| Vällä tulõ kuvvõs võrokeeline Täheke |
|
| Miä sünnüs |
|
Latsiaokiri Täheke tulõ seo nädäli trükükuast vällä joba kuvvõndat kõrd võro keeli. Nigu joba kombõs om saanu, kirotasõ’ latsilõ inämbält jaolt mi kandi kiränigu. Seo kõrd sõs jutustas Ojari Triinu luu r-tähte opvast latsõst, Rahmani Jan kolmõst kur´ast eläjäkesest, Kaplinski Jaan olõmalda liinast ja Ilvesse Aapo Räpinä paprõvabrikust. Lukõ’ saa Panga Milvi ja Contra luulõtuisi. Osola kooli latsõ’ omma’ Tähekesele saatnu hulga hindä joonistõduid pilte ja Haani kooli latsõ juttõ. Aituma Saarõ Heljolõ ja Leidi Kerstile. Paar latsi luku-luulõtust om är trükit ka vahtsõst “Mino Võromaa” raamatust. Mõni väärt lugu om eesti keelest võro kiilde ümbre pant, näütüses Kivirähä Andrussõ jutt õiglasõst pudsunudsijast, Wimbergi lustligu’ luulõtusõ’, nal´a’ ja Sildre Elina koomiks jäleotsjast pinist Mukist. Latsõ’ saava’ uudissist teedä’, midä põnõvat saa Võromaal seo sügüse tetä’. Eesti Rahva Muusõum kuts latsi Postimuusõummi kaema näütüst pleiätsiist. Seo kõrd saa kätt pruuvi’ esitettüide makjuisi meisterdämisega. Noid oppas tegemä Ermeli Kristina. Edekaasõ om tennü Räpinält peri kunstnik Platsi Marja-Liisa. Tähekese toimõndi Martsoni Ilona ja Fastrõ Mariko. Võrokeelist Tähekeist jaotas Võro instituut kõigilõ vana Võromaa kuulõ 1. klassõ latsilõ, näide liitklassõlõ, kõigilõ Tähekeiste kirotajilõ-joonistajilõ ja kõigilõ võro kiilt opvilõ latsilõ. Tõsõ’ võiva’ võrokeelidse Tähekese hindäle saia’ Võro instituudist Võrolt, Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõst Tartost vai Tal´ast Tähekese toimõndusõst. |



