Võro Instituudi opikirändüs Prindi

Võromaa kodolugu / kokko pandnuq Reimanni Nele. Võro Instituut. Võru 2004. - 328 lk.

  • Raamat Võromaa kodoluust om mõtõld nii koolilatsilõ ku suurilõ. Raamatun kõnõldas luudusõst ja aoluust, eräle päätüküq ommaq katsast Võromaa kihlkunnast ja Võro liinast.
kodolugu.jpg

ABC kiräoppus / toimõndanuq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Kõivupuu Marju, Reimanni Nele ja Hao Paul. - Võro Instituut ja Võro Selts VKKF. Võro, 1998. - 171 lk.

  • Võrokeeline aabits om mõtõld algkooli latsilõ. Aabidsal om kats ossa: tähtioppus (kokkosäädjä Jüvä Sullõv) ja võrokiilne lugõmik (toimõndaja Kauksi Ülle), kon ommaq kõrvuisi vanaq rahvalauluq ja võro kiränige jutuq-luulõtusõq ni võromaa koolilatsi kirotusõq kogomigust "Mino Võromaa". Kuulmeistrele om abis võrokeeline metoodiga "Tiijuht ABC-kiräoppusõ manoq" (kokkopandja Reimanni Nele).
O1Aabits.gif

Tüüvihk ABC kiräoppusõ manoq - autoriq Reimanni Nele ja Fastrõ Mariko. Võro Instituut, Võro 2000. 72 lk

  • Har'otusõq ja ülesandõq aabidsa "ABC kiräoppus" manoq.
O7Tv.gif

Võrokiilne lugõmik (tõõnõ, parandõt välläannõq) / toimõndanuq Jüvä Sullõv ja Kõivupuu Marju. - Võro Instituut. Võro, 1996. - 324 lk.

  • Raamatust saa lukõq rahvaluulõst, ilokirändüsest ni ka ao- ja luudusluust. Raamat om mõtõld nii latsilõ ku suurilõ. Edimädsen osan mindäs tagasi vana-vanõmbidõ aigu, kuq tsirguq ja eläjäq viil kõnõldaq mõistsõq; är ommaq tuudu ka regilauluq üten nuutõgaq. Edesi saa lukõq Võromaalt peri kiränige juttõ, luulõtuisi ja näütemänge. Jutuq ommaq eri murrakist pant ütitsehe võro-seto kiräviisi, ka kiräviie põhimõttist om ant ülekaehus.
O5Lug.gif

Tsirr-virr lõokõnõ / toimõndaja Kõivupuu Marju. - Võro Instituut. Võro, 1999.

  • Laulik "Tsirr-virr lõokõnõ" kaes miiq kandi vanõmbat laulukultuuri ja om tävvendüses umakultuuri opiraamatilõ "ABC kiräoppus" ja "Võrokiilnõ lugõmik". Toimõndaja Kõivupuu Marju, nõvvuandja Sarvõ Vaike, keeletoimõndaja Pulga Jaan. Pildiq joonist' Valteri Edgar.
O4Laulik.gif

Võro kiil ja kultuur. Ainõkava aoluulidsõ Võromaa põhikuulõ jaos. Võro Instituut 2000

  • Ainõkava tutvustas võro keele ja kultuuri oppamisõ man pruugitavit opimatõrjaalõ. Niisama om ainõkavan är tuud metoodiga võro keele ja kultuuri oppamisõs.
O2Ainekava.gif

Võru keel / autor Hella Keem. - Võro Instituudi ja Emakeele Seltsi ütisvälläannõq. 1998.

O3hella.gif

Tsiamäe luuq - har'otuisivihk sama nimegaq kaseti manoq. Kaseti ja har'otuissivihu autor ja toimõndaja om Fastrõ Mariko. Võro Instituut 2001.

O6tsia.jpg