Täämbädse päävä eesti kiräkiil om kujonuq päämidselt põh'aeesti murdidõ pääle. Lõunaeesti, säälhulgan ka võro kiil, om eesti kiräkeelest kõgõ rohkõmb tõistmuudu. Kiräkeele sais om ao joosul kimmämbäs saanuq ja võro keele sais nõrgõmbas jäänüq. Kõrrast veidemb om noid, kink imäkiil om võro kiil, selle et kiil ei kannuq inämb ütelt põlvõlt tõsõlõ edesi. Egäpäävätsen elon toimus kõikaig koodivaihtus, kon mõnõq sotsiaalsõq ja demograafilidsõq grupiq pruukvaq (mõnõn olokõrran) kõnõlõmisõs kiilt, minkal om korõmb prestiiž. Umõhtõgiq om võrokõisilõ naanuq inämb selges saama, et kiil ja keeleline mitmõkesisüs ommaq häömän.

Võrokõisi om peet vannamuudu elo eläjis, kink hindäpidämise (identiteedi) alussõs om eesti kiräkeelest kavvõl ollõv võro kiil. Täämbädse päävä keerulidsõn ütiskunnan arvatas, et traditsioonõst kinniqhoitminõ või edesiarõnamisõlõ mõioq nii halvastõ ku häste. Kukki Võromaa om olluq vanno asjo ja rahvaluulõ kogojilõ tennoväärt kant, kon om alalõ püsünüq hulga rahvaperimüst, olõ-i täpsäle teedäq, ku pall'o tegeligult peetäs kinniq vannost kombist.

1998. aasta sügüse naatiq uurma küsümüisi, miä olliq Võro instituudi (valla tett 1995.a) jaos tähtsäq jo algusõst pääle. Päämidses küsümises sai, ku suur om tegeligult võro keele kandõpind. Seeniqmaaniq võisõq jo õnnõ arvada, ku pall'o om noid inemiisi, kiä võro kiilt kõnõlõsõq; kon võro kiilt kõnõldas; kas om olõman võrokeelidse haridusõ poolõhoitjit. Tuu kõrval pakiq huvvi ka inemise hindä paikapandminõ ja paikligu hindäpidämise sisu, põlitsusõ-küsümüseq, vannost kombist kinniqpidämine, maaelo, võrokeelidse meediä vajadus jms.

Naidõ teemäde uurmisõs tetti etnoloogõst, folkloristõst, filoloogõst, psühholoogõst, sotsioloogõst jt uurmisrühm, kink ülesandõs sai uurmistsihte perrä tetäq intervjuuküsümüseq. Uurminõ esiq viidi läbi Võro, Põlva ja Valga maakunna 25-64-aastaidsi inemiisi (n = 600) siän. Naidõ kolmõ maakunna ja osa Tartumaa piire sisse jääs vana aoluulidsõ keele ja kultuuri piirkund Võromaa.

Tulõmusõq hiidüdiq hään mõttõn uurjitkiq. Veidüq alla katõ kolmandigu kutsõ ümbretsõõri kõnõldavat kiräkeelest tõistmuudu kiilt võro keeles. Tull' vällä, et lõunaeesti (võro) kiil' om Lõunahummogu-Eesti keskiäliidsi ja vanõmbidõ inemiisi egäpäävätses keeles väega lajal alal. Kukki paiklikku kiilt kõnõldas päämidselt uman perren, külän ja ümbrüskunnan, või pelgämäldäq vällä üldäq, et väega hulga rahvast (80%) kõnõlõs võro kiilt kõikaig vai vahepääl õks. Keelepruukmist, tuu tähendäs keele kõnõlõmisõ sagõhust ja keelemõistmist mõotasõq parhillaskinõ elokotus, maakund, sünnimaakund, haridus, vannus ja sugu. Maainemiseq, Võro maakunna inemiseq, alla keskharidusõ ja keskharidusõgaq inemiseq, 45-64-aastadsõq meheq kõnõlõsõq lõunaeesti kiilt sakõmbahe ja mõistvaq tuud hindä sõnno perrä parõmbalõ ku tõsõq. Umõhtõ tulõ näütüses haridustasõmõ ja keele seossõ seletämise man meelen pitäq, et haridusõ saaminõ om köüdet korõmba prestiiži ja kodokotussõst ärqminekigaq. Tuu tähendäs, et keskeriopiasutusõn opminõ vei noorõ inemise inämbjaolt kodokotussõst (kodomaakunnast) ja keelekeskkunnast vällä, a keskharidus, mink prestiiž om keskeriharidusõst korõmb olluq, jätt' inämbjaolt maa- ja keelekeskkunda elämä. Paiklikku kiilt kõnõldas külh päämidselt ummi inemiisigaq, a pia kats kolmandikku arvas, et tuud võinuq pruukiq egäl puul Lõuna-Eestin. Paikligun keelen võinuq pia kolmõ neländigu meelest ollaq trükimeediä, kirändüs, raadio ja televisioon, puuli meelest ka kuul ja kerik, neländä osa meelest ka ammõtlik as'aajaminõ. Kiilt alalõhoitvidõ ja kaitsvidõ abinõudõ hulgast om inämb poolõhoitu vabatahtligulõ koolioppusõlõ, a poolõq ommaq eräle säädüse puult, miä paiklikku kiilt kaits.

Ku minnäq tuu manoq, kinkas hinnäst peetäs, saa üldäq, et 79% parhillaskidsõ Võro maakunna, 66% aoluulidsõ Võromaa, 54% Põlva maakunna ja 15% Valga maakunna 25-64-aastaidsist inemiisist pidä hinnäst võrokõsõs. Võrokõisi vai hindä kotsilõ võrokõnõ ülnüq inemiisi siän om piä kats kolmandikku noid, kiä kõnõlõsõq kohaligun keelen vabalt egäl puul. Kokkovõttõs või nimmadaq, et nuuq inemiseq, kiä köüdiq hinnäst tugõvampa võrokõisigaq ja olliq tuu üle uhkõq, et nääq kuulusõq sinnäq rühmä, kõnõliq ka parõmbahe võro kiilt. Hindäpidämine oll' ka tavaliidsi töiegaq köüdet, a siin nõssiq ette kõik kimmä identiteedigaq rühmäq. Kiä hindä kotsilõ es mõistaq üldäq, kiä tä om, mõist' ja tekk' käsitüüd ja muid traditsiooniliisi töid pall'o veidemb.

Pääle tuu uuriti inemise elo katõ tähtsämbä sündmüse - saaju ja matitsidõ - kombidõ saisu. Kombõq ommaq ütiskunnan juurdunuq perimüslik käitümisviis, mink tsiht om inemist köütäq põlvõst põlvõ edesiantava sotsiaalsõ ja kultuurilidsõ kogõmusõgaq, määrädä timä käitümine ja süvämbäs tetäq rühmäsisest üttekuuluvustunnõt. Alalõhoitligumpi matidsakombidõ siän om esiqerälidselt aoluulidsõl Võromaal alalõ hoitunuq hulga kogonivanno elemente - sigivüs-, õnnõ- ja tõrjõmaagiat. Tuu om kõgõ köüdet siinse elänikkunna püsüvä asustusõgaq, selle et vanaq kombõq ja väärtüshinnanguq andas edesi põlvõst põlvõ. Võromaal om vanõmbidõ inemiisi hulgan paiksus umaette väärtüs, miä tulõ vällä mõnõ kombõ jaos inemiisi vallin. Ka saajakombin om alalõ vanno tõrjõmaagiliidsi rituaalõ, näütüses edimädsele vastatulõjalõ söögikompsu ja/vai pudõli andminõ.

19. aastasaa lõpun ja 20. aastasaa algusõn kujoniq vällä kats piirkunda, kon rahvakallendrin oll' tähelepanuväärsiid juuni: saarõq ja Kagu-Eesti, kon vanno kombit ja usku avit' alalõ hoitaq ka vinne kerik. Võromaa suurõmbaq pühäq ommaq aastavaihtus, jouluq ja jaanipäiv, sõs tulõvaq munapühiq. Naaq kõgõ inämb peetüq pühäq ommaq ka meediän ja puutõn kõgõ rohkõmb nätäq. Naidõ pühhi man om tähtsä viil sakõst mõni vana süük vai tegevüs. Nailõ pühhile perrä tulõvaq surnuaiapühä ja hingipäiv, miäq näütäseq, et siinkandin kadonuid ei unõhtõdaq.

Kõgõ viimätses uuriti võrokiilse meediäga köüdetüt. Tsipa uutmaldaq om, et suhtumisel võrokiilsehe meediähe olõ-i seost ei paikligu keele mõistmisõ, tuu pruukmisõ sagõhusõ egaq ka kohaligu keele alalõhoitmisõ väärtüstämisegaq. Tuu tulõ hoobiski määntsistki muist asjust. Huvitav om tuu, et Lõunõhummogu-Eesti noorõmbaq inemiseq, kiä ommaq külh väikuq võrokiilse meediä kaejaq-kullõjaq-lugõjaq, ommaq tuu puult, et umaette võrokiilsiid meediäkanalit luuduq. Võrokiilse meediä perspektiiv om pakkuq huvitavit teemäsit, mitte võro kiilt olokõrran, kon meediäjuhtõ jaos tuul keelel väärtüst olõ-i.