Võru keele ja kultuuri õpetamine vana Võrumaa koolides

Võru keelt ja kultuuri õpetamise algusest on möödunud üle 12 aasta.

1988. aastal, uuel ärkamisajal, loodi võru keele ja kultuuri toetamiseks Võro Keele ja Kultuuri Fond, korraldati koosolekuid, seltskondlikke ettevõtmisi ja avaldati ajakirjanduses artikleid kohaliku keele ja kultuuri kohta. Enne seda, 1987. aastal, alustas Võrumaa Hariduskoondis eesotsas Arvi Leoskiga koolilaste võrukeelsete kirjatööde võistluste läbiviimist.

Esimesed võru keele ringid toimusid õpetaja Aino Karendi ja võrukeelse aabitsa kokkupanija Jüvä Sulevi eestvedamisel 1994. aastal Võru I põhikoolis. Ringitunnis kuulati muinasjutte, lauldi ja joonistati. Samal ajal alustati võru keele vabaaine tundidega ka Antsla keskkoolis- õpetaja Anu Silm ja VKKFi tolleaegne esimees Pulga Jaan õpetasid võru keelt kord nädalas 10. klassile.

Aasta hiljem avati Võru Instituut, mille üheks sihiks saigi võru keele ja kultuuri õpetamise koordineerimine: õpetajate leidmine, nende täiendõppuse korraldmine, võrukeelsete õpimaterjalide väljaandmine.

2007/2008 õppeaastal on ajaloolisel Võrumaal 50 üldhariduskooli. Võru keele ja omakultuuri tunnid toimuvad pea pooltes. Kokku saab võru keele tundidest osa üle 400 lapse, so. 5% kõigist põhikooliealistest õpilastest.

Võru keel on enam tarvitusel maapiirkondades, seetõttu saavad maakoolide lapsed kiiremini kätte kõnekeele ja ka võru keeles kirjutamine tuleb veidi lihtsamalt. Siiski leidub ka suurtes linnakoolides üksikuid tõsise keele- ja kultuurihuviga lapsi, kes võtavad osa võrukeelsetest üritustest ja tunnevad huvi oma kodukoha keele ja kultuuri vastu.

Enamasti toimub võru keele õpetamine ringitundides, kuid mõni kool on keeleõppe ka õppekavva valikainena sisse pannud. Võru keele ja kultuuri õpetaus jaguneb kolmeks: aabitsaõppus, võru keel ja kirjandus ning kodulugu.

Aabitsaõppusega alustatakse algklassides, tavaliselt 3.-4. klassis. Põhikooli vanemates klassides toimuvad võru keele ja kirjanduse tunnid ning kodulootunnid. Kõige parem on, kui laps on saanud algklassides kaks aastat aabitsaõppust, omandanud suhluskeele ning oskuse lugeda-kirjutada omas keeles. Peale algtaseme läbimist on lihtsam jätkata koduloo või kirjandusega. Lüllemäe koolis rakendatakse edukalt süsteemi, kus 4.-5. klass õpivad aabitsa järgi keelt ning pärast seda toimub kahe-aastane kodulooõppus 6.-7. klassis.