Keelevaihtusõ ja kiili alalõhoitumisõ uurminõ om näüdänüq, et edesi elläq saa õnnõ tuu kiil, minkal om paras hulk kõnõlõjit, kiä kõnõlõsõq tuud sündümisest pääle ku umma edimäst kiilt. Võro kiil püsüs innekõkkõ teno perrile, kon egä päiv kõnõldas võro kiilt. Pia niisama tähtsä om võro keele avalik tarvitaminõ: võro keele pruukminõ ammõdiasotuisin, egäsugutsin teksten, märke ja käelaudu pääl, kuulutuisin, reklaamõn ja muin paigun.

Peris harilik om, et võro kiilt kõnõlõsõq suurõq inemiseq külh umavaihõl, a latsigaq nakkasõq kõnõlõma iks eesti kiilt. Sääne asi om sakõstõ peri täämbäidsi latsõvanõmbidõ latsõ-iä kotost, kon latsigaq kõnõldigiq eesti keeli. Süüs oll' tuu, et võro keele kõnõlõmist es kannatõdaq muial ku koton ja külä pääl.

Tuujaos, et julgustaq vanõmbit umavaihõl ja latsigaq võro kiilt tarvitama, and' instituut 2004. aastagal vällä voldigu "Kuimuudu võro kiilt alalõ hoita? Kõnõlõ taad latsõga!" Ilosidõ värviliidsi piltegaq voldik (kunstnik Marja-Liisa Plats) võeti egäl puul lämmält vasta. Taad jaetas latsõvanõmbilõ, vana Võromaa kuulõn ja latsiaiun, niisamatõ Võro ja Põlva haigõmaiu sünnütüsosakunnõn üten lasõrtsõõrigaq "Laulami latsilõ. Laulami latsiga".

Pääle voldigu om Internetin olõman ka raamadugõnõ "Võrokeeline pere", kon kirotõdas põh'aligumbalt võro keele tarvitamisõst ja oppamisõst, kaias, kuis om kuulõn lugu võro keelegaq ja muid küsümiisi. Taa raamadugõnõ om mõtõld latsõvanõmbilõ, kiä murõtasõq võro keele hummõnidsõ päävä peräst ja tahtvaq külh võro keele hääs midägiq ärq tetäq, a näile olõssiq vaia nõvvu ja julgustust. Tekst om raamatun kõrvuisi nii eesti ku võro keeli ja tuu ommaq hääs kitnüq mitmõq as'atundjaq, kiä ommaq kokko putnuq kats- ja mitmõkeelisüsegaq. Vihu lehekülgi pääl saavaq sõnna ka perreq, kon kõnõldas võro kiilt.

2004. aastaga sügüse naas' Haani talomehe Vodi Alvari ja Haanimiihhi nõvvokua iistvõtmisõl tüüle Haanimaa latsi keeletsõõr. Latsõq, kiä viil koolin ei käüq, ja näide vanõmbaq tulõvaq kõrd kuun kokko, et oppiq vahtsit asju uman keelen kodokandi kultuuri ja aoluu kotsilõ. Mõtõq säändside kokkosaamiisi kõrraldamisõs saadi keelepesä-ideest. Keelepesä tetti edimält mauurõ manoq Vahtsõlõ-Meremaalõ. Keelepesä-idee võeti üle Kar'alahe kar'ala keele herätämises ja Suumõ inarisaamlaisi manoq inarisaami keele herätämises. Latsigaq kuun keelepesä latsiaian kävven vai niisama keelepesä tüü vasta huvvi tundõn ommaq vanõmbaq naanuq umma imäkiilt tiidsämbält op'ma ja jälq tarvitama.

Jo pikembät aigu oll' plaanin ettevõtminõ, miä avitanuq võro keele vasta huvvi tundvil latsõvanõmbil oppiq võrokeelitsiid latsi- ja rahvalaulõ. 2005. aastaga main annõti projektijuht Visseli Triinu iistvõtmisõl vällä tekstivihugaq lasõrtsõõr "Laulami latsilõ, laulami latsiga". Tuud jaetas lakja Põlva ja Lõuna-Eesti Haigla sünnütüsosakundõ abigaq. Taa plaadi päält saavaq latsõvanõmbaq esiq är oppiq ja latsilõ opadaq ja lauldaq võrokeelitsit laulõ nii, niguq tuud innembidsel aol põlvõst põlvõ tetti. Lasõrtsõõri pääl om laulõ, liisulugõmiisi, tsõõrimängõ jms, midä laulvaq-lugõvaq Aart Karl-Gustav, Hainsoo Meelika, Kalda Indrek, Kann Tuule, Pulga Jaan, Rahmani Jan, Roose Celia, Tuksam Jaak, Vodi Mirjam.

Võro instituudil om viil mitmit kasette ja lasõrtsyyrõ juttõ ja laulõgaq nii suurilõ ku väiksile. Võromaa vanõmbit rahvalaulõ saa kullõldaq kaseti "Tsirr-virr lõokõnõ" päält (toimõndanuq Kõivupuu Marju), eri kiränige võrokeelist loomingut lövvüs kaseti "Rohiline ruunakõnõ" (toimõndanuq Kõivupuu Marju ja Tenderi Tõnu) pääl, Lattiku Jaani luuq ommaq kaseti "Imä, õeq!" (toimõndanuq Kõivupuu Marju ja Tenderi Tõnu) ja Jaigi Juhani luuq kaseti "Naksikõsõq" (toimõndanuq Kauksi Ülle) pääl. Lõunaeesti muinasjutuq ommaq loeduq kaseti "Tuulõpoiss" pääle (toimõndanuq Kõivupuu Marju ja Tenderi Tõnu). Latsilõ ja algajilõ om võro keele opmisõs mõtõld kasett "Tsiamäe luuq" (toimõndanuq Fastrõ Mariko). Suurõq inemiseq kullõsõq huvigaq Pulga Jaani umakeelitsit juttõ ja laulõ lasõrtsõõrõ ja kasette "Pini hind", Aknõ kyigi raamega", "Hoitmise vägi" jt päält.

Võromaa inemiseq ei nakkaq võõragaq alasi võro keelen kõnõlõma, a purssvaq eesti kiilt, selle et nääq pelgäseq, et võro keelest ei saiaq arvo. Teenindüskotussilõ ommaq üles pantuq märgiq, miä andvaq inemisele jo inne kõnõlõma nakkamist teedäq, et tuu vai taa ammõdimehegaq saa võro kiilt kõnõldaq, ku tahtmist om. Inemiisi kõnõlõmahärgütämises tekk' instituut klepsu "Tan või pruuki võro kiilt", midä ammõdimeheq võivaq kliipiq ummi ussi, lette ja laudu pääle vai ka massina armatuurlavva pääle (taksojuhiq, bussijuhiq). Klepsu tsehkend' valmis Andersoni Mart.

2005. aastagal kõrrald' instituut väiku konkursi, kon prooviti üles löüdäq inemiisi ja asotuisi, kiä uman tüün vai poodin vai muun kotussõn tarvitasõq egä päiv võro kiilt. Insituut taht' näüdädäq, et tugõ võro keele avalikku tarvitamist. Ärq saiq märgitüs pall'oq võro keele sõbraq. Instituut taht võrokeelitsit ammõtnikkõ ja spetsiäliste edespitengiq tennädäq.

Egä aasta tundas kõrrast inämb huvvi See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. vasta. Näütüses 2004. aastaga joosul annõti e-postigaq vai kiräligult nõvvu 29 kõrral, päält tuu viil suulidsõq nõvvuandõq (õkva inemisele vai telefonigaq). Inämbähe taheti api kutsidõ ja reklaamtekste võro kiilde ümbrepandmisõ man. Suurõmbaq nõvvuandmisõq olliq telesaatõ "Mõtõlus" küsümiisi ülekaeminõ, Kubija hotelli söögisedeli, Niilo Tiidu valimisreklaami ja Wõro Kommerdsi pressisõnomidõ ümbrepandminõ võro kiilde. 2006. aastaga joosul annõti keelnõvvu kokko 73 kõrral. Suurõmba  nõvvuandmisõq olliq latsifilmi "Ruudi" subtiitride tõlkmisõq, Piusa kodolehe võro kiilde pandminõ, Põlva Talorahvamuuseumi eksponaatõ nimistu ülekaemine, Wõro Kommertsi pressiteateq, Võro teatriateljee kutseq ja tekstiq.

Nõvvu andvaq Jüvä Sullõv, Ojari Triinu, Oro Laivi ja Rahmani Jan.