Võro Instituut » Kaika suvõülikooliq

Eri inemiseq ommaq aastidõ joosul tudvustanuq lõunaeesti kiilt, kultuuriluku, kirändüst, rahvaluulõt, luudust jms. Mitmõl kõrral ommaq suvõülikoolin kynõlõman käünüq tuu paigagaq lähkümbält köüdedüq inemiseq, nt Ain Kaalep Kaikal, Vaino Vahing Mehikuurman, Jaan Kaplinski Pikäkannun. Paaril aastagal ommaq suvõülikooli seen olnuq erälde keelesemminääriq, kost ommaq ossa võtnuq Mati Hint, Ago Künnap, Tiit-Rein Viitso, Kalevi Wiik jt keeletiidläseq. Kaika suvõülikoolin Kuudsil tetti Toomas Helbi iistvõtmisõl tüürühm, kiä arot', kuimuudu saanuq võro kiilt täpsähe kirjä pandma naadaq (tetti nn Kuudsi kiräviis').

Päämädselt uuritas tuud kanti, kon suvõülikuuli peedäs. Suvõülikooli seen om tettü matku ja ekskurs'uunõ nt Ilomõtsa meteoriidikraatridõ manoq, Peipsi järve pääle, om käütü Loosi kääpit, Virunuka ja Siksälä kalmõtõkotussit kaeman, Meenikunnu suun, Eesti viimädse mõtsavelle August Sabbe surmasaamiskotussõn. Om käüt ka Võromaalt peri vaimuinemiisi sünnü- ja elokotust kaeman, nt Juhan Jaigi koto Luhamõtsan ja Jaan Lattiku sünnümaia Lüllemäe kandin Mägisten. Artur Adsonilõ panti mälestüstahvli Sännä koolimaja saina pääle.

Võrokeelidse näütemängugaq tetti algust 1993. aastagal Sulbin, ku lavakunstikateedri tugõngiq mängeq Ingo Normeti juhatusõl Aino Kalda "Pühäjyy kättemassu". Ildamb om suvõülikuulõn (edimäst kõrda) ette kannõt mitmiid üle Eestigiq kuulsas saanuid tükke: Madis Kõivu "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1994, lavastaja Ingo Normet), Bernard Kangro "Susi" (1995, lavastaja Ain Mäeots), Kauksi Ülle ja Sven Kivisildniku "Tandsja pühälik" (1996, Ain Mäeots) ja Madis Kõivu "Elli" (1998, Ain Mäeots). Pääle naidõ ommaq suvõülikuulõn mängnüq viil Võro Harrastustiatri, Rõugõ rahvatiatri, Tal'na Võro Selts', Kuldri koolitiatri ja tõsõq harrastusnäütlejäq.

Uma kimmäs kotus om suvõülikuulõn olnuq ka rahvalaulul ja vahtsõmbal võrokeelitsiide synnogaq muus'kal. Lüllemäel saiq suvõülikooli rahvas ja külärahvas andsambli Ummamuudu pilli perrä tandsiq. Pikäkannun tull' edimäst kõrd rahva ette lauluselts' Lõkõriq (Merca, Kauksi Ülle, Aapo Ilves, Kalla Urmas jt). Pulga Jaani lauluq nakkasõq parhillaq joba üle Eesti tunnõtus saama. Kunstniguq ei olõq kah suvõülikoolist kõrvalõ jäänüq: Viive Kuks, Navitroll'a, Toomas Mürk jt ommaq mitmõl puul ummi töid näüdänüq.
Tradits'oonis om saanuq latsikoolitus, kon suvõülikuuli tulnuilõ latsilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ-mängõ-tandsõ ni joonistõdas ja tetäs muud huvitavat.

