"Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010" koostamisel uuriti muu hulgas ka eesti keele piirkondlike erikujude olukorda. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel uuris Võru Instituut 2002. aastal ajaloolisel Mulgimaal 25-64-aastaste elanike (299) hinnanguid kohaliku keele oskuse ja kasutuse ning kasutamiseks sobilike sfääride, teemade, olukordade kohta. Põgusalt käsitleti ka kohaliku identiteedi ja põlisusega seonduvat. Mulgimaa andmed pakuvad head võrdlusvõimalust Saare- ja Võrumaa tulemustega. Tegemist oli esindusliku valikuuringuga.

Ülevaade järeldustest

Mulgimaa on hõimu- ja keelepiirkond tänapäeva Viljandi maakonna lõuna- ja tänapäeva Valga maakonna loodeosas Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonna alal. Mulgimaa hõlmab Valga ja Viljandi maakonna Mõisaküla ja Tõrva linna, Halliste, Helme, Karksi, Paistu, Põdrala ja Tarvastu valdu ning osaliselt Abja, Pärsti ja Hummuli valda.
Rahvaliku lingvistika vallast oli küsimus kohaliku keele kohta: Kuidas te nimetate teie lähikonnas (külas, naabruskonnas) räägitavat eesti kirjakeelest erinevat keelt või murret? Pooled 25-64-aastased mulgimaalased on kohalikku keelt kuidagi nimetanud. Peamiselt nimetati Mulgi (ka ubamulgi) murret, Mulgi või Mulgimaa keelt. Mõned peavad seda kas Võru (Setu), Tartu või Valga murdega segunenud keeleks või murdeks, slängiks, kohalikuks keeleks, piirkondade või kihelkondade murrakuks. Paar inimest nimetas ka lõunaeesti keelt. Ehkki teine pool samavanadest mulgimaalastest ei oska kohalikku keelt nimetada, võib Viljandi maakonnas tugeva ja populaarse mulgi identiteedi toel toimuda ka piiratud keeleline taassünd.
Kui vaid kolmandik Mulgimaalastest väidab, et kasutab kohalikku keelt tihti või vahetevahel, siis tegelikkuses on kohaliku keele kasutust ilmselt veelgi vähem. Arvamused keeleoskuse kohta näitavad samu tulemusi. Mulgi keelt kasutatakse väidetavalt peamiselt igapäevastest asjadest kõneldes. Mulgi keele kõnelemisega seotud raskused näitavad, et erinevalt eesti ühiskeelest puudub kohalikus kõnepruugis teatud spetsiifiliste suhtlussituatsioonide ja teemavaldkondade tarvis grammatiliste vahendite mitmekesisus ja sõnavara. Õiges stiilis väljendumine valmistab mulgimaalastele kõige suuremat raskust, see viitab harvale ja passiivsele keelekasutusele. Perekonnaringis suheldakse kohalikus keeles küll endast vanemate põlvkondadega, kuid lastega räägitakse omas keeles väga harva.
Kohaliku keele kaitseks välja pakutud meetmed leidsid mulgimaalaste hulgas toetust. Suur osa toetaks ilusate mulgikeelsete või -murdeliste lasteraamatatute avaldamist, vabatahlikku kooliõpet. Üksnes 22% leiab, et keele kaitseks pole vaja midagi teha.

Keelekasutuse määrab ära enenkõike mulgimaalaste põlisus ja identeet. Vaid viiendiku praeguste mulgimaalaste mõlemad vanemad on sündinud Mulgimaal. Kaks-kolmandikku 25-64-aastasi mulgimaalasi on sinna mujalt elama asunud. Sellise rände põhjusi võib otsida nii 1940ndate aastate küüditamistest, nõukogude aegsest spetsialistide koolitamise ja suunamise poliitikast kui ka ülemöödunud sajandi lõpuaegadest, kus taluteenijad rändasid Mulgimaale sisse mujalt Eesti piirkondadest. Põlist mulki tunneb ennekõike keele eripära järgi peaaegu viiendik mulgimaalastest, muude tunnustena on nimetatud sündimist-kasvamist, juuri, aga ka stereotüüpseid jooni. Suur osa inimestest ei oska mulke kuidagi kirjeldada. Siiski peab 40% mulgimaalastest ennast mulkideks. Mulkide kõrval on palju inimesi, kes on määratlenud ennast kuidagi teisiti, nt geograafilise (eurooplane, siberlane, lõunaeestlane) või ajaloolise piirkonna (virulane) või linna (tallinlane, tõrvakas) kaudu, rahvusvähemusena (eestivenelane, eestisoomlane) või rahvusena (sakslane, ukrainlane). Kolmandik ei oska oma lokaalset identiteeti määratleda või määratlevad ennast eestlastena. Ajaloolise ühtse keele- ja kultuuriregiooni omaaegne jagamine erinevate maakondade alla mõjutab uute põlvkondade identiteedi kujunemist. Vana Mulgimaa tänapäeva Valga maakonda jääva osa elanikud ei pruugi oma mulgi identiteeti (ja ka kõnepruuki) alles hoida, kui mulgipärasust hakatakse üksnes Viljandiga seostama. Samas ei saa ka öelda, et sealkandis oleks tekkinud uue paikkondliku identiteedina valga identiteet.