Vana lõunaeesti kirjakeel hääbus lõplikult 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kui varem oli kohalik keel kõlanud koolis, kohtus, kirikus ja vallamajas, siis 20.sajandil jäi tema kasutus vaid suulise suhtluskeele tasemele. Kirjasõnas pruukisid lõunaeesti keelt veel kuigipalju luuletajad ja kirjanikud, kuid ühtne kirjakeele traditsioon oli kadunud.

Koos Eesti nn teise ärkamisajaga 1980-ndate aastate lõpus algas uus ärkamine ka võru keele jaoks. Üksteisest peaaegu sõltumatult tekkisid erinevad algatused ja ettevõtmised:

• Ilmusid Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrukeelse näidend "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta  suvõl" (1987) ja Kauksi Ülle võrukeelne luulekogu "Kesk umma mäke" (1987);

• Kaido Kama ja Kalle Elleri algatatusel hakkas tööle Võrumaa Muinsuskaitseseltsi keeletoimkond;

• Võru Hariduskoondis kuulutas Arvi Leoski ja Evi Kasesalu eestvedamisel välja konkursid võrukeelsete õpilastööde ja võru keele õpiku saamiseks;

• Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus hakkasid koos käima Tartu võrukeelsed ja -meelsed inimesed, neist kujunes hiljem Tartu Võru Vaimu Selts.

Võru liikumise nö esimene laine kulmineerus Võru keele ja Kultuuri Fondi loomisega 1988. aasta sügisel.

Tallinnas asutati 1990. aastal Tallinna Võru Selts, kus hakkasid koos käima Tallinnasse ja selle ümbrusse elama asunud võrokesed, Kes peavad tähtsaks võru keelt ja kultuuri.

Liikumise peamiseks eesmärgiks on võru keele ja kultuuri väärtustamine nii kohalikus elus kui ka eestimaises ja ülemaailmses kultuuripildis, võru keele väljatoomine "köögikeele" staatusest, tema prestiiži tõstmine ning kasutussfääri laiendamine. Tänaseks võru keel jõudnud koolidesse, kaasaegsesse muusikasse, teatrilavale, ajakirjandusse. Võru keeles on kaitstud diplomitöid ja teaduskraade, peetud maha konverentse ja seminare.

Enn Kasak ja Tõnu Tender on teinud ettepaneku nimetada võru liikumine brauni liikumiseks. Seda ennekõike Liivimaa kindralkuberner George von Browne- i (1698-1791) auks, kelle eestvõtmisel loodi 18. sajandi lõpul Võru kreis. Samal ajal sarnaneb võru liikumine teatud määral ka inglise taimesüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) poolt avastatud Browni liikumisega.