Igapäevase keelekasutuse toetamine ja elavdamine Trükiq

Keelevahetuse ja keelte säilimise uurimine on näidanud, et kesta saab vaid keel, millel on piisavalt sünnipäraseid kõnelejaid, kes seda pidevalt oma esimese keelena kasutavad. Võru keel säilib eelkõige tänu peredele, kus igapäevase keelena räägitakse võru keelt. Peaaegu sama oluline on võru keele avalik kasutus: võrukeelne läbikäimine ametiasutustes ning avalikud ja käibetekstid, märgid, viidad, reklaam.

On üsna tavapärane, et võru keelt kasutatakse täiskasvanutevahelises suhtluses, kuid laste poole pöördutakse ikkagi eesti keeles. Tänaste lapsevanemate taoline suhtumine pärineb tihtipeale nende lapsepõlvekodust, kus lastega räägiti eesti keeles, põhjuseks peamiselt võru keele madal prestiiž ja piiratud kasutusalad.

Et julgustada peresisest ning vanemate ja laste vahelist võru keele kasutamist, andis instituut 2004. aastal välja voldiku “Kuidas säilitada võru keelt? Räägi seda lapsega!”. Illustreeritud värvitrükis voldik (kunstnik Marja-Liisa Plats) sai sooja vastuvõtu osaliseks. Seda jagatakse lapsevanematele, ajaloolise Võrumaa koolides ja lasteaedades, samuti Võru ja Põlva haiglate sünnitusosakondades koos CD-plaadiga “Laulami latsilõ. Laulami latsiga.”

Lisaks voldikule on valminud internetipõhine teavik “Võrukeelne pere”, milles käsitletakse põhjalikumalt võru keele kasutamisega seotud motivatsiooni-, pedagoogilisi, keeledidaktilisi ja muid küsimusi. See väljaanne on mõeldud vanematele, kes tunnevad muret võru keele tuleviku pärast ja soovivad selle heaks midagi ette võtta, kuid vajavad julgustust ja nõuandeid. Väljaande tekst on kõrvuti eesti ja võru keeles, selle sisu on täiendanud ja heaks kiitnud mitmed kaks- ja mitmekeelsuse eksperdid. Vihiku lehekülgedel saavad sõna ka võrukeelsed pered.

2004. aasta sügisel hakkas Haanja talumehe Alvar Vodi ja mittetulundusühingu "Haanimiihhi nõvvokoda" eestvedamisel tööle Haanjamaa laste keelering. Valdavalt eelkooliealised lapsed ning nende vanemad kogunevad kord kuus, et õppida omas keeles uusi asju kodukandi kultuuri ja looduse kohta. Idee taoliste kokkusaamiste korraldamiseks saadi keelepesa-lasteaedadest, mis on alguse saanud Uus-Meremaa põlisrahva maooride juurest. Keelepesa meetodi kasutamine on elavdanud karjala ja inarisaami keelt. Koos lastega keelepesas osaledes on paljud vanemad hakanud oma emakeelt teadlikumalt õppima ja taas kasutama.

Juba pikemat aega plaaniti ettevõtmist, mis aitaks võru keelest huvitatud väikelaste emadel ja isadel õppida võrukeelseid laste- ja rahvalaule. 2005. aasta mais anti projektijuht Triin Visseli eestvõtmisel välja tekstivihikuga CD-plaat “Laulami latsilõ, laulami latsiga”, mida levitatakse Põlva ja Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakondade abiga. Selle plaadi eesmärk on aidata lapsevanematel laulda ja õpetada lastele võrukeelseid laule nii nagu seda varasemalt põlvest-põlve tehti. CD-plaadi peal on laule, liisusalme, ringmänge ja mängitusi, mida esitavad Karl-Gustav Aart, Meelika Hainsoo, Indrek Kalda, Tuule Kann, Jaan Pulk, Jan Rahman, Celia Roose, Jaak Tuksam, Mirjam Vodi.

Võru instituut on lisaks välja andnud mitmeid kassette ja CD-plaate nii juttude kui lauludega, nii suurtele kui väikestele. Võrumaa vanemaid rahvalaule saab kuulata kassetilt “Tsirr-virr lõokõnõ” (toimetanud Marju Kõivupuu), eri kirjanike võrukeelset loomingut leidub kassetil “Rohiline ruunakõnõ” (toimetanud Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender), Jaan Lattiku lood on kassetil “Imä, õeq!” (toimetanud Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender) ja Juhan Jaigi lood kassetil “Naksikõsõq” (toimetanud Kauksi Ülle). Lõunaeesti muinasjutte saab kuulata kassetilt “Tuulõpoiss” (toimetanud Marju Kõivupuu ja Tõnu Tender). Lastele ja algajatele on võru keele õppimiseks mõeldud kassett “Tsiamäe luuq” (toimetanud Mariko Faster). Täiskasvanud kuulavad huviga Pulga Jaani võrukeelseid jutte ja laule nii kassettidelt kui CD-plaatidelt: “Pini hind”, “Aknõ kyigi raamega”, “Hoitmise vägi” jt.

Võrumaa inimesed eelistavad tihti võõra inimesega igaks juhuks eesti keeles kõnelema hakata, arvates, et vestluspartner ei pruugi võru keelest aru saada. Teeninduskohal olev märk annab inimesele teada juba enne vestluse algust, et selle teenindaja või ametnikuga saab soovi korral võru keeles suhelda. Et ärgitada Võrumaa inimesi igapäevastel asjaajamistel julgemalt oma keeles kõnelema, tegi instituut kleepsu “Tan või pruuki võro kiilt", mida võru keelt kõnelev ametnik või teenindaja võib kleepida näiteks ustele, teeninduslettidele, töölauale, kassade juurde või ka sõiduki armatuurlauale (taksojuhid, bussijuhid). Kleepsu kujundas Mart Anderson.

Võru keele toetamine avalikus kasutuses sai erilist tähelepanu 2005. aastal, kui instituut korraldas väikese konkursi järjekindlamalt võru keelt kasutavale (sildid, reklaam, kliendiga suhtlemisel) ametimehele ja -naisele ning organisatsioonile. Äramärkimist leidisid paljud võru keele sõbrad. Instituut loodab võrukeelseid ametnikke ja spetsialiste tunnustada edaspidigi.

Aasta aastalt on suurenenud huvi See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. vastu. Näiteks 2004. aasta jooksul anti e-postiga või kirjalikult nõu 29 korral, lisaks suulised (kohapeal või telefoni teel) nõuanded. Enamasti sooviti abi kutsete ja reklaamtekstide tõlkimisel. Mahukamad nõustamised olid telesaate “Mõtõlus” küsimuste ülevaatamine, hotelli Kubija menüü ja Tiit Niilo valimisreklaami tõlkimised võru keelde, Wõro Kommertsi pressiteated võru keeles. 2006. aasta jooksul anti kirjalikku keelenõu 73 korral. Mahukamad nõustamised olid lastefilmi "Ruudi" subtiitride tõlge, Piusa koobaste koduleht, Põlva Talurahvamuuseumi eksponaatide nimistu, Wõro Kommertsi pressiteated, Võru Teatriateljee kutsed ja lühitekstid.

Nõustajad on Sulev Iva, Triinu Ojar, Laivi Org ja Jan Rahman.