Vahtsõ ainõ oppaminõ nõud hääd päälenakkamist, julgust, usku ja tuud, et paiklik kiil ja kultuur iks miildünü kah. Kimmähe ka vahtsit tiidmiisi, a parhilla ei saaq ütengi koolin oppi võro keele ja kultuuri oppajas. Võro Instituut om 1997. aastagast pääle kõrraldanu huviliisilõ oppajilõ uma keele ja kultuuri koolituisi. Võro keele oppajidõ siän om mitmit algklassõ oppajit, kirändüsoppajit ja tõisi keeleoppajit, a ka muusigaoppajit ja luudusainidõ oppajit.

Kõrd kuun (vällä arvat suvõl) omma võro keele oppajidõ nõvvupidämiseq. Sinnäq kutsutas esinemä üts kõnõlõja, kinka üten saa arotaq ka võro keele oppamist pututavit asju. Väega pall'o opva oppajaq ka ütstõsõ käest, selle et mitmõq hädäq ommaq ütesugumadsõq. Üten koolin kõrda lännü mõtõt vai tüüvõtõt tarvitõdas rõõmuga muialpuulgi. Kukki inämbüs oppajidõ hätist tulõ egäpäävätsest koolielost: opilaisil om pall'o tunnõ ja või üldäq, et koolin om kõgõ rassõmb muuta arvamiisi väikside kiili kotsilõ. Võro keele ja kultuuri oppaja om innekõkkõ tuu inemine, kiä and latsõlõ vahtsit tiidmiisi, miä timä ümbre om ja pruuv tedä opada nii, et lats sallisi hindä ümbre ka tõisi maailma kiili ja kirivit kultuurõ.

Inämbüste tetäs suvitsõl koolivaheaol vahtsilõ huviliisilõ oppajilõ ja algajilõ pikemb kursus. Hää kuuntüü om instituudil ka Tarto ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõga. Koolitusõst "Lõunaeesti kiil ja kultuur" võtt' ossa paarkümmend aoluulidsõ Võromaa oppajat.

Võimalust müüdä om instituudin tettü koolituspäivi ja opireise ka muusiga- ja käsitüüoppajilõ, aoluuoppajilõ, raamadukogotüütäjile ja tõisilõ. Kõrraldami küsütlüisi ka tõisi oppajidõ siän, et teedä saia, määndseq teemaq näid huvitasõ.

Olõmi tundnu huvvi ka tuu vasta, kuis väikside kiili oppaminõ muialpuul käü: om käütü Pajalan (Roodsin) meäkeelist koolioppust ja Uhtual (Kar'alan Vinnemaal) kar'alakeelist keelepesä latsiaida kaeman.

Päämidseq teemaq võro keele oppusõga pääle naanu oppajilõ:

• võro kiil (kiil vai murrõq; innembidsest lõunaeesti keele aoluust; võrdlus tõisi õdagumeresoomõ kiili ja eesti murdidõga; võro keele tunnussõq ja kuis eri kandõn kiilt kõnõldas; vahtsõnõ kiräviis)
• võrokeeline kirändüs (varatsõmb võrokeeline kiräsõna; ülekaehus tunnõtumbist võro keelen kirotavist kiränikest-luulõtajist; võrokeeline tiatrikunst ja aokirändüs)
• aolugu ja luudus (aoluulinõ Võromaa; tähtsämbäq luuduspaigaq ja aoluusündmüseq)
• võro keele ja kirändüse oppamisõst eri kooliastmin (tüüpõhimõttõq ja metoodiga; võrokeelitside opimatõrjaalõ näütämine-kaeminõ)

Opireisiq võro keele ja kultuuri oppajilõ ja kodoluuoppajilõ:

• Tarto ülikooli aoluumuusõumin, Eesti kirändüsmuusõumin ja Eesti Rahva Muusõumin käümine Tarton
• Põlva Johannese Vabakoolin käümine
• Peipsi vanausoliisi man Kolkjan ja Alatskivil
• Mulgimaal: Karksi lossivarõmõq, Heimtali muusõum ja käsitüülaat, Lilli algkuul
• Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin, Varbusõ suurõtiimuusõumin ja Tilleoro matkaraa pääl käümine
• Vahtsõliina kihlkunda piten käümine: Tammõtsõõr, Vahtsõliina liinakands, Misso järveq ja Siksälä kalmõpaigaq, Härmä Mäelmine müür Piusa jõõ veeren, Karl Asti sünnükotus Pääväkesel Oraval.