Setosid või pitäq lõunaeestikeelidse rahva tuus osas, kiä kimmä poliitilidse piiri peräst jäi elämä Pihkva valduistõ ja kedä naassiq sääl mõotama õigõusu kerik ni slaavi kultuur. As'alõ mõio häste viil Petseri kluustri vallategemine 1473.a. Ao joosul tull' seto keele sõnnolõ ja helüoppusõlõ manoq vinne vurhvi. Ummõhtõ ei peedäq vinne keele mõio võimaligus inne 15. aastagasata. Nika ku 1917. aastaganiq oll' Setomaa Pihkva kubõrmangu osa. Eesti Vabariigi Petseri maakund tetti 1920. aastagal. Tuuaignõ Eesti-Vinne piir es lääq etnilist piiri piten ja es arvõsta luudusõga, a läts' säält, kohe küündüq suurõmbidõ süämaiõ kavvõmbaq nukaq. Vinnestämise peräst oll' etniline piir lännüq pall'o hummogupoolõ. 1944. aastagal panti suurõmb osa Petserimaast kokko Pihkva oblastigaq. Põhjõndusõs tuudi inemiisi peritolo, kiä sääl elliq. Kukki sääne põhjõndus vällä tuudi, es olõq ka vahtsõnõ piir etniline. Tuust tulõ vällä, et Setomaa om katõ riigi vaihõl ärq jaet vana kultuuripiirkund. Tuu oll' sõs alussõs ka uuringu tsihte säädmisel.

Tsihis oll' teedäq saiaq, ku pall'o setosit om Setomaalõ viil alalõ jäänüq, midä setoq esiq arvasõq, kiäq nääq ommaq, prooviti seletäq, kuimuudu Setomaa kultuurilinõ umaperä ja katõ riigi all olõminõ mõotasõq egäpääväst ello. Analüüsiti, määne om Setomaa kultuuri ja keele saisukõrd, kohe või minnäq Setomaa majandus ja kuimuudu või paigapäälist ello mõotaq sisse- vai vällärändämine.

Plaanin oll' uuriq aoluulidsõ Setomaa 15-64-aastaidsi inemiisi, kiä eläseq nii Eesti kui Vinne riigi setodõ maa pääl. A kah'os es saiaq Vinnemaa umavalitsuisi käest küsümise tegemises lupa ja tuuperäst sääl ynnõ kynõldi inemiisigaq. Nii Eesti ku Vinne poolõ pääl anniq vastussit kyik 15-18-aastadsõq koolilatsõq (9.-12. klass). Suurist inemiisist tetti intervjuu 500 inemisegaq Setomaa Eesti poolõ pääl ja teedüst kor'ati nii inemiisi ku leibkundõ kotsilõ. Küsümän käüti 1997. aasta suvõl ja sügüse. Uurmistüü "Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused" om ilmunu Võro instituudi toimõnduisi sar'a tõsõn raamatun.

Mõnõq tähtsämbäq tulõmusõq:

• Setomaa inemiseq olõ-i pall'o rännänüq. Kõgõ kavvõmb ommaq üte kotussõ pääl elänüq Luhamaa ja Mik'tämäe nulga inemiseq. Piä kuus inemist kümnest sissetulnust om Setomaalõ tulnuq perre peräst ja inämbüsi umast (Põlva, Võro) maakunnast, a ka tõisist Eesti kandõst. Setomaa inemiisi keskmäne vannus või minnäq suurõmbas, selle et noorõq lääväq minemä ja noorõmbaq tüüiälidseq lääväq kah minemä ärq, selle et olõ-i tüükotussit. Neläs osa nika ku 24-aastaisist mõtlõs ärqminegimõttit ja õnnõ 5% noist jäässi Setomaalõ elämä.

• Umbõs puulin leibkundõn olõ-i kassu palgatüüst ja 70% ei saaq kassu põllumajandussaaduisi müügist. A säälsaman om maaumanikkõ 80% ja mõtsaumanikkõ 40% leibkundõ. Ettevõtjit om piirkunnan veidü. Umbõs puulin majapidämisin peetäs eläjit, a päämidselt hindä jaos. Õnnõ ütsiguq pidäväq eläjit, et midägi müügis tetäq. Kukki innembädsel aol om Setomaal tegeld päämidselt põllumajandusõga, näütäs uuring, et põllumajandus olõ-i inämb päämäne. Tullu eläjist saa veidemb ku 10% leibkundõst. Päält põllumajandusõ ei tegeldä ka määntsegi muu tegevüsalaga, miä maalõ sobinuq, ja ei plaanita ka tegelemä naadaq. Vähämb ku kolmandik luut, et timä perre majanduslik toimõtulõk lähembide aastidõ joosul lätt parõmbas, kukki piä viiendik ütles, et tegeligult näil tüüd ei olõq.

• Piiriprobleemiq olliq üteq huvitavambaq küsümüseq. Veidemb ku 40% om nõun säändse piirigaq, niguq põrõlt om, nelläs osa taht vanna piiri, a pidä kaubavaihtust ja liikmisvabadust tähtsämbäs. 15% jääs Tartu rahulepingugaq paikapant piiri puult. Noorõmbaq inemiseq ommaq kerembält nõun perrä andma. Lähembit ja kavvõmbit sugulaisi tõõsõl puul kontrolljuunt om ütepall'o pia viiendigul ja 40% vanõmbist ja noorõmbist. Umatsidõ kalmõ om vähämb ku puulil inemiisil; vähämb om noid Mik'tämäe valla inemiisil. Kinnisvarra om tõõsõl puul parhillast piiri rohkõmb ku kümnendigul, päämidselt Meremäe ja Verska valla inemiisil. Poolõq inemiisist ei käüq ülepää läbi inemiisigaq tõõsõl puul piiri.

