Hääq sõbraq! 
 
 
 
 
 
 
 
Madis Kõiv Trükiq
     
16
  MK om sündünüq 5. joulukuu pääväl 1929. a.-l Tartun. Timä vanõmbaq olliq koolioppajaq (esä viil ka koorijuht´) Tõrvan. Majanduskriisi aastil jäiväq nääq ilmä tüüldäq. tüüots´misõ ja -opmisõ aigu eläti sugulaisi man mitmõl puul´ Võromaal (pms. imä sugulaisi puul Tännässilmän) ja muijal Eestin. Kotussid, kon MK latsõna elli, om olnuq palló ja kotust, kotussid om MK pidänuq hindä jaos tähtsäs myistõs. A om ka ütelnüq, et koton tund tää hinnäst katõ Imäjyy ja Peipsi

vaihõl.

1936-44 opse MK Valga koolin. 1944., ku oldi pagõjidõ seän, jäi MK veli rassõst haigõs ja nii nääq jäiväq Eestile. Ynnõ esä oll´ iin ärq lännüq ja pere jäi esäldäq. 1948 lõpõt´ MK Tartu I Keskkooli ja 1953 TRÜ füüsika eriala. Pääleq ülikuuli oll´1961. a-ni TPI-n füüsika lugija, pääleq toda om tennüq teedüst Tartun Füüsika Instituudin, pidänüq ülikoolin füüsika loengit. Ka pensónärinäq (a-st 1990) om jätkänüq samma tüüd, juhatanuq ka filosoofia seminare. MK om kõvva ka maal´nuq.

Pensioniialõ tennü om MK nakanuq uma kirätöid ka rohkõmb avaldama. Esihindä jutu perrä nakas´ MK kirändüst tegemä poiskõsõnaq. Nuuq papreq olõ-iq alalõ inämb. Tuuiist om alale taad “pahna” midä MK om paprilõ pannuq 196465 a talvõst pääleq. Ilmuma nakas´ timä töid 20 a hildamb - edimält näütemänguq ja jutuq, mis ommaq kirótet üten Hando Runneli, Aivo Lõhmusõ ja Vaino Vahingugaq. Peränpuulõ om üten timä vannu ni vahtsidõ tekste trükmänakkamisõgaq tunnistet MK Eesti kyvõmbas näütekiränigüs ja prosaistiski. Võro keelen ommaq näütemängüq Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (MK & Aivo Lõhmus) ja Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga. Tyisingi (nt. Faehlmann, MK ja Vaino Vahing) om kasutõt võro kiilt “lihtinemiisi” kynõn. Juttõn om võrokiilsit fraasõ vai pikõmbitki lyikõ, tävveniste võrokiilne om Võromaaga seot mälestüisi raamat Kähri ker´ko man Pekril . MK jutukatkiid om ilmunuq Võro-Seto tähtraamatun 1998, Võrokiilsõn lugõmikun ja Võro kiräoppusõ raamatun. MK om uur´nuq Bernard Kangro ja Valev Uibopuu (Genius loci, Ak IV 1994) ni Juhan Jaigi (Juhan Jaik. Vihmatark ja Luudermikk, Lng I; II 1999)elo ja loomingut.


Jutuq:

Endspiel. Laskumine orgu (MK ja Vaino Vahing)..ER 1988
Rännuaastad. Studia memoriae I.................Õllu 1994
Kolm tamme. Studia memoriae III................Õllu 1995
Aken...........................................Õllu 1996
Kalad ja raamatud. Studia memoriae IV..........Õllu 1998
Kähri ker´ko man Pekril. Studia memoriae II....Võro Instituut´ 1999

Perioodikan ilmunuq lühembit juttõ om tihti rassõ jakka kunst´- ja tarbõkirändüses. Umete om nuid joba kirändüsena analüüsit ja dramatiseeritki. Iinpuul sai eräle pantu artikliq, mis MK om kirotanuq kolme Võromaa kirämehe kotsile. Tan ommaq nüüd ülejäänüq jutuq, pildiq, mälestüseq, unenäoq.

Õun
Meil aiaäärne tänavas. Analüüs........Akadeemia IX 1989
Termiitide elu
Kärsitus ja karistus
Kõnelus ja põgenemine
Probleem
Koolitunnid
Schumanni klaveripalad
Õhtutualett
Seneca-stoik..........................Looming V 1990
Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega....Akadeemia VI 1990
Kärbes, Stuttgart 1885


Film:

Ahelate purustamine

Artikli:

Arve Jomm, asjade sõber (arvustus Heino Kiige raamatule “Arve Jomm. Alguse asi. Brigadir”). Edasi 4. XII 1982 (kaasautor Mari Kõiv)

“Lõputu kohvijoomine” Tallinn 2008 (ilmunud ka kogumiku “Näidendid” III köites, Tartu 2009)

Meil aiaäärne tänavas: Analüüs. - Luhta-minek (edaspidi LM), Tartu 2005; Akadeemia 1989, nr 9

Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega. – LM, Tartu 2005; Akadeemia 1990, nr 6)

Tarkusõ armastus. LM, Kaika suvõülikooli kogomik 1990, taastrükk Kaika suvõülikuulõ kogomik. I-VIII (1989-1996) 1997

Viimne ipiklane. – LM, Keel ja Kirjandus 1992, nr 4

Igavese physicus’e elu. – Looming 1992, nr 8

Hermaküla lahkumine Faehlmannina – 10. – Sirp 26. III 1993

Schopenhauerlikud anamneesid. – LM, Vikerkaar 1993, nr 6–8

Genius loci. - Akadeemia 1994, nr 4, lk 675-691

Õlilampidega Põlva jaamas; Pikem peatus.- Looming 1995, nr 2

Nime vaev (arvustus Ene Mihkelsoni romaanile). – LM, Vikerkaar 1995, nr 2

Kuninglik jalutuskäik. – LM ( Rein Sepa 75. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekandematerjalid, Tartu 1997)

