Võro Instituudi kotusõnimmi pututavaq tegemiseq või jakaq nellä jakko:

• Välitüüq tegeligu rahvakeelidse kotussõnimetarvitusõ paikapandmisõs vanal Võromaal ja lähükesen.
• Kotussõnimekõrraldus üten kaartõ välläandjidõgaq ja kotussõnimmigaq tüütävide asotuisigaq.
• Aoluulidsõ Võromaa kotussõnimmi andmõbaas (AVKA). Välitüüandmidõ, kotusõnimmi pututavidõ keeleliidsi ja muiõ andmidõ kogominõ kaardiga köüdetühe andmõbaasi ja tuu andmõbaasi Interneti kaudu avalikus tarvitamisõs säädmine.
• Kotussõnimmi uurminõ

Välitüüq

Välitöie kõgõ edimäne tähtsüs ja mõtõq om siiäqmaaniq olnuq Eesti Põhikaardi 1:20000 trükküminevide lehti kotussõnimmi kontrolminõ ja tävvendämine. Põhikaardi lõunahummogueesti lehti om 1995. aastagast pääle vällä andnuq Eesti Kaardikeskus, kotussõnimmi osan om kõik tuu aig olnuq Võro Instituudil Eesti Kaardikeskusõgaq väega kimmäs kuuntüü. Raudsepä Tõnu Eesti Kaardikeskusõst om ette valmistanuq eri aigõst peri kaardimatõrjaaliq ja Eesti Keele Instituudi kotussõnimmikogon olõvaq andmõq. Võro Instituudi kotusõnimmiuurja Saarõ Evar om tuu matõrjaali ja tekküvide küsümüisigaq käünüq läbi pia kõik kaardi pääleq jääväq taloq, kos viil eläs häid kotussõnimetiidjit. Teedäqolõvaq nimeq ja kotussõq ommaq (vanõmbidõ) inemiisi tiidmiisi perrä täpsüstedüq ja hulga nimmi om ka manoq kor'at. Kirja ommaq pantuq kotussidõ tõõsõq nimeq ja nimmi eri välläütlemise variandsiq, kaardi pääle ommaq vällä validuq kõgõ inämb tarvitõduq vai aoluulidsõlt inämb väärt kotussõnimeq. Tõõsõq variandsiq lääväq kirja andmõbaasi.

Põhikaardi välläandmisõgaq köüdedüq välitüüq ommaq 2003. aastaga suvõs ärq tettüq kõgõl vanal Võromaal. Käütü om ka aoluulidsõ Võromaa piirest üle: Setomaa kontrolljoonõst Eesti poolõ jäävän osan, Lukõ kihlkunna (Valga ümbre) Eesti osan, Otõmpää, Võnnu ja Kamja kihlkundõ veereallo pääl. Võro Instituudi kotussõnimmivälitöiega om ilmunuq päält 60 Eesti põhikaardi lehe.

Kotussõnimekõrraldus

Kõgõ parõmb ja kimmämb om Võro Instituudi kotussõnimekõrralduslik tegemine olnuqkiq Eesti põhikaardi osan. Põhikaardi pääle ommaq kõik mitteammõtliguq kotussõnimeq kirja pantu nii, kuis noid kongi paigan vällä üldäs. Ku ammõtlik nimi om tõistmuudu, ku paiklik rahvas tiid, vai om ammõtlik nimi tõistmuudu kirotõt, ku paiklik rahvas vällä ütles, sis om rahvaperäne nimi pant ammõtligu nime perrä sulgõ sisse (külänimeq, jõki ja ujjõ nimeq). Põhikaardi Võromaa-lehti nimevaligupõhimõttõq ommaq vällä tüütänüq Saarõ Evar ja Kama Kaido üten Raudsepä Tõnugaq Eesti Kaardikeskusõst, päämine nõvvoandja om olnuq kotussõnimenõvvokogo liigõq Pälli Piitre, kiä tüütäs Eesti Keele Instituudin.

Võro Instituut om kotussõnimmi osan nõvvo andnuq kaardikirästüsele Regio (teie atlasõ jaos) ja mitmilõ kaartõ teljile Võro- ni Setomaal.

