Vana lõunaeesti kiräkiil' kattõ lõpligult ärq 19 ja 20. aastagasaa vaihtusõl. Ku inne tarvitediq paigapäälist kiilt koolin, kohtun, kerikun ja vallamajan, sys 20. aastagasaal jäi timä tarvitus kynnõkeele tasõmõlõ. Kiräpildin tarvitiq lõunaeesti kiilt kuvõrd viil luulõtajaq ja kiränikuq, a ütidse kiräkeele pruuk' oll' kaonu.

Üten Eesti nn tõõsõ heränemisaogaq 1980-ndidõ lõpun naas' vahtsõnõ heränemine ka võro keele jaos. Ütstõõsõst peaaigu sõltumaldaq tekküq eri ettevõtmisõq:

• Ilmuvaq Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrokiilnõ näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1987) ja Kauksi Ülle võrokeeline luulõkogo "Kesk umma mäke" (1987);

• Kaido Kama ja Kalle Elleri iistvõtmisel naas' tüüle Võromaa Muinsuskaitsõseldsi keeletoimkund;

• Võro Hariduskuundis kuulut' Arvi Leoski ja Evi Kasesalu iistvidämisel välla konkursiq võrokeelitside koolilatsi kirätöie ja võro keele opiraamadu saamises;

• Tarto Ülikooli raamadukogo kohvikun naksiq kuun käümä Tarto võrokiilsõq ja -miilseq inemiseq, näist sai ildampa Tarto Võro Vaimu Selts'.

Võro liikumisõ edimedse lainõ tähtsämbit saavutuisi oll' 1988 aastaga sügüse Võro keele ja Kultuuri Fondi luumine.

Tal'nan luudi 1990. aastagal Tal'na Võro Selts, kon naksiq kokko käümä Tal'na kanti elämä lännüq võrokõsõq, kinkä jaoss om tähtsä võro kiil' ja kultuur'.

Liikumise päämidses tsihis om võro keele ja kultuuri väärtüstämine nii paigapäälsen elon ku eestimaidsõn ja üleilmsen kultuuripildin, võro keele vällätuumine nn "köögikeele" saisust, timä prestiiži nõstmine ja laembalt tarvitedäväs tegemine. Täämbätses om võro kiil' jõudnu kuulehe, popmuusikahe, tiatrile ja aokirändüste. Võro keelen om kaitstu diplomitöid ja tiidüskraatõ, peet konvõrentse ja semminääre.

Enn Kasak ja Tõnu Tender ommaq pandnu ette nimetäq võro liikuminõ brauni liikumisõs. Tuud innekykkõ Liivimaa kindralkubõr'neer' George von Browne- i (1698-1791) aus, Kinka iistvõtmisõl luudi 18. aastagasaa lõpun Võro kreis. Samal aol om võro liikumisel väiku sarnasus ka inglusõ taimõsüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) avastet Browni liikumisõgaq.