Om hindästmõista asi, et võro kiilt tulõsi opada nigu imäkiilt. A saman om pall'odõ latsi jaos tegemist hoobis vanaimä keelega. Vai tulõsi võro kiilt opada hoobis niguq võõrkiilt? Kimmäst iinkujjo olõ-i ja võro keele opimatõrjaalõ kokkosäädjäq omma olnu ummamuudu nigu vahtsidõ asju kumpjaq.

1993. aastagal tull' üle pikä ao trükükuast vällä edimäne vahtsõnõ võrokeeline kooliraamat - lugõmik, miä tutvust' Võromaalt peri kiränikke kirotuisi ja vanna rahvaluulõt.

Midä tarvitõdas aabidsaoppusõn? Võrokeelidse aabidsa "ABC-kiräoppus" edimäne käsikiri sai valmis 1997. aastagal. Käsikirja olli nõun pruuvma Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi, Lepistü ja Pikäkannu põhikooli, Võro I põhikooli ja Naha algkooli oppajaq. Aabidsa käsikiri tetti peris valmis jo oppajidõ nõvvu perrä. Aabits om mõtõld innekõkkõ algklassi latsilõ, kiä mõistva jo kiräkeelen häste lukõ, a ka tõisilõ, kiä paikligu keele, kultuuri, kombidõ jms vasta huvvi tundva. Aabitsan om kats jako: tähtioppus ja lugõmisoppus. Aabitsan om uman keelen muinasjuttõ, latsi kirja pantuisi võrokeelitsit juttõ, lühükeisi näütemänge ja katõkõnnit, rahvalikkõ tähtpäivi tutvustuisi, om mõni rahvalaul ja -mäng, päält tuu viil har'otusi, miä avitasõ võro keele välläütlemist parõmbas tetä ja oppasõ selges mõnõ vahtsõ sõna.

Aabidsa tähtioppusõ jao mano käü "Tüüvihk "ABC-kiräoppusõ" mano" ja oppajilõ mõtõld metoodilinõ juhend "Tiijuht "ABC-kiräoppusõ" manoq". Lugõmisoppusõ mano käävä har'otuisivihk ja kasett "Tsiamäe luuq" . Päält naidõ om viil hulga huvitavit lisamatõrjaalõ: piltsõnastu, kasetiq, latsilaulõga lasõrtsõõr "Laulami latsilõ. Laulami latsiga", "Mino Võromaa" 18 nummõrd, kohe omma latsõq esi juttõ-luulõtuisi kirotanu.

Laulutunnin saa kullõldaq lasõrtsõõrõ ja rahvalaulukasetti, lõunaeestikeelitsit rahvalaulõ saa esiq oppiq laulikust "Tsirr-virr lõokõnõ".

Põhikooli vanõmban astmõn, kon mitmõn koolin opatas pääle ammõtlikkõ tunnõ viil võro kiilt ja kirändüst, tarvitõdas peris pall'o raamatut "Võrokiilne lugõmik". Säält peri Võromaa klassigu Jaan Lattiku jutuq "Edimäne armastus" ja "Tiijuht" ommaq pall'odõlõ latsilõ jo päähä jäänü. Tarvitõdas ka tüüvihku ja kasetti "Tsiamäe luuq" . Hää meelega kaias opifilmi "Võromaa ja võro kiil" ja inne rahvakallendri pühhi ka filmi "Aastatsõõr". "Aastatsõõr" om lühkene film Võromaa tähtpäivist, midä näütäse võro keele tsõõrõ latsõq eri kuulõst.

2004. aasta lõpus sai valmis raamat "Võromaa kodolugu". 2005/2006 opiaastagast om alostõt mitmõn klassin kodoluuoppusõga. "Võromaa kodolugu" and ülekaehusõ vana Võromaa luudusõst ja aoluust, raamatun kirotõdas põh'aligumbalt vana Võromaa katsa kihlkunna (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina) luudusõst, aoluust, paikligust kultuuriluust ja inemiisist. Eräle päätükün tutvustõdas Võro liina.

Egä kihlkunna päätükü alostusõn om kaart, üles omma joonistõduq tuu kihlkunna rahvarõivaq ja paikligu keele näüte. Mano om pant vannu juttõ ja inemiisi mälestüisi. Oppajalõ om abis viil "Ajaloolise Võrumaa kirjandusnimistu", miä lövvüs Võro instituudi kodolehe pääl.

Võro instituudin ommaq valmis tettüq ka ainõkavaq võro keele oppamisõs eri kooliastmin: 2.-3. kl - võrokeeline aabidsaoppus, 5.-6. kl - võrokeeline kodolugu, 8.-9. kl võro kiil ja kirändüs ja gümnaasiumin lõunaeesti kiil ja kultuurilugu.