Võro Instituudin oll´ 16. mahlakuu pääväl neläs keelearotus, seokõrd oll´ jutus "Võro kiil´ koolielon" („Võru keel koolielus“). Arotusõst võtsõ ossa neli võro keele oppajat, inemise' setodõ puult ja instituudi mant; jututsõõri uh´as´ Sixten Sild.

Võro kiilt ja kultuuri om opatu vana Võromaa pall´odõn koolõn esisugumadsõ tasõmõ ja mahuga joba kümmekund aastagat. Om kuulõ, kos oppus om valikainõ' üts´ tunn´ nädälin, ja kuulõ, kos oppus om huviharidusõtunnin. Oppaja' nimmasi' mitmit võimaluisi, kuis latsilõ asja ligitõmbavas tetä' - võrokeelidse' näütemängo', rahvakallendri tähtpäävä' paikkundliidsi kumbidõ perrä, esäpäiv, mõni ainõtunn´ võro keelen anda' jne. Jutus tull´ ka võro keele oppusõ praktilinõ külg, tuu tähendäs, et määnest silmäga nättävät kassu tulõvigun võinu' võro keele mõistminõ tüüelon anda'. Ütes keelemõistmist nõudvas tüüs võinu olla nn giiditüü, parhilla olõs´ turismimajandusõn vajja paigapäälse keele häid kõnõlõjit ja paikkunna elämise-olõmisõ tundjit reisijuhtõ/küläliisi vastavõtjit. Paigapäälset kiilt piässi' kimmähe mõistma tulõvadsõ' sotsiaaltüütäjä', a ka tõõsõ' teenindävä tüü tegijä'.

Sarvõ Õiõ tulõt´ miilde, et kuul´ om kotus, kos lats´ om suurõ jao umast pääväst, ka sääl piässi täl tegünemä köüdüssit uma kandi kultuuriga. Seod toetasõ' nii ainõtunni' valikainõn, huviharidus ku ka muu' umakandi kumbit vai kiilt avvostava' ettevõtmisõ'. Pakuti vällä mõtõ pruuki' kooli siseruumõ kujondusõn paikkundliidsi mustrikirjo motiivõ, seodsamma võinu' tetä' ka diplomidõ-avvokirjo eht´misel ja pääle selle tarvita' võrokeelitsit tekste, päälkirjo, niisamatõ ka silte, teedä'andmiisi.

Sixten Sild meelüskeli umast kooliaost miilde jäänüt luku, kuis võro kiilt pruuknu jäi edimält oppajidõ ja sis ka tõisi opilaisi põlu ala. Osavõtjidõ elotundminõ ütel´ täämbädse päävä kotsilõ, et võro keele kõnõlõminõ om nuuri siän popp ja üttegi halva es nimma kiäki.

Latsi keelepõh´a ja keeletundmisõ üle arotõllõn jõuti tiidmiseni, et periselt piässi ka latsiaian latsiga võro keelen kõnõlõma, sääl om võimaluisi eski rohkõmp ku koolin. Mitmõn Võromaa latsiaian omma' kasvataja', kiä aig-aolt latsiga' võro kiilt kõnõlõsõ vai võrokeelitsit laulõ oppasõ'. A säändsit kasvatajit-oppajit-abioppajit võissi olla' kõrdo inämb, kiä paigapäälidse keele ja kultuuri edesiandmisõ uma süämeas´as võtva'.

Ku jututarõn kõnõldu kokko võtta', sis tulõ üldä', et tähtsä om alosta kodokotussõ vaimu ja paigapäälidse kultuuri edesiandmisõga joba kõgõ noorõmbist pääle, kuna sis opp lats´ pall´o asjo esihindäst, ilma et seoga piässi umaette tüüd ja vaiva nägemä. Lats' kasus sis terven keskkunnan; latsiaid, kuul´ ja kodo piässi' ütenkuun tsihi säädmä, et lats´ päält haridustii läbikäümist tagasi kodokanti tulõs´ ja tan hindäle tüüd ja leibä lövväs´.

Kooli kotsilõ peet arotus oll´ seol puul´aastagal viimäne, jüripääväst nikagu mihklipäävani peetäs arotuisiga vaiht ja mindäs edesi sügüse joba vahtsidõ juttõga.

Innembi om jutus olnu' võro keele kiräpilt, "õigõ" võro keele küsümüs ja paigapäälidse keele pruuk´minõ avaligun ruumin.

Teedüs tel  78 28 750

http://www.wi.ee

Võro Instituut