Võro Instituudi luumisõ mõtõq sündü Võro liikmise tegeläisi pään. Üten vahtsõ heränemisaogaq käümä lännüq võrokõisi liikminõ oll' 1990. aastidõ keskpaigas jo niipall'o suurõs ärq kasunuq, et saa es inämb jäiäq ütsindä seltse vitäq, oll' vaia kimmäst riigi tukõ.

Võro Instituut tetti 1995 aastagal ja tä käü Kultuuriministeeriumi alaq.

Võro Instituudi tüü ja tegemiisi tsihis om võro keele ja kultuuri elonhoitminõ. Võrokiilse oppusõ kõrraldamisõ, raamatidõ tegemise, kotussõnimmi korjamisõ ja kaardi pääle avitamisõ ja tõisi Võro Instituudi tegemiisi mõtõq om ärgitä võrokõisi ummamuudu olõkit alalõ hoitma.

Ummi tegemisi sääd instituut Teadus ja arendustegevuse korralduse seaduse ja uma põhimäärüse perrä. Instituudi tüüd kontroll ja tegemiisi tsihiq pand paika kultuuriministri puult ammõtilõ pant tiidüsnõvvokogo.

Võro Instituudi tegemiisi vidä direktri, kiä valitas viies aastas vällä avaligu konkursiga ja kinka nimetäs ammõtilõ kultuuriministri. Egäpäävätse tüü tegijit om kümne ümbre, suurõmbidõ tegemiisi man võetas tüüjõudu mano.

Rahha saa Võro Instituut riigieelarvõst, suurõmbis tegemisis küstäs raha-api fondõst ja programmõst mano. Päämidse instituudi tugõjaq ommaq Kultuurkapital, Hasartmängumassu Nõvvokogo ja riikline programm "Lõunaeesti keel ja kultuur".