Kaika suvõülikooli kotsilõ ja kynõlõsõq sääntseq raamaduq:

Kaika suveülikool Kaikal. (1990). Tartu: Eesti Kostabi-$elts.
Kaika suveülikool Lüllemäel. (1996). Võru: Võro Instituut'.
Kaika suveülikuulõ kogomik I-VIII. (1997). Võru: Võro Instituut'.
Reimann, Nele, Tender, Tõnu (toim.). Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võru: Võro Instituudi toimetused 3, 1998.
Kaika suvõülikuulõ kogomik IX-XI. (2003) Võro: Võro Selts' VKKF.

Suvõülikuulõn om murt arvaminõ, niguq võro keelen ei saaq abstraktsist as'ost kynõldaq. Eri loengin om kynõld nii keele- ku luudustiidüsest nikani ku filosoofianiq vällä.

Midä kongiq suvõülikoolin tetti?

KAIKA

Kaika suvõülikuul' oll' edimäne. Edimäst kõrd tull' kokko üle saa võrokeelidse ja -meelidse inemiseq, peeti võrokeelitsiid loengit. Edimäst kõrd kynõldi laembalt võrokõisist ja võro keelest, edimäst kõrd arotõdi võro keelen tiidüse üle.

LOOSI

Tõsõn suvõülikoolin Loosin prooviti selges kynõldaq võro keele liikmisõ lähembit ja kavvõmbit tsihte ja kõrraldõdiq tuusjaos mõttõtalguq. Pääle tuu jakadiq Kaikal püstü pant teemä - võro keele kasutusalaq - arotamist. Pikembält arotõdi, kuimuudu saa võro keeli kynõldaq armastusõst, loengu tuust pidi tunnõt laulu "Tulõ, aga tulõ…" autor' Pulga Jaan. Tudvustõdi ka Võromaalt peri kirändüsinemiisi.

OBINITSA

Edimäst kõrd joud' suvõülikuul' Võromaalt vällä Setomaalõ. Obinitsa suvõülikuul' oll' praktilidsõ kallakugaq: opiti savi vuul'mist ja pillimängu. Pääle tuu peeti tavaliidsi loengit, kon keskpunktin päämädselt Setomaa ja setoq.

KUUDSI

Kaika suvõülikuul' Kuudsil lätt aolukku tuugaq, et kutsuti kokko kiräviisitoimkund ja nakati luuma võro kiräviisi. Pääle tuu tutvustõdiq Mehkamaad, tuu kiilt ja kultuuri.

SULBI

Sulbin tetti edimäst kõrd suvõülikuulõ aoluun võrokiilset näütemängu. Lavakunstikateedrin näütemängu op'vaq tudõngiq olliq Ingo Normeti iistvõtmisõl lava pääle toonuq Aino Kalda novelli "Pühäjyy kättemass" dramatiseeringu. Lavastust mängiti Sulbi külän vana veskitammi pääl. Pääle tudõngidõ mänge mõisnigu osan üten ka kunstnik Navitroll'a.

PÕLVA

Kaika suvõülikuul' Põlvan oll' edimäne, miä toimu liinan. Suvõülikooli seen mängiti Kiumal näütemängu "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan..." As'alõ and' mekki manoq tuu, et inne oll' olnuq pikk'-pikk' põvvaaig, a keset näütemängu nakas' sadama piksõvihma, eelektri läts' ärq ni näütemäng lõppi küündlevalgõl.

LÜLLEMÄE

Kaika suvõülikoolin Lüllemäel kynõldi pall'o kodoluust. Vaiõldiq Lüllemäe hindä nime üle: kas Karula vai Lüllemäe. Viil kynõldi Karula kirämehest Jaan Lattikust ja üldidsist Võromaad pututavist as'ost. Kynõldi ka õkva valla tettü Võro Instituudi plaanõst. Vanõmuisõ tiatri näütlejäq mängeq ütte ossa Bernard Kangro näütemängust "Susi" (tõlknuq Kauksi Ülle), õdaguprogrammin oll' ka Ummamuudu andsambli esinemine.

