Kalju Ahven nakas` luulõtama jo koolipoisina. Timä eesti- ja võrokiilseq luulõtusõq ilmuq peräst tä surma Saksamaal vangilaagrin väliseesti aokirändüsen.
Kalju Ahven sündü 11. IX 1921 Räpinä paprõvabrigu raamadupidäjä pujana. 1929-35 opsõ tä Räpinä algkoolin, 1935-39 Räpinä aianduskeskkoolin ni 1942-43 Tartu Õpetajate seminarin. 1939-1940 tüüt` Räpinä pangan praktikandina, 1940-42 Abja gümnaasiumi asjaajajana, 1943. a märdsikuust pääle oll` Saksa syaväe teenistüsen Tartu syaväehaiglan. 1944 oll` tegevväen ja taganõsi Tartust Saarõmaa kaudu Danzigilõ. 1945 jäije K. Ahvenal jalg haigõs ja tä oll` ravil laatsaretin, edesi syaväevangilaagrin Taanin Holsteinin.
K. Ahven kuuli syavangina tiisikustõ Lüübeki Niendorfin, matõt om Lüübeki Vorwerki surnuaida
Luulõtama nakas` K. Ahven jo koolipoisina. Timä luulõtusõq ommaq ilmunu perän tä kuulmist väliseesti aokirändüsen.
O. A. Webermann kogusi kokku perräjäänüq käsikiräq, kirot` noist doktoriväitekirä “Kalju Ahven. Leben und Werk eines estnischen Dichters der Gegenwart” (Göttingen 1951).
“Kas mäletad?” (Stockholm 1956). Toimõt` A. O. Webermann. Raamadugõsõn omma nii eesti- ku võrokiilseq luulõtusõq.
Timä kotsilõ või lukõq:
Sõna 1950-1 (Raimond Kolk)
O. A. Webermann “Das dichterische Bild bei Kalju Ahven”. - Commentationes Balticae I (Bonn 1954), lk. 207-223
Eesti Kiranikud paguluses (Lund 1973)
|
|
|
| Kalju Ahvena luulõt >> |
|