• Ku 1922. aastagal oll' setosit Setomaal 72%, sis 1997. a om 39% noid, kiäq ütleseq hindä kotsilõ setoq ja 7% om noid, kiäq ütleseq, et ommaq innembi setoq ku eestläseq. Pia niisamapall'o om noid, kiäq pidäväq hinnäst eestläses: kolmandik ütles, et om eestläne ja 12% innembi eestläne ku seto. Veneläses pidä hinnäst 6%.

• Setomaa inemiisist poolõq ommaq paikligu elolaadi kandjaq, nuukiq inämbjaolt vanõmbaq inemiseq. Vanõmbaq pidäväq kombist inämb kinniq ku noorõmbaq. Parõmbalõ ommaq alalõ hoitunuq surnuaia- ja (kerko)pühhigaq üten käüväq kombõq. Tundas ja täüdetäs suvistõpühhi aigo kõivõ tarrõtuumist, pühhi aigo tüütämise kiildü, pall'oq kääväq armulavval ja veerütäseq munapühhi aigo munnõ. A säälsaman ei tunnõq inämb pia poolõq edimädse jõulupühä aigo hõpõviin silmi mõskmisõ kommõt ja vähämb ku kolmandik ei tiiäq ka kristotaman käümise kommõt. Inämbjaolt om nii, et kombit viil tundas, a kiäki leibkunnast noid inämb ei täüdäq.

• Noorõmbaq inemiseq tarvitasõq hindä meelest seto kiilt pall'o veidemb ku vanõmbaq ja kõnõlõsõq tuud mõnikõrd. Noist, kiä kõnõlõsõq seto kiilt kõik aig, pidä inämbüs hinnäst setos. Noidõ siän, kiä kohaligust keelest esiki arvo ei saaq, kiäki hinnäst setos ei piäq. Sääne asi näütäs, et hindäpidämine (identiteet) ja kiil ommaq umavaihõl köüdedüq. Keele elojõvvu kotsilõ arvatas nii ja tõistõ: 45% arvas, et kiil om häömän, a 41% pidä kiilt elojõvvulidsõs. Ütel meelel oldas keele alalõ hoitmisõl. Inämbüs taht ka seto kultuurikombidõ alalõ hoitmist. Kirmassil om esiq üten tennüq inämb ku viiesjago noorõmbist nika ku 30-aastaidsist ja pia poolõq vanõmbaq inemiseq. Rahvarõivaq (päämidselt seto umaq) ommaq neländigul, inämb naisil ja üle 65-aastaidsil. Pühhist peetäs kõgõ inämb talsipühhi, munapühhi ja jaanipäivä, nii vana ku vahtsõ kallendri perrä. Õnnõ seto pühhi (migulapäivä, paasapäivä, maarjapäivä jt) pidäväq umbõs poolõq inemiseq. Vahtsõmbat pühhä (Seto Kuningriigi päivä) pidä kolmasjago inemiisist ja arvadaq mõotas tuud kotus, kon tuud päivä peetäs.

• Usu kotus Setomaal 20. aastasaa lõpun. 46% ütles, et usk ja täüt kerkokombit, rohkõmb ku viiendik ütles tuudsamma, a kerkokombit ei täüdäq. Inämb-vähämb ütepall'o om noid, kiä ei usuq. Kolm neländikku noist, kiä pidäväq hinnäst setos, kääväq kerkon.

• Koolinkäüvil nooril olõ-i inämb säänest kimmäst hindä setos pidämist ku suuril inemiisil. Viil veidemb ku viiesosa pidä hinnäst kas setos vai innembi setos ku eestläses. A tuuiist ligi kolmas osa pidä umma immä ja essä setos. Eestläisi ja hinnäst innembi eestläses pidäjit om kats kolmandikku. Paiklikku kiilt kõnõlasõq koolilatsõq pall'o veidemb ku näide vanõmbaq. Latsõvanõmbaq kõnõlõsõq umma kiilt hindäkesken inämb ku ummi latsigaq. Vanõmbaq ei julguq midägi väega hääd keele elonpüsümise kotsilõ üldäq.

• Mink perrä koolilatsõq setot ärq tundvaq? Ku nuuq tunnussõq ritta säädiq, sõs edimält om tähtsä seto keeli kõnõlõminõ, perrä tulõvaq seto rõividõ kandminõ, hindä setos pidämine ja Setomaalt periolõk. Kats kõgõ veidemb tähtsät tunnust ommaq eestläse võõraspidämine ja vinne usku olõk. Taast tulõ no selgehe vällä, et nuuri jaos olõ-i inämb vinne usk kimmähe setodõgaq köüdet.

• Veidemb ku kolmasosa noorist pidä umas kodokandis umma küllä, üle viiendigu umma valda ja õnnõ väiko osa nimmas Setomaad. Nii om ka loomulik, et inämbüs Setomaa koolilatsist märk uma kodokotusõst ärq minnäq kohegi muialõ opma ja tüüd otsma. Õnnõ kümnes osa ärq minnäq tahtjist arvas, et tulõsi kimmähe tagasi, neläs osa tulõsi tiitüisi tingimüisigaq.