VIITINÄ

Viitinä Kaika suvõülikooli pääteemäs oll' kirändüs. Kynõldiq Karl Ast Rumorist, Juhan Jaigist, Kauksi Üllest, pääle tuu ka mõisaprovva Barbara Juliane von Krüdenerist. Vanõmuisõ tiatri mänge Kauksi Ülle ja Sven Kivisildnigu näütemängu "Tandsja pühälik".

VILUSTÕ

Kaika suvõülikoolin Vilustõn peeti pääle tavaliidsi ettekandidõ ütel aol ka keelekonvõrentsi. Üüsidse loengu taivatähist, täht'kujjõst ja noidõ võrokiilsist nimmist pidi astronuum' Enn Kasak.

PÕLGASTÕ

Põlgastõ suvõülikooli tekk' erilidses võrokeeline jumalateenistüs Kanepi kerigun. Opõtaja Jüri Pallo pidi vanno tartokeelitsiide keriguraamatidõ perrä uma egäpühäpäävädse jutlusõ. Kultuuriprogrammin oll' Vanõmuisõ tiatri etendüs "Elli".

LEPISTÜ

Lepistü suvõülikuul' oll' jälq joudnuq suvõülikooli tradits'uunõ sünnüpaika Kaika kanti ja tuuperäst tetti suvõülikuul' valla Kaika koolimaja man. Pääle ettekandidõ kullõmisõ käüti Juhan Jaigi kodotallo kaeman Luhamõtsan, tetti juttu Virunuka kalmist ja tuust, midä säält om lövvet. Juhan Jaigi jutu "Pidu pahandusega" perrä oll' dramatiseeringu kirotanuq, lava pääle sääd'nüq ja Võro rahvatiatri tuud mäng'mä pandnuq Kalev Kudu.

MEHIKUURMA

Edimäst kõrd aoluun peeti Kaika suvõülikuuli vällänpuul parhillast Põlva, Valga ja Võro maakunda parhillaskidsõn Tarto maakunnan. Tutvust tetti aoluulidsõ Võromaa kygõ põh'apuulsõmba tipugaq. Suvõülikoolilõ and' uma näo Peipsi järv'. Järve veeren mängiti maaha Kauksi Ülle näütemäng "Ah tsusku külh…", peeti ettekandit järvest ja huviliisilõ tetti laivasõitu Peipsi pääl. Umast elost ja tegemiisist kynõl' Mehikuurma kandist peri Vaino Vahing.

PIKÄKANNU

Kuna Pikäkannu om kesk mõtsu, oll' säälse suvõülikooli pääteemäs mõts. Pois'kõisilõ opati mõtsavelli suvõpunkri ehitämist, tüüd juhend' vana mõtsaveli Alfred Käärmann. Käüti ka viimädse mõtsavelle August Sabbe hukkasaamiskotussõn. Välläsõiduettekandõl kynõl' luuduskaitsja Rainer Kuuba mõtsa kasutamisõst ja näüdäs raendu pääl, määntsiid viku om mõtsa maahavõtmisõ man tettüq. Umist köüdüssist Pikäkannu-kandigaq kynõl' Pindin latsõpõlvõn suvitanuq kiränik Jaan Kaplinski. Edimäst kõrd ast' üles võrokeeline lauluandsambli Lõkõriq iinotsan solist' Mercagaq.

MISS'O

Miss'on peet suvõülikuul' lätt aolukku vähämbält katõl põhjusõl: peeti edimädseq võrokeelidseq Internetiettekandõq ja suvõülikooli kõrraldamisõlõ panniq ola alaq ka paikligu Kolmõ Kandi Klubi inemiseq. Tarto ülikooli doktorandiq Jüvä Sullõv ja Evar Saar Võro Instituudist näütsiq osaliisilõ võrokeelidse veebibrausõri Opera ja failihaldusprogrammi Windows Commander võimaluisi ni Võromaa kotussõnimmi andmõbaasi. Märgiti, et kuna eesti arvutikiil' om piä olõmaldaq, sis ommaq nii riigikiil' ku paiklik kiil' mõnõn mõttõn saman olokõrran. 2001. aastaga novvembrin tett MTÜ Kolmõ Kandi Klubi ütentegemine om tähtsä tuuperäst, et edimäst kõrd avitiq paikliguq inemiseq kõrraldaq sammu iinmärke iist saisvat suvõülikuuli ja võtiq säält ka esiq ossa.

