| Võro kiränik - kiä tuu om? |
|
Seolõ küsümüsõlõ om vastat mitund muudu. Üts´ suhtumine om ilmselt, et Võromaalt peri ollõv kiränik või hinnäst pitäq vai tedä võidas pitäq võro kiränigus. Nii näütüses om hinnäst pidänü võro kiränigus Jaan Lattik.
Tuukõrd ilmselt oll´ hindämäärämise alussõs ka kodokihlkund (Lattik ku Karula kiränik) vai kodokülä (Adson kui Sännä Trubaduur).
Agaq tuul juhul, kui tetäq sünnümaa sund, kuis sys jättä vällä võro luulõtaja Oldekop vai seto keeli kirotanu Schmaltz vai ka Ain Kaalep, kiä om võro keele ärq opnu hindä synnu perrä avvustusõst tuu rahva vasta, kinka siäst tä naasõ võtt´.
Sotsialismiaost perines Talliina Kiränikõ Liidu esimehe kabinetin ollõv kaart, kos Võromaa kotsilõ om märgit kats´ kiränikku: Debora Vaarandi ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Saarõmaa juurigaq Vaarandi juhtu Võrol sündümä ja Kreutzwald kirot´ tan eesti eepost. Tuu suhtumine oll´ viil myni aig tagasi jõun, et võro kiränik om Võromaal elläv kiränik. Tuu perrä ommaq Võro parhillatsõq kiräniguq Artur Pihlapuu, kiä kirotas eesti keeli, ja Contra, kiä kirotas inämbüisi eesti keeli, kuigi om avaldanuq ja esitänüq ka võrokiilsid tekste.
Om pakut ka vällä, et võro kiränik om võro keeli kirotav kiränik. Kiil´ om muidoki võro kirändüse man ütlemädäq tähtsä, a hindäst ku võro kiränikust ommaq kynõlnuq Rumor ja Uibopuu. Naaq ommaq ynnõ veidükese umin kirätöin võro kiilt tarvitanuq, a ommaq umõtõ kujutanuq Võromaad vai om näide romaanõn õhustik ja hengetunnõq Võromaa uma, ehkkä juttu või ollaq tõsõst ilma otsast niguq Rumori "Krutsifiksin". Tuust kynõl´ Madis Kõiv, kiä märk´, et sääl romaanin ajassi niguq Antsla meheq ummi asju, ehkkä tegeläseq tõsõst rassist ommaq.
Alusõs om pakut viil hindämäärämist. A Vahtra, kiä võidõl´ ütidse eesti keele peräst vai Hurt, kiä oll´ üts´ ammõtligult võro keele kaitsmisest loobujid ommaq iks võro kiräniguq uma mynõdõ võrokiilside tekstega vai Võromaa kujutamisega mälestüisin.
Iinpuulnäüdät segädüst ja raskusi tiiden ja loetut-kuuldut märgutõn olõs paknu vällä viieosalidse võro kiränikõ jaotusõ. Tahaq ommaq paraq sisse pant ka seto-haro kiräniguq.
I jago. Võro(ja seto) keeli kirotanuq kiräniguq, kiä avaldanuq raamadu vai osa raamatut võro keeli, vai kinka loomingust saa kokko pandaq võrokiilse raamadu.
Gustav Adolph Oldekop
Johann Christian Quandt
Johann Schwelle
Hermann Julius Schmaltz
Jaan Lattik
Artur Adson
Juhan Jaik
Paulopriit Voolaine
Raimond Kolk
Kalju Ahven
Rihhard Iher
Madis Kõiv
Aivo Lõhmus
Voldemar Raidaru
Enno Piir
Milvi Panga
Kauksi Ülle
Jaan Pulk
Jan Rahman
Madis Mats Kuningas
Olavi Ruitlane
Tahaq jorro saanuq viil manoq pandaq Meinhard Aleksa (Ago Tuuling), kinka kogo jäi käsikirju, niisama Vallo Patrasoni ja Jüvä Sullõvi , kinka kogoq ommaq avaldamadaq. Pulga Jaan´ om avaldanuq uma jutuq kasseti ehk helükandja pääl.
Niisama om tahaq jakko viil myni jago tiil, kasvai Võro-Seto tähtraamatin ummi luulõtuisi avaldanuq Evar Saar, kiä om kirotanuq ka võrokiilset kirändüskriitikat, vai Aivar Sulaoja. Niisama võro aabidsan ja kallendriten kirätöid avaldanuq Marju Kõivupuu.
II jago kiränikkõ ommaq Võromaal kasunuq vai võro (seto) juurigaq. Kuigi nä ommaq tuntu eesti kiränikõna, om näide loomingun võrokiilsid luulõtuisi vai tegeläisi kynõt, vai ommaq nääq uur´nu võro kiränikkõ ja kirändüst.
Jakob Hurt
Jaan Vahtra
Jaan Räppo
Bernard Kangro
Karl Ast Rumor
Rihhard Roht
Paul Haavaoks
Ilmar Vananurm
Peeter Lindsaar
Hando Runnel
Jaan Kaplinski
Heino Sikk
Lembit Kurvits
Juhan Viiding
Merca
Contra
III jago kiränikkõ kiä olõ-õi avalikult võro kiilt kiräsynan kasutanu, a kinka teossin om tundaq psühholoogilist võro vaimu.
Marie Heiberg
Elise Aun
Valev Uibopuu
Elmo Ellor
Nasta Pino
Artur Pihlapuu
Herta Laipaik
Vaino Vahing
Rein Põder
Aapo Ilves
IV jago om võromaal elänü, sündünü ja tüütänüq kiräniguq, kinka loomingun seost Võromaaga vaivalt om tundaq:
Barbara Juliane von Krüdener
F. R. Kreutzwald
Debora Vaarandi
Rannar Susi
V jago om Võromaal sündünü ja koolin käünüq kirändüse vai eesti keele uurjaq, tõlkjaq, syakiräniguq ja humoristiq vai kiränikõ ni kirändüstiidläisi abikaasaq ja nii edesi, määne liik uut viil eräle uur´mist.
Heino Ahven
August Eelmäe
Valli Helde
Leili Iher
Katrin Jakobi
Henno Jänes
Asta Kass
Leo Kerge
Priit Aimla
Oskar Kruus
Aleksander Kurtna
Kalju Leht
Aleksander Lipp
Georg Eduard Luiga
Vambola Maavara
Hans Mango
Endel Nirk
Peeter Org
Daniel Palgi
Jaan Parve
Immanuel Pau
Elvi Pillesaar
Heino Puhvel
Friedrich Puksoo
Johannes Ruven
Aleksander Saarna
Ita Saks
Jaan Sandra
Jaak Sarapuu
Ello Kirss
Sulev Tailo
Aksel Tamm
Katrin Tammik
Rein Tootmaa
Ülo Tonts
Elem Treier
Valter Udam
Oskar Urgart
Olaf Utt
Juhan Weitzenberg
Erika Vernik
Paul Viiding |
|
