|
Andreas Kalkuni luulõtuisi |
 |
no pitsüs jo mu suugina ar` kinniq kyik om sääne
nigu ette kir`otanuq veri om jo ammukina määne
olt saq ni valgõkõnõ nahk su säläh keerub
noq om mul jo nättü ah su pest om praoq mu iääle
põlkõ no ku tahat kiviq pilkõ jo mi poolõ
palotas su künnel yks mu peopessi ma koolõ
su naalõ hoitõh peoh su valgit helmit
unõhtagu-i unnõ ynnõ virgugu-i sa elolõ sjoolõ
hoitnu olõ üüq ni pääväq suuh su nimme
tundmalda su ihho silmäq ommaq pümmeq
roobitsõt must tõõsõq palvõq palas kroon` su
pääh su latsõhiuussih sa mu kjasko kümme
ma rammõhõnu kinkal ammukina kaotõt myyt`
mu küüdsekina kasussõ mu hindä ihho myyk`
ja rist` minno viil veristäseq liha om hain
miä suuh kõrd veretäs ja sinetäs ku ujamyyl
lätt suvi jo tõõsõsugumatsõst taivas lännüq om korgõhe nõsõq
saqkina nõrgahunu klõbisõsõq haava leheq ku kopkaq mõsõq
silmäq ku olt nännüq verevät ja musta lihha hot` ma koolõ-i
hummuk hurmakarvaline kisk ar` mu mant üü mu üläkõsõ
ja kilõhõhe rüükväq tsirguq nigu piidsaplaksna vai
ku halu palotav mu pääh kõrd pähütsihe pähn ja pai
mu päähhä aja uma valgõq juurõkõsõq vett ja verd
om juusknu timä haavust kakkõgu-i mu kammits kuuljast sai
oo korgõhe sa kitetü ku pääle kaet ni kumaldõ sata
imp nõsõ-i nõstmaldaq a roosk sa hikkõ kiä olt lännüq mataq
no hindä verevä vihina alaq vislapuu ku süä
miä ladvani lahki ni om vereväst pest mu silmäq kataq
vihõm virgakõnõ lakk mu ligõhit syrmi mõsk
su ohukõsõst jäänüq olaluid ja muq silmäq nõst
ikust ilosast ni silmäviist om veli vereväst jäänüq
ku mädänenü ubina mu katski vaotas kõrd sjoo rõsk
oh pühä puhas kiä sa olt jo armo saanuq hüä
kõrd painota minnogina maahha ku lamõhõnu rüä-
põlkõnõ ma tahassi tolmada njako litstõh liiva
koolõ ja häitse ku viil läbikatsmaldaq mu neeroq ja süä
kaonu velekekene kulõhtu-i mu nahalt kir`aq makõ
võe yks ynnistõt om maik mu suuh a yks ma pakõ
elo iist ma joosõ nigu lats` mu kur`aq piniq
usk ni uhkus takah om mu tarõ lagõhõp ku lakõ
ja mõista-ai ma unõhtadaq käkit armiq hiuussih lõik
su lõhn jo vallalõ sa häitsetät mu naha huulõq kyik
om kumbit vahtrõ valgõq soonõkõsõq kuldsõq karvaq
su kässil verehtäväh tornih lüü viil kurdist mu su hõik
no ütle üts`ki syna üts` syna poolõkõnõ
lumi palotas suu ar` valgõst nigu hõpõ
mu silmi munnõ seeh ei kistü tuli tõnõ
om su vasitsõ käevarrõq ynnõ mu tõpõ
ja pastmist nännüq pääh nigu nätäq om karist
minno mu hindä usk ni määnü süküs must
sjoo aastak päähä kraap uma jäleq ja kõrist
lõpõs helü ni hing` su nimi ikust mõst
ni makõ huulil läük` no annaq mis mul puudu
vai tõsõst tiiq mu arm kiä olt sa ristipuudu
om klaasil varastõt ar` taiva au ni värm`
ja paprõ pääle kisk su sisikonna käsi