URVASTÕ

Urvastõ suvõülikuul' oll' veidüq sportligumb ku tavalidsõlt, selle et kavan oll' jalgpall', mink iistvõtjas suvõülikooli rektoriherr Contra. Loenguprogrammin kynõldiq Urvastõ kandist, a olliq ka üldidsembäq Võromaa kultuuri pututavaq ettekandõq. Kultuuriprogrammin näüdäti vilme Võromaast, suvõülikuuli tulnuq kunstniguq värvseq ärq Contra esä välikemmergu. Suvõülikooli lõpus vaidliq Ivari Padar ja Pulga Jaan Euruupa Liidu häie ja halvu külgi üle. Viimädsest pääväst suvõülikoolin tekk' katõtunnilidsõ õkvasaatõ Vikerraadio.

VAHTSÕ-ROOSA

2004. aastagal Vahtsõn Roosan Mõtsavelle talun peet Kaika suvõülikooli loenguq kynõliq Vahtsõ-Roosa küläst ja as'ust, miä Võromaad üldidsõmbalt pututasõq, säälhulgan võro keele parhilladsõst olokõrrast ja keelepoliitigast.

Suvõülikoolin olliq valla Tuuli Tubina rõivanäütüs "Kott' om", Epp Margna maalõ näütüs "Mälukandjaq" ja Toomas Kalve savvusanna pilte näütüs.

Võro Tiatriateljee tõi lava pääle Olavi Ruitlase näütemängu "Volli".

Õga aastak om suvõülikoolin üles astnu ka Tal'na Võro Selts. Tinavuaastak loiva nä ette Kõivu Madissõ kullõmisemängü "Ketas" ja Kõivu Ants lugi ette Kõivu Madissõ jutu "Nuuma Alla".

Suvõülikooli perämidsel pääväl peeti võru keelen koolitunnõ. Laanõ Valdis opas' matõmaatigat, Jüvä Sullõv võro kiilt, Pulga Jaan muusikat ja Contra opas' tuud, midä vahetunni aigu tetäq. Vahtsõ-Roosa suvõülikooli kygõ erilidsembäs osas või pitäq Tea Avarmaa ja Jaak Kikka koolitunn' „Matõrjaliq tegeväq ilma vahtsõs“, kon sai puttu eri matõrjaalõ ja tetäq katsit.

Suvõülikooli lõpõt' jalgpall' Võromaa ja Setomaa vaihõl.

VANA-KOIOLA

Pääteemas oll' latsiga võro keele kõnõlõminõ. Olliq võrokeelidseq koolitunniq, järve veeren tetti latsilõ uppujidõ pästmise oppust ja seenehuviliisilõ mõtsan kikkasiini korjamisõ oppust. Tulõtõdi miilde, et Võromaa pääliin olõsi võinuq ollaq Vanan- Koiolan.

VALGJÄRVE

Olti pia Tartomaa veere pääl ja kõnõldi võro keele asjo kõrval pall'o ka tarto keelest. Võeti linti võrokeeline raadio üü-ülikuul ja kullõldi kullõmistükkü "Ahi". Contra pand' kõgõ rahva kooli moro pääl võimõlõma. Põlva maavanõmb Urmas Klaas ütel' edimäst kõrd vällä võrokeelidse laulupido mõttõ.

RUUSA

Päält paigapäälitside asjo arotõdi võro kultuuri väärtüse üle, kullõldi lauluparkõ Liiso ja Ütsiotsõ laulu, käüti Leevakul kaeman näütemängo "Jõvvujaam", kaeti võrokeelitsit multikit, tetti võrokeelist diskot. Edimäst kõrda olliq suvõülikooli pääkõrraldajaq paigapäälidseq inemiseq.

