Võru Instituudi 2008. aasta

TEGEVUSARUANNE

Eelarve täitmine (vt lisa 1 tabelid 2008. a eelarve ja selle täitmise kohta)

Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2008. aastal oli aasta alguses kinnitatud 2 361 556 kr, millest riigieelarve muudatusega kärbiti augustis majanduskulusid 24 598 kr. Lõplikuks kulueelarveks kujunes

 2 336 958 krooni tegevus- ja muudeks kuludeks (sh. 60 000 krooni arvestuslikke omatulusid kirjastustegevusest). Aasta alguses kinnitatud eelarvet muudeti ka mai kuus, kui võru keele õppe korraldamiseks eraldatud kuludest tõsteti 281 000 kr majanduskuludest ümber personalikuludeks (vt lisas tabel 1.1). Lisaks eespool nimetatud põhikuludele oli riigieelarvest eraldatud raha töötajate õppelaenude põhiosa ja sellega kaasnenud erisoodustusmaksude maksmiseks kokku 63 975 kr. Investeeringuteks raha ei eraldatud. Kulueelarve täitmise kohta vt lisas tabel 1.2.

Toetusi projektide läbiviimiseks laekus aasta jooksul 223 600 kr, kulutati 145 188 kr. Eelmise perioodi kasutamata toetusi oli 2008. aasta alguse seisuga 10 446 kr ja aasta lõpu seisuga 88 859 kr. Kahe projekti toetussummad laekusid aasta lõpuosas ja nende kulutamine jääb järgnevasse aastasse (vt lisa tabel 1.3).

Tulud ja kulud majandustegevusest kajastuvad omatulu kontol. Selgitused on esitatud lisas (tabelid 1.4, 1.5 ja 1.6).

Personal

2008. aastal töötasid Võru Instituudis täiskoormusega direktor Külli Eichenbaum, sekretär-asjaajaja Triin Kirch, projektijuht Kadri Giannakaina Laube (võru keele õpetus ja koolitusprojektid), projektijuht Triinu Ojar (üritused, koostöö kogukonnaga), teadurid Kadri Koreinik (sotsioloogilised uuringud), Evar Saar (kohanimed) ja Sulev Iva (keeleuuringud). Keelespetsialist Mariko Faster (sõnaraamatu koostamine) töötas 0,5 koormusega, aasta esimesel poolel töötas poole koormusega spetsialist Laivi Org (sõnaraamatu koostamine). Alates septembrist asus lapsehoolduspuhkusele läinud Laivi Oru asemel tööle Urmas Kalla, (0,5 koormust, põhiülesanne sõnaraamatu koostamine). Projektijuhina oli poole koormusega tööl Tuuli Tubin (tööd kooliõpetuse projektis, kujundustööd ja kirjastamisega seonduv), kes lahkus omal soovil töölt 1.septembril. Koristaja-majahoidjana töötas Talvi Onno.

Projektipõhiste tööde täitmiseks kaasati lepingulisi töötajaid, aasta jooksul sõlmiti 70 töövõtulepingut vägagi erineva mahuga tööde tegemiseks (õppetöö, ürituste korraldamine, kirjastamine, koolituste läbiviimine, tõlked).

Tegevus

Teaduse valdkonnas jätkati nii eesti-võru sõnaraamatu koostamist, ajaloolise Võrumaa kohanimede uurimist, kui ka sotsiolingvistilisi uuringuid. Iga-aastane konverents keskendus vähemus- ja väikeste kirjanduste teemale. Toimetiste sarjas ilmus kaks numbrit.

 Arendustegevustest olid olulisemad ning mahukamad võrukeelse kooliõpetuse edasiarendamine ajaloolise Võrumaa koolides ning Võro kultuuriruumi ühendavate tegevuste arendamine eri organisatsioonide koostöö kaudu. Jätkati võru keelt ja kultuuri tutvustavate arendusprojektidega (üritused, väljaanded, nõustamine, koostöö teiste organisatsioonidega).

