Reimann, Nele, Tender, Tõnu (toim.). Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võru: Võro Instituudi Toimõtisõq 3, 1998.

• Kahe keeleseminari (Lõunaeesti keel tänapäeva koolis 22. märtsil 1997. aastal Tallinnas ja Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest 09. augustil 1997. aastal Vilustes) ettekannete kogumik. Ago Künnap selgitab oma artiklis, mille tulemusena me oleme Eestis ja räägime eesti keelt. Kalevi Wiik analüüsib kaheksa erineva läänemeresoome keelte uurija käsitlusi lõunaeesti keele sünnist. Mati Hint kirjutab lõunaeesti verbivormide keerukusest ja Helmi Neetar võro murdest kui eesti kirjakeele rikastajast. Peeter Päll, Evar Saar ja Arne Merilai artiklite peateemaks on kohanimed. Ülevaate saab võro-eesti, eesti-võro sõnaraamatu ja võro-setu aabitsa koostamisest ning lugeda on muudki huvitavat. Eestikeelsete artiklite järel esitatakse võrokeelne kokkuvõte, võrokeelste artiklite järel eestikeelne kokkuvõte. Iga kirjutise kohta on toimetise lõpus ingliskeelne resümee.

Artiklid

• Ago Künnap. "Eesti piir ja piiritus".
• Kalevi Wiik. "Lõunaeesti sünniteooriatest".
• Mati Hint."Lõunaeesti verbivormide raskused kirjakeelsele eestlasele".
• Helmi Neetar. "Võru murre eesti kirjakeele rikastajana".
• Renate Pajusalu. "Näitavad asesõnad Võru ruumis".
• Lidija Leikuma. "Pilguheit latgali kirjakeele ajalukku".
• Peeter Päll. "Võru keel kohanimedes".
• Reelika Kikkas. "Võrumaa kohanimekujudest".
• Evar Saar. "(S)orava(lõ) paiganimmist".
• Arne Merilai. "Võrukeelse kirjanduse õpetamisest koolis".
• Toomas Help. "Võro keel ja minu tunne".
• Jüvä Sullõv. "Võro-eesti, eesti-võro synaraamat".
• Kauksi Ülle, Nele Reimann, Jüvä Sullõv. "Võro-seto aabitsa sünd".
• Kalle Eller. "Kas võro kiil vai Kagu-Eesti trasjanka?"