Tiidmäldäq peritollu J. Schwelle oll` kuul`meistre Lõuna-Eestin, kiä avald` Tartun 1838-1855 lõunaeesti keelen 15 rahvaraamatut, suurõmb jago olliq tõlkõq.
Looming:
Puhtvaimuliguq teossõq ommaq “Waimolik teejuhhataja…” ni “ Õnnisteggija Kopputaminne…” (1839).
Opõtliguq raamaduq:
“Johann Bunjani ello-käük…” (1838)
“Sündinud luggud wannembide söämlikkust nink tullitsest armust laste wasta nink muud hüwwiusse eenkojod” (1839)
“Mönned juttud nortele ja wannadele armsaks aja wiiteks” (1844)
“Wäekauba wisil Abbiellusse-Sundiminne…” (1844)
“Illus Kullane Pegel…” (1847)
“Se hä Neitsik Armelle- Nikolas…”(1850)
Värsiraamaduq:
“Wäega tullolikko nink kennad, öppetlikkud laulud nink juttud” (1850)
“Kuus waimolikko laulu” (1852)
“Kaunid wastsed lustilikkud römolaulud ning üts illus ennemuistne jut” (1852)
“Wastsed lustilikkud römo-laulud” (1855)
Opik “Weike wenne kele ABD-ramat” 1844.
Schwelle kogusi Põh`a-Tartumaal ÕESilõ rahvaluulõt, muistendid.
Timä kotsilõ kaeq:
M. Kampmann “Eesti vanem ilukirjandus” (1908)
A. Vinkel “Eesti rahvaraamat” (1966)
|