KAIKA

2008. aastak oll' suvõülikooli juubõliaastak. Päält kattõkümmend aastakka oll' Kaika suvõülikuul jälq tagasi Kaika koolimaja man. 20. Kaika suvõülikuul oll' tõõlinõ juubõlisuvõülikuul. Tä oll' pidoligumb ku hariligult. Mitmõn ettekandõn kaeti tagasi kõgõ suvõülikuulõ ja võro as'a ajamisõ aoluu pääle. Vahtsõst oll' kõnõlõma pallõld mitmit võro as'a alostajit, kiä kõnõliq jo edimädsen Kaika suvõülikoolin: Kama Kaido, Kauksi Ülle, Kasagu Enn, Viselä Agu, Ojala Uuno. Arotuisist võtt' hoolõga ossa Kaalebi Ain. Mitu ettekannõt peeti ka inämb-vähämb sama teema pääle ku 20. aastakka tagasi.

Lisas juubõliettekandilõ kõnõldi muidoki pall'o Kaika kandist, Karula kihlkunnast ja rahvuspargist. Rahvusvaihõlist mõõdõt and' norralanõ Øyvind Rangøy, kiä uman võrokeelitsen ettekandõn võrrõl' võro ja nynorski keele kujonõmist ja täämbäst saiso. Arotusõs oll' üles nõstõt küsümine "Midä tetäq väikeisi maakuulõga?". Õdagu lauliq Lõkõriq, nii laulu ku tiatrit tekk' Talliina Võro Seldsi rahvas ja muidoki laulti ka üüse tulõ man.

Juubõlisuvõülikooli pääkõrraldajaq olliq Karula Hoitmisõ Ütisüse rahvas, kiä kõgõlõ hääle kõrraldusõlõ lisas märgeq vällä ja teiq valmis Kaika suvõülikooli rektri avvoraha, miä tuust aost pääle andas egä aastak rektrilt rektrile edesi.

HAANI

2010. aastagal peeti Kaika suvõülikuuli Rõugu kihlkunna Haanimaa jaon Haani koolimaja man. Et suvõülikooli pääkõrraldajas oll' Haanimiihhi nõvvokoda ja rektris nõvvokua vanõmb Hollo Agu, sis oll' loomulik, et taa suvõülikuul oll' haanimiihhi hindä kiilt ja näko. Koolimaja man oll' pistü nõvvokua suur pinokoda ja koolin seen sai kaiaq Vodi Alvari ja Margna Epu näütüst kirjäpantust ja saarnõplankõ pääle maalitust Haanimaa ja haani rahva saamisluust. Haanimaast ja haani rahvast sai kuuldaq pall'odõn ettekandin. Juttu oll' nii Haanimaa luudusõst, aoluust ku keelest, pillimeistriist ku ka tõisist meistremehist, kink poolõst Haanimaa kuulsa om.

A muidoki es kõnõldaq Haanin õnnõ Haanimaast, a ka laembist ja kavvõmbist as'ost. Juttu jakku Teppo lõõdsast, savvusannast ja küläliisimajandusõst laulu ja sõna väeni ni seto soots'kaammõtist ja liivi keele saisost süäüüsitside havvatagotsidõ juttõ mano vällä.

Üts asi, midä Haanin tähele panti, oll' tuu, et kõik taa suvõülikooli ettekandõq saiq ärq peetüs ilma eesti kiilt pruukmalda: õnnõ võro keelen, vällä arvat üts, miä seto ja üts, miä liivi keelen.

Suvõülikoolilõ anniq uma hüä meki mano kolmõ rahva (liivi-haani-seto) maamängoq, miä peeti maaha suvõülikooliga üteh. Teno nailõ mängele saigi suvõülikoolin päält haanlaisi ja võrokõisi keele peris pall'o kuuldaq nii seto ku liivi kiilt ja laulu.