Võro Instituut om kõik aig olnuq tuu puult, et tetäq tagasi nuuq aoluulidsõq küläq, miä kattõq ärq 1977. aastaga asostusreformigaq. Õigus külli tagasi tetäq om paikligõl umavalitsuisil. 1997. ja 1998. aastagal käüti probleemist kõnõlaman vallavalitsuisin ja volikokõn. A umavalitsustegeläseq pelgäseq lisatüüd ja täämbädses oldas niikavvõn, et katõn kolmandigun aoluulidsõ Võromaa valdun ei olõq vanno külli tagasi tettü. Võro keele prestiiži nõsõmisõ märgis om tuu, et ütsikin valdun, niguq Rõugõ, Misso ja Meremäe, tetti tagasi kõik vanaq küläq ja kõik küläq saiq hindäle ka võroperädse ammõtligu kiräkujo. Ammõtlikkõ külänimmi inämb rahva keele muudu kirjäpandminõ läts osalidsõlt kõrda Verska, Orava, Veriora, Lasva, Haani ja Sõmmõrpalo valdun.

Võro Instituut om ossa võtnuq Kotussõnimesäädüse tegemisest ja tävvendämisest ni tennü seletämistüüd aoluuliidsi talonimmi pästmises, miä tüküseq maareformi käügin häömä. Hillätassa tegeldäs ka avaligõ silte ja käelaudu kotussõnimeviko ja võlsi nimevaligu parandamisõgaq. Tuuperäst võtamiq hää meelegaq vasta egäsugust teedüst võlssi kirotõduidõ vai essütävide bussipiätüsenimmi, käelaudu jms osan.

AVKA

Kotussõnimeandmõbaasi luumist om Võro Instituudin kavandõt kogomistüü algusõst saadik. Tegelik andmõbaasi tegemine naas' pääle 1998. aastagal. AVKA om nimeobjektikeskne andmõbaas, kon üte objekti kõik nimeq, nime eri kujoq, tävvendäväq andmõq ja seletüseq ommaq köüdüssen objektigaq puutrikaardi pääl. Andmõbaasi egän rian om objekti märksõna vai põhinimi (hariligult põhikaardi päält), tuu nime kotussõkäänüsseq, nimeobjekti liik ja kuuluminõ haldusüksüse perrä ni eri aoluuliidsi üksüisi perrä, nimeobjeti koordinaadiq. Andmõbaasi saa manoq panda ka üte kotussõ tõisi nimmi, andmit eestiaigsõ katastrikaardi päält ja muid kommõntaarõ. Kavan om ka andmõbaasi pikäaolinõ tävvendämine aoluuliidsi nimekuiõgaq.

AVKA päämine vällämärkjä om olnuq Saarõ Evar, andmit ommaq sisse löönüq ka Visseli Agu, Jua
ina Janika, Holtsi Leila ja Buht Evelin. 2003. aastaga lõpus saivaq kõigi kihlkundõ andmõq põhikaartõ päält sisse lüüdüs.

2002. aastaga keskpaigast ommaq AVKA andmõq osalidsõlt vällän ka Internetin. Ütenkuun Eesti Kaardikeskusõgaq sai valmis kaardiserver, kon pruukja saa tetäq perimiisi nii ütsiknimmi ku ka tedä huvitavidõ nimevalimidõ osan ja kaiaq lövvetüid objektõ puutrikaardi päält.

Kotussõnimmi uurminõ

Kotussõnimmi uurmisõn om pututõt innekõkkõ valdkundõ, kon rikas välitüümatõrjaal om uurmistsihi kätte juhatanuq. Om tegeld talonimmi ja inemisenimmi vaheldumisõ küsümüisigaq, uurit vahtsidõ kotussõnimmi tegünemise võimaluisi ja säädüsperäsüisi, maastigusõnno ettetulõmist kotussõnimmin, murragujuuni kotussõnimmin ja kotussõnimmi struktuuri tõsõsminekit nimmi suulidsõn pruukmisõn. Saarõ Evari tähtsämbäq artikliq: "Kotussõnimmi ja inemisenimmi läbikasumisõst Räpinä kihlkunnan" (Võro Instituudi Toimõndusõq 6), "Lajast ilmast lainatu võrdlõvaq kotussõnimeq Võrumaal" (Võro Instituudi Toimõndusõq 10). Raamatun "Võromaa kotussõnimmist" (Võro Instituudi Toimõndusõq 13) om avaldõt kats esiqsaisvat uurmistüüd Võromaa kotussõnimmist: Fasteri Mariko "Ülevaade ajaloolise Võromaa ja Setomaa kohanimede determinantidest" ja Saarõ Evari "Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas".