Eesti keele ühiskondliku toimimise sotsiolingvistilisel uurimisel on oluliseks küsimuseks kirjakeele ja allkeelte vahekord. Praegu EV Haridusministeeriumi (HM) eestvõttel koostatavas "Eesti keele strateegias" moodustab allkeelte probleemistiku käsitlus ühe kolmest töö põhiosast. Allkeelte seisundiuuringute kaugemaks eesmärgiks on kindlaks teha eesti keele allkeelte, sh murrete olukord. Saare maakonnas uuriti HM-I tellimusel 2001.aastal 25-64-aastaste elanike (378) hinnanguid kohaliku keele e saarte murde oskuse ja kasutuse ning murde kasutamiseks sobilike sfääride, teemade, olukordade kohta.

Ülevaade järeldustest

Saare maakonnas kõneldavat eesti kirjakeelest erinevat keelt nimetatakse valdavalt Saare või Saaremaa murdeks/murrakuks, saare või Saaremaa keeleks. Üksnes vähesed nimetavad kohalikku keelt murdeala kitsama piirkonna järgi. See võib näidata, et kas enam ei teata või tajuta erinevusi saarte murretes, või on meedia, avaliku arvamuse kujundajate ja/või millegi muu toel tavakasutuses Saare murre kui üldnimetus. Kohalikku murret kasutavad oma sõnul pidevalt pooled Saare maakonna vastavas vanuses elanikud. Niisamuti arvavad pooled, et suudavad kohalikus murdes vabalt igas olukorras ja igal teemal rääkida.

Keelehinnangud saavad tähenduse nende võrdlemisel mõne teise murde või keele kohta antud hinnangutega. Heaks võrdlusvõimaluseks on siin lõunaeesti (valdavalt võru) keele osas 1998. aastal antud hinnangud. Samas ei saa võrdlemisel unustada, mil määral on need allkeeled seotud eesti ühiskeelega. Ehkki saarte murret eristavad mandri murretest mitmed jooned, võib väita, et põhjaeesti murderühma kuuluv saarte murre on tunduvalt lähemal kirjakeelele kui võru-setu keeletava. See omakorda mõjutab keele/murde kasutust ja oskust ning kasutuse ja oskuse kohta antud hinnanguid. Näiteks, erinevalt Kagu-Eesti kohaliku keele kohta antud hinnangutest ei diferentseeri sugu, vanus ja haridus saare murde kasutamise/oskuse kohta antud hinnanguid. See võib näidata kahte asjaolu: saarte murde staatus on teatud põhjustel tunduvalt kõrgem kui seda on näiteks võru keele oma ja/või saarte murre ei eristu eesti kirjakeelest nii nagu võru keel ning ei oma ka kokkukuuluvusest tulenevalt eesti kirjakeelest madalamat staatust. Need järeldused tuginevad sotsiolingvistilisele seaduspärale, et keele staatuse osas on eriti tundlikud keelekasutajate teatud sotsiaalsed ja vanusegrupid. Hinnangute erinevus võib keelelises käitumises seostuda koodivahetuse iseloomuga: ilmselt võru keelt kasutavad inimesed vahetavad teatud suhtlussituatsioonides teadlikult keelekoodi, samas kui saarte murde kõnelejate jaoks ei ole koodivahetus teadvustatud.

Hinnangud kohaliku murde elujõu kohta olid üsna positiivsed, aga laste/lastelaste keeleoskuse osas enam nii optimistlikud ei olda. Enamus sooviks, et lapsed seda õpiksid, kui murret oleks võimalik koolis õppida. Kolmandik arvab, et kohalikku murret võiks kasutada geograafilises tähenduses väga laialt, pooled peavad seda sobilikuks Saaremaal kasutamiseks. Valdkonniti oleks kohalik murre soositud eelkõige ilukirjanduses, aga pooled peavad ka elektroonilist meediat, kooli ja kirikut murdele sobivateks valdkondadeks. Pea võrdselt on neid, kes arvavad, et kohaliku murde kaitseks pole vaja midagi teha, ja neid, kelle meelest tuleks selle kaitseks teha eraldi seadus. See peegeldab võrdlemisi äärmuslikke seisukohti. Enam on neid, kes pooldavad keele kaitsmisel 'pehmeid' abinõusid nagu vabatahtlik kooliõpetus ja isiklik initsiatiiv murde kasutamisel.

Foneetiliste murdejoonte väljaselgitamine näitas, et õ-d asendavat ö-häälikut kasutas 70%-l küsitletutest, see on umbes samas suurusjärgus põliste saarlaste osakaaluga. Nn laulev intonatsioon esines pooltel. Peale selle on Saare maakonnas tugev saarlase identiteet, mis põhineb valdavalt kõnepruugi eripärale.

Uuringu tulemustele toetudes saab kokku võtta järgmiselt: saarlased on tugeva identiteediga, optimistlikud oma kohaliku murde kasutamise ja oskuse osas ning suhtuvad soosivalt saarte murde säilitamise võimalustesse. Milline on kohalik kõnepruuk tänasel päeval, seda on uuringu põhjal raske öelda. Ent samas annavad seisundiuuringu tulemused aluse edaspidisteks sammudeks saarte murde kaitsmisel, ennekõike selle staatuse parandamisel keelepoliitiliste vahenditega, ja aitavad nii  säilitada Eesti ajaloolist keelelist mitmekesisust.