Võro kiilt ja kultuuri om Võromaa koolõn opat joba üle 12 aasta.

Kuimuudu naas' paikligu keele oppaminõ pääle? Vahtsõl heränemisaol 1988. aastagal luudi võro keele ja kultuuri tugõmisõs Võro Keele ja Kultuuri Fond, kõrraldõdi kõnnõkuunolõkit ja seltskundlikkõ ettevõtmiisi ja avaldõdi aokirändüsen artikliid paikligu keele-kultuuri kotsilõ. Viil innembi, 1987. aastagal alost' Võromaa Hariduskuundis koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõga.

Edimädseq võrokeelidseq tsõõritunniq olliq 1994. aastagal Võro I põhikooli üten klassin. Oppaja Karendi Aino ja võrokeelidse aabidsa kokkopandja Jüvä Sullõvi iistvidämisel kullõldi muinasjuttõ, laulõti ja joonistõdi. Antsla keskkooli oppaja Silmä Anu ja VKKFi tuukõrdnõ esimiis Pulga Jaan opsi kooli 10. klassilõ kõrd nädälin võro kiilt ku vabaainõt. Aastak ildampa tetti valla Võro Instituut ja ütes tüütsihis saigi võrokeelidse koolioppusõ kõrraldaminõ, oppajidõ tävvendäv koolitaminõ ja võrokeelitside opimatõrjaalõ välläandminõ.

Ku pall'o om noid kuulõ, kon 2007/2008 opiaastagal paiklikku kiilt opatas-tutvustõdas? Parhilla om aoluulidsõl Võromaal ja Setomaal 50 üldhariduskuuli. Võro keele ja umakultuuri tunniq vai tsõõriq omma 2007/2008 opiaastal kõrd nädälin piä poolin koolõn. Kokko saa oppust inämb ku 400 last. Paiguldõ ja koolõldõ, esiki üten klassin võivaq oppamisõ tulõmusõq ollaq küländki esimuudu.

Kõgõ parõmbahe saavaq toimõ vähämbide maakuulõ latsõq. Maal elävin perrin om loomulikku keelekeskkunda inämb alalõ ja latsõki, kinkal koton paiklik kiil tarvitusõn, kõnõlasõq inämbältjaolt hää meelega üten. Suurõmbin liinakuulõn lövvüs ütsikit tõsitsit keele- ja kultuurihuviliidsi latsi, kiä võtvaq ossa umakultuuri ja võro kiilt tutvustavist ettevõtmiisist.

Oppajidõ arvamisõ perrä ommaq saman klassin kuun nii peris hääq keelemõistjaq, õnnõ kiräkeele mõistjaq ku ka nuuq, kiä saavaq paiklikust keelest arvo, a esiq vasta ei kõnõlaq. Tuu tege tüü kõrraldamisõ keerolidsõs, a niimuudu saavaq latsõq ka ütstõsõ käest oppiq. Parõmbaq keelemõistjaq omma poisiq – paiklik kiil om miihi siän inämb tarvitõt ja hinnat. Naasõq ja tütärlatsõq hindasõq inämb liinakultuuri, saman om vanaimäst api võrokeelitside ülesandidõ lahendamisõ man – niimuudu saa hoitaq mitmõ põlvõ umavaihõlist läbikäümist ja keelemõistmist.

Võro kiilt opatas-tutvustõdas tunnin vai võro keele tsõõrin päält tuud, ku kõik ammõtliguq tunniq ommaq läbi. Võro keele tunnõn käü õnnõ väega väikene osa kõigist opjist, 5 %. A ummõhtõgi tulõ tunnistaq, et Võro instituudi tüü uman keelen haridusõ edendämisel om märkmist väärt: kaemalda vastasaisulõ ja toolõ, et olõ-i määnestki ammõtlikku keelepoliitikat, olõ-i võro kiil ja kooliharidus ütstõsõlõ inämb võõraq. Aabidsaoppusõga alostõdas algklassõn, inämbältjaolt 3.–4. klassin. Põhikooli vanõmbin klassõn opatas tsõõritunnin võro kiilt ja kirändüst. Ku kodoluuraamat valmis sai, naksiq aabidsaoppusõ läbi tennü latsõq mitmõn koolin võrokeelist kodoluku opma. Tulõmusõq olõnõsõq nii latsi huvist ku väega pall'o ka oppajast ja timä pühendümisest. Üts tunn võro kiilt nädälin and tunninkäüjäle latsõlõ parõmba keelest arvosaamisõ, latsõq nakkasõq kukkivõrd lugõma, a kõnõlama nä ei nakka, ku näil koton egä päiv kiilt ei kõnõldaq. Võro keele ja kodoluu tunniq andvaq ka hää ülekaehusõ uma kodokandi kultuuri- ja aoluust. Latsõq tiidväq uma kandi kuulsambit inemiisi, kiränikkõ, mõistvaq kodokandin ümbre kaiaq ja uma keele ni kultuuri üle uhkõq ollaq ja taad hoitaq.

Edimädse võro keele oppaja Karendi Aino perrä ommaq kiil ja kombõq inämb tutvas saanu: "Ku nii mõnigi lats mõtõl' innembi niimuudu:"Ku vanaimä kõnõlõs määnestki andsakut kiilt, no las tä sis kõnõlõs", sõs parhilla pandvaq latsõq joba inämb tähele ja küsüseq esiq, midä üts vai tõnõ sõna tähendäs. Hää, ku ka pereq last tugõ. Näütes, ku olõmi kuun lugõnu mõnt põnõvat võrokeelist juttu, lätt lats kodo ja lugõ sama jutu ka imäle ette. Imä saa tsipakõsõ naardaq ja vanaimä, kiä ka latsõ lugõmist kuuld', taht ummi võrokeelitsiid nall'o kõnõldaq. Lats tulõ kodotsidõ juttõga kuuli tagasi ja taht võro keele tunnin tõisilõ tuu vanaimä käest kuult jutu edesi kõnõldaq. Ku pereq last ei avitaq, om täl pall'o rassõmb ja huvvi ka olõ-i."