Uue aine õpetamine nõuab head pealehakkamist, julgust, usku oma töösse ja armastust kohaliku keele ning kultuuri vastu. Kindlasti ka uusi teadmisi, kuid esialgu puudub võru keele ja kultuuri õpetajate ettevalmistus pedagoogilist haridust andvates õppeasutustes. Võru Instituut on alates 1997. aastast korraldanud huvilistele õpetajatele koolitusi. Võru keele õpetajate seas on hulgaliselt algklassiõpetajaid, kirjandusõpetajaid ja teisi keeleõpetajaid ning isegi muusika- ja loodusainete õpetajaid.

Kord kuus õppeaasta jooksul toimuvad võru keele õpetajate nõupidamised. Külaliskõneleja kuulamisele järgneb tavaliselt elav mõttevahetus. Väga palju õpitakse üksteiselt, sest mitmed probleemid on koolides samad ja ühes koolis käiku läinud idee või töövõte leiab kasutamist mujalgi. Kuigi enamus õpetajate probleemidest on seotud igapäeva koolieluga - õpilaste ülekoormatus, õppematerjalid, konfliktide lahendamine - võib öelda, et koolis on kõige keerulisem muuta väärtushinnanguid ja hoiakuid väikeste keelte suhtes. Võru keele ja kultuuri õpetaja on ennekõike võtmeisik, kes avardab lapse maailma ja muudab ta keelelise ning kultuurilise mitmekesisuse suhtes sallivamaks

Tavaliselt peetakse suvisel koolivaheajal uutele huvilistele ja algajatele pikem kursus. Hea koostöö on instituudil ka Tartu ülikooli Lõuna - Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusega. Koolitusest “ Lõuna – Eesti keel ja kultuur” võttis osa 20 ajaloolise Võrumaa õpetajat.

Võimaluste piires on instituudis korraldatud koolituspäevi ja õppereise ka muusika- ja käsitööõpetajatele, ajalooõpetajatele, raamatukoguhoidjatele jt. Korraldame küsitlusi ka tegevõpetajate seas, et teada saada, milliseid koolitusteemasid peetakse vajalikuks.

Oleme tundnud huvi, kuidas edeneb väikekeelte õpetus mujalgi: on käidud Pajalas (Rootsi) meäkeelset kooliõpetust vaatamas ja Uhtuas (Vene Föderatsioon) karjala keelepesa uurimas.

Põhiteemad võru keele õppega alustavatele õpetajatele:

• võru keel (keel või murre; varasemast lõunaeesti keele ajaloost; võrdlus teiste läänemeresoome keelte ja eesti murretega; võru keele tunnusjooned ja erinevus piirkonniti; uus kirjaviis)
• võrukeelne kirjandus (varasem võrukeelne kirjasõna; ülevaade tuntumatest võru keeles kirjutavatest kirjanikest-luuletajatest; võrukeelne teatrikunst ja meedia)
• ajalugu ja loodus (ajalooline Võrumaa; tähtsamad looduslikud vaatamisväärsused ja ajaloosündmused)
• võru keele ja kirjanduse õpetamisest erinevates kooliastmetes (tööpõhimõtted ja metoodika; olemasolevate võrukeelsete õppematerjalide tutvustus)

Õppereisid võru keele ja kultuuri õpetajatele ning kodulooõpetajatele:

• Tartu ülikooli ajaloomuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi külastamine Tartus
• Põlva Johannese Vabakoolis
• Peipsi vanausuliste juures Kolkjas ja Alatskivil
• Mulgimaal: Karksi lossivaremed – Heimtali muuseum ja käsitöölaat – Lilli algkool
• Põlva talurahvamuuseumis Karilatsil ja Varbuse maanteemuuseumis ning Tilleoru matkarajal
• Vahtsõliina kihelkonda mööda: Tammõtsõõr - Vahtsõliina lossivaremed - Misso järved ja Siksälä kalmepaigad – Härmä Mäemüür Piusa jõe ääres – Karl Asti sünnikoht Pääväkese Oraval.