Hando Runneliga proua Mikelsaare kohviõhtutel. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile, Tartu 1999

Mees, kes ei mahu iseendasse. – LM, Looming 2000, nr 2

Nõnda lausus Jaan Kaplinski. – LM, Looming 2001, nr 1

Kaalepi Ain – kolmveerand aastasata. – Uma Leht 5. IV 2001

Tardo liin. – LM, Tartu Postimees 21. VI 2001

Luhta-minek: Valtoni ja Tammsaare teekonnad. - LM, Looming 2001, nr 7

Mõttit mõtsa poolõ. – Uma Leht 9. I 2002

Ehitaja Solness. – LM, Teater. Muusika. Kino 2002, nr 8–9

Causerie du vendrediLM, Sirp 27. IX 2002

Küsimus kaosest. – Puudutus, Tartu 2002

“Kalevipoeg” Tammsaare tähendamissõnade kumas. – LM, Looming 2003, nr 12

Vältimatu Peeter Olesk. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 12

Mati Unt: Must Mootorrattur. – LM, pikem version: Looming 2004, nr 1

Jäämäest loobumine. – LM Kommentaar Artur Alliksaare kirjale [allikapublikatsioon: Alliksaare 2 kirja EK(b)P KK propagandasekretärile aastast 1950]. – Tuna 2004, nr 3, lk 86–87

Fratres militiae templi : Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia 2005, nr 6, lk 1123-1145

Raudtii nostalgia. – Vikerkaar 2005, nr 7–8, lk 162–167

Tali-Unt. – Looming 2006, nr 1, lk 81–84

Sõber Aivo. -  Sirp, 2. juuni 2006

Kivine tee Betti Alveri juurde: Nägemus Betti Alveri teemadel. – Looming 2006, nr 11, lk 1674–1690

Kadunud Kõtu. – Looming 2007, nr 5, lk 651–656

Subjektiivsuse objektiivsusest. - Looming 2007, nr 8, LK 1256-1257

Ruumist, kohast ja M. J. Eisenist. - Looming 2007, nr 9, lk 1378-1385

Vana Kateeder: Meenutusi Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsika kateedrist aastatel 1953-1961. – Akadeemia 2007, nr 9, lk 1899–1947

Jaan Krossi hiilgav maskiball. – Looming 2008, nr 2, lk 280–283

Kaotatud partii ladina keelele. – Looming 2008, nr 3, lk 348–357

Sõber Vaino: Homme sõidan tundmatusse linna. – Looming 2008, nr 5, lk 762–764

Juhtum. – Vikerkaar 2009, nr 3, lk 45–62


Vesi ja kuivus....................................Vikerkaar VII 1990

200 aastat hiljem: Arutlusi Johann Gottlieb Fichte “Inimese määratluse” väljaande puhul 1988. aastal Tallinnas............Akadeemia III 1991

Igavese physicuse elu. Mythologia theoreticorum....Looming VIII 1992
Schopenhauerlikud anamneesid.......................Vk VI - VIII 1993
Teekond Kuopiosse
Teekond (veel kuhugi).............................Lng XII 1999


Trükituq näüdendiq:

Faehlmann (MK ja Vaino Vahing).....................ER 1984
Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõitkümnendämä aasta suvõl
MK ja Aivo Lõhmus).................................ER 1987

Kolm näitemängu: Kokkusaamine; Tagasitulek isa juurde;
Filosoofipäev......................................Eesti Draamateater 1997
Küüni täitmine (MK ja Hando Runnel)................lmamaa 1998


MK loomingu kotsilõ om lukõq:

KK IV 1985 (O. Kruus)
Lng X 1987 (M. Hint)
Lng X 1987 (Kauksi Ülle)
S&V 18. XII 1987 (Ü. Tonts)
Vk V 1989 (M. Berg, E. Hölderlin)
Vk III 1991 (intervjuu)
TMK X 1991 (intervjuu)
Pm 24. III 1993 (intervjuu)
Vk 100 X 1994 (A. Reinla)
Vk 100 X 1994 (M. Unt)
KK III; IV 1995 (L. Epner)
EPl 17. I 1996 (T. Liiv)
Noorus III/IV 1996
Vk X 1996 (A. Pilv)
Pm 23. I 1997 (J. Kronberg)
Epl 27. I 1997 (J. Ehlvest)
Vk IX 1997 (A. Pilv)
ESTONIAN LITERARY MAGAZINE No. 6, Spring 1998 >>
TMK VIII 1998
Pm 19. VIII 1998 (T. Raudam)
Pm 16 X 98 (A. Maimik)
TMK XI; XII 1998 (intervjuu)
TMK II 1999 (J. Johanson)
TMK X 1999 (A. Laasik)
TMK XII 1999 (E. Vatsar)
EPL 3. XII 1999 (A. Pilv)
Pm 04 XII 99 (V-S. Maiste)
Pm 04 XII 99 (V-S. Maiste)
Lng XII 1999 (T. Liiv)
Pm 13 III 00 (M. Õun)
TMK III 2000 (P. Pedajas), (L. Epner), (P. Kuusk)

http://my.tele2.ee/rein_sepp/koiv.htm >>

 
Madis Kõivu loomingut >>
"Vankri Pääl" Tükk Kõivu ja Lõhmuse näütemängüst >>
 

Copyright © Ruitlane

admin