1. Teadusteemad ja -projektid

1.1. Eesti-võru sõnaraamatu koostamine ( toetus töörühmale programmist "Eesti keel ja rahvuslik mälu").

2008. aastal jätkus sõnaraamatu töö kahe koostajaga. Mariko Faster ja Laivi Org, tema asendajana alates septembrist Urmas Kalla (kõik 0,5 koormusega) valmistasid ette sõnaartiklid, (igale märksõnale leiti võrukeelse(d) vaste(d) koos põhivormide, tüübinumbri ja näitelausetega). Sõnaraamatu töörühma liikmed vaatasid sõnaartiklid üle ning tegid omapoolseid ettepanekuid, parandusi ja täiendusi ning koostajad sisestasid töörühma koosolekul otsustatu käsikirja. Mariko jätkas sõnaartiklitega P-tähe osas (piison-pärituul) (valmis 34 lk), Laivi töötas T-tähega (tasand-tootmine) (valmis 21 lk) ja Urmas jätkas samuti T-tähega (topelt-tulvil) (valmis 13 lk). Peeti 20 töörühma koosolekut ja 2.-4. jaanuaril korraldati üks pikem töörühma seminar, kus loeti koos vanemaid võrukeelseid tekste, et leida võrukeelseid vasteid eri elualade terminitele ja arutati ka tavapäraseid sõnaartikeid. Sõnaraamatu töörühma kooosolekud olid: 17. ja 31. jaan, 14. ja 28. veebr, 13. ja 27. märts, 10. ja 24. aprill, 8. ja 22. mai, 5. ja 19. juuni, 4. ja 18. sept, 2., 16. ja 30. okt, 13. ja 27. nov, 11.dets.

Sõnaraamatu koostamise vastu tundis huvi ajaleht Eesti Ekspress, ajakirjaniku küsimustele vastasid Mariko Faster ja Evar Saar.

Töörühma juht Mariko Faster, kaastäitjad Laivi Org ja Urmas Kalla.

1.2. Võru keele grammatika uurimine.

Võru keele grammatika uurimise järgmise etapina alustas Sulev Iva tööd grammatika käsiraamatu koostamisel. Töö aluseks on Sulev Iva doktoritöö, mille teaduslikku esituslaadi lihtsustatakse, samas täiendades tööd mõnede käsiraamatu jaoks oluliste teemade osas, mida doktoritöös pole käsitletud või on seda tehtud põgusalt. Raamatu koostamise üldpõhimõtteid arutati 31.03.2008 instituudi teadusnõukogus, kus tehti mõned ettepanekud. Soovitati, et raamat oleks kontrastiivne – võru ja eesti keelt võrdlev ning vähemalt esialgu põhitektis eestikeelne, kuna suur osa raamatu tarvitajatest on eesti emakeelega. Ortograafiapeatükis soovitati piirduda olukorra kirjeldamisega, andmata kindlaid norme. Raamatu koostamise põhimõtted ja sisuplaan vajavad veel täpsustamist.

Teema vastutav täitja  Sulev Iva, nõustab prof Karl Pajusalu.

1.3. Ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimed.

2008. aastal oli Evar Saar seotud doktoritöö "Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem" kaitsmiseks ettevalmistamisega. Töö kaitsti Tartu ülikoolis 16. detsembril.

Ajaloolise Võrumaa kohanimeandmebaas (AVKA) sai avalikult kasutatavaks internetis mais 2008. AVKA andmete kiht liideti Maa-ameti aadressiandmete rakendusega, kus seda saab vaadata koos katastriandmete ja Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasiga.

Alustati Lemming Rootsmäe kogutud Võnnu kohanimede sisestamist AVKA-sse. Töö tulemusena hakkab AVKA katma ka Võnnu kihelkonda ja valmivad nimega kohtade asukohti näitavad kaardid Rootsmäe publikatsiooni (toimetaja Urmas Kalla).

Osaleti Eesti kohanimeraamatu kavandamise töörühmas ja aidati korraldada seminari (Mariko Faster). 2009. aastal käivitub sisuline töö etümoloogiliste artiklite kirjutamiseks.

Lõpