Võru keeles teatri tegemine on viimasel paaril aastakümnel olnud vägagi populaarne. Teatritegijate ring on lai: külatruppidest koolinoorte ja täiskasvanute harrastusteatriteni, poolkutselisest projektiteatrist kutselise teatrini. Teatrikunsti võib vabalt pidada üheks viimaste aastate jooksul enim arenenud võrukeelseks kultuurivaldkonnaks.

Võrukeelse teatri hälliks on Kaika suveülikoolid, kus on lavastatud mitmeid selliseid tükke, mis hiljem jõudnud ka kutseliste teatrite repertuaari.

1998. aastal kuulutas Võru Instituut välja võrukeelsete näitemängude konkursi, mille eesmärgiks oli uute algupäraste näitemängude saamine. Projekti juhiks oli Marju Kõivupuu, rahaliselt toetas AS Hansatee Grupp. Võistlusele saadeti kaksteist tööd, kuid esikohavääriliseks ei tunnistatud ühtegi. Välja anti kaks teist (Kauksi Ülle "Tandsja pühälik" ja "Kalmuneiu") ja kolmas koht (Voldemar Raidaru "Ku maa palli"). 1999. aastal kuulutas Võro Selts VKKF välja teise näitemänguvõistluse, mille võitjad selgusid Mehikoorma suveülikooli ajaks. Esikoha sai Arthur Heinlo lastele mõeldud näidend "Konstaabli Pitsu". Preemiad anti ka Voldemar Raidarule värssnäidendi "Tarvassaare rahvas" ja Ants Kõivule näidendi "4 vai 5" eest. Peale selle tunnustati veel teisigi kirjutajaid.

Üle-eestilise menu osaliseks sai juba Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema lavakunstikooli Ingo Normeti lavastatud Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrukeelne näitemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (esietendus 03. detsember 1993 Kõrgemas lavakunstikoolis).

Tänase päeva kõige jõulisem võrukeelsete lavastuste tegija on poolkutseline projektiteater Võru Teatriateljee (endise Võru Rahvateatri järeltulija), mis aastast 1999 tegutseb programmiliselt, lähtudes oma kultuuri- ja keelekontekstist, ning kasutab selleks väärtkirjandust ja -dramaturgiat. 1999 - 2005 on lavastatud mitu võrukeelset tükki, neist kolm lavastust on pärjatud Grand Prix'iga Üleriigilistel Harrastusteatrite Liidu festivalidel:

• Jaan Lattik/Madis Kõiv/Taago Tubin "Ütskõrdüts" - esietendus 20.detsembril 1998;
• Andrus Kivirähk/Taago Tubin "Rehepapp" - esietendus 07.juulil 2001;
• Madis Kõiv/Taago Tubin "Ennola" - esietendus 28.oktoobril 2003 "Kandles".

Võrukeelne "Rehepapp" esindas Eestit ka Põhjamaade teatrifestivalil Arosia'2002 Rootsis. Lavastusest "Ennola" valmis kuuldemänguversioon Eesti Raadio Raadioteatrile.
Omakeelsena on lavastatud ka maailmadramaturgiat: Pentti Saarikoski "Kaurin pelto", William Shakespeare'i "Midsummernight's Dream", Arthur Milleri "The Creation of the World and other Business". Lisaks on võrukeelsena lavale jõudnud Juhan Jaigi/Kalev Kudu "Pido pahandusõga" ja Olavi Ruitlase/TarmoTagametsa "Volli".

Kutselises teatris on lõunaeestikeelseid lavastusi teinud peaasjalikult Ain Mäeots Vanemuises, kus on tekkinud võru ja setu keelt valdavate näitlejate seltskond. Etendatud on:

• Bernard Kangro "Susi" - esietendus 05.novemberil 1995 Vanemuise E-laval;
• Madis Kõiv "Elli"- esietendus19.detsembril 1998 Vanemuise suures majas;
• Kauksi Ülle/Sven Kivisildnik "Pühak" - esietendus 8. septembril 2001 Vanemuise väikses majas;
• Kauksi Ülle "Taarka"- esietendus 4.augustil 2005 Obinitsas.

Võru ja lõunaeesti keeles mängivate teatrite sekka on lisandunud Theatrum, kus tuli välja rühmatööna valminud lavakava Võrumaa lugudest ja lauludest "Pido pahandusõga" (esietendus 12. juunil 2005 Theatrumi saalis).

Eesti teatripilti on ilmunud kohalikud lõunaeestikeelsed suvelavastused. Räpina, Palamuse ja Võru harrastusnäitlejad koos Räpina Näitlejate seltsinguga on mitmel järjestikusel suvel toonud rahva ette Aapo Ilvese ja Raivo Adlase Räpina triloogia:

• "Ööpik Wõhandu kaldalt" - esietendus 13. juulil 2002 Räpinas;
• "Wõõbsu palas!" - esietendus 11. juulil 2003 Võõpsus pritsikuuri platsil;
• "Sillapää Ossi kronika" - esietendus 14. juulil 2004 Räpinas.

Näitemänguseltsi Vilde Teater harrastusnäitlejatega on Raivo Adlas lavale toonud Aapo Ilvese suveetenduse "Sanna takah tiigi man" (esietendus 08.juuli 2005 Tartus Tiigi seltsimajas).

Traditsiooniks on muutunud Puiga põhikooli eestvõtmisel toimuvad võrukeelse näitemängu päevad koolide näiteringidele, millest võtab igal aastal osa üle kümne kooli. Staažikamad osavõtjad on olnud Haanja-Ruusmäe, Kuldre, Kääpa, Mõniste, Puiga, Orava põhikoolid, Parksepa ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumid. Üks esimesi võru keeles teatritegijaid oli Kuldre kooliteater Zoja Mellovi juhendamisel.

Aasta aastalt on võrukeelsed lavastused järjest enam jõudnud külateatrite (Loosi Nalanaase', Hurda külateater jt) repertuaari.