Sõnaraamatist om instituudin valmis saanuq 15 000 märksõnagaq "Võro-eesti sõnaraamat", kon lisas sõnaraamadu osalõ om är tuud ka mitmit grammatiliidsi tabõlit. Sõnaraamatust om olõman ka  interneti­versioo­n.

Parhillaq tetäs Võro Instituudin eesti-võro sõnaraamatut, eeltüüq naksi tuu jaos pääle joq "Võro-eesti sõnaraamadu" kokkosäädmisegaq. Eesti-võro sõnaraamatun piäsi kimmähe olõma inämb märksõnno, ku "Võro-eesti sõnaraamatun". Võrokeelidse vastussõ piäsi saama kõik tähtsämbäq eesti keele sõnaq, võro keelen täämbädse pääväni puudu olõvaq mõttõliidsi mõistit tähüstäväq sõnaq ja päämidseq erialadsõq sõnaq. Kokko piäsi sõnaraamadu maht kasuma 20 000 sõnaniq. Tuuga muut eesti-võro sõnaraamadu tegemine võro kiräkiilt ka täämbädsele pääväle hulga umatsõmbas.

Võro Instituudi ja Tarto Ülikooli ütistüün om alostõt võro keele grammatiga alos­uuri­ngit. Plaanin om uuri võro keele kõiki päämiidsi keeleuurmisõ valdkundi: foneetikat, fonoloogiat, morfo­loogiat ja süntaksit. Eeltüüq kääväq joq foneetiga ja morfoloogia alal. Morfoloogiauuringidõ läbiviimises on plaanin luvvaq võro keele eri murdit hõlmav morfoloogilidsõlt märgen­det tekstikorpus. Gram­matiga­uuringidõ tulõ­miq pandas käsiraamatuhe "Võro gram­ma­tiga".

Võro Instituudi keelekõrraldustüü sisu om täämbädse päävä võro kiräkeele arõnõmisõ valvminõ ja toolõ tsihiandminõ, keelenõu, võro kiräkeele ütelidsembäs, rikkambas ja täämbädsele pääväle vastavambas muutminõ. Keelekõrraldustüüga om jput niikavvõhe, et kokko om lepüt võro kiräviis, tettüq õigõkiräsäädüseq ja vällä tüütedüq võro kiräkeele alossäädüseq.