om syrmõkuntõl nahk nigu sinetäv härm`
ja häbü huulits koh ma iho ligi kisi
uma ryivit ja koh mu ullist pesse tuul
ni taiva valgus noq ku mu altar om tühi
ynnõ kõmisõs pääh ja su märk` miä mu suul
minno uimatsõst lüü olõ-i unõhtust pühhi
su kässi hoit mu miil` ku hingeynn`stust sisi-
konna verevä kõrd ma paprõ pääle kisi
ja ar` hiidütet ulli haina lakvaq hallaq
ja lõppõmaldaq noq om uni kaonu üts`
ni tõõnõ õkva löüt` mu suu su suud jal` ots`
ni unõhtust ma jätse maahha suq võiollaq
su valgõ säng` om kirst nigu latsõq mi koolõ
sääl haigõq liha käkk` mi silmäq kinniq imp
no ma jovva-ai pess mu ello mõtõq tuulõ
kiä om kavvõh ni jäet` mul maahha vitsakimp
ni roosk mu ikk ni rist` om mu pähütsih tuu
olõ-i viil minno noq ar` muutnuq suuh su suu
nigu pümme vai ull` miä om ynn`stus miä vits
ma saa-ai arvu noq ku syna saanuq lihast
om ja ütstõsõh kats` mi koolõ väll`ä kihäst
om kistu halu päiv ja üü mu pindrit kitsk
ja kohes käkki noq mul hinnäst kinka iist
vai mille süä pess` pääh ku ähn ma upussi
su olgõ nõalõ kaala ümbre kaossi
ja vesi nõsõs verrev kuum ni hahk ja tiist
om nätäq ynnõ märk` mi silmih noq om lihah
ku värrin perämine mi ynn`stus ni viha
om nynah tundaq noq nigu palanut lihha
ja no vaugõlõs tuul ja lumi ts`aun mu kihhä
ni lammõs sälgä hirm ma jovva-i kiildäq hindäl
no ei alandust üüd ei sinno kyik om kindla
om kuudal tettü tüü ja nur`atuhe läük`
nigu kirvõs su suu ja mi kumbki ei painuq
om liha leevä iist meil süüdü päävä ts`auk
mi kottal verest tsilk nigu pääle olt kaenuq
ma pala pästäq arm tulõ kistuta tembit
ma su mahluga noq om viha purust tambit
kiä no taht tuul noq om jo nätäq kuis meil
lüüdü kinniq om hing ni ar` sadanu njaoq
hindä julgusõst om ja kuis mi pelgä
hindägi ihho
kuis mi inne sjood olõ joudnu elläq
kuis mi peräst sjood elä hiitünüq kats`
kats`ki huulõq kraap lumivalgõ iää om
kuumaq su syrmõq
yks ku tsilgussõq joba kaartõq meel`e-
kotsih hiuussi all sinikõllatsõq suq
soonõq pessväq sys kiso puie kjulm lõhn
hindähe sisse
päiv ku lämmitäs nigu njakko palas
jälg su njappõ raast ni ma ynnõ hämmä
hindä kuiva suud sälä pääle sata
maahha ku hindo
pliiknü päivlik plink aja ringi pää lahk
süänd ni hahkõ iääd ja no timahava
viilgi halosap nigu vaotas pillu
põlvili maahha
tummõhit tsyyrõ tege
päiv mu silmä hõi sedä maq ammuq jo oodi sjood ma
kavva jo kaie kasos
läbi hahõst iääst ni mu süä ni orashaingi
navesna ryivas templih
kygõ lõpust om nigu tõot` lahenu keskelt poolõst
putus mu musti silmä-
alotsit kõrd kuum nigu raud palotav tuhast suq suu
tervühtet olõ yigõ
liha pitsüs kõrd viil mu suu kinniq ja likõq kandli-
alutsõq kuiu-i ar`q paast
koolõta jovva-i ega kaeq kuiu-i mu ukla ujaq |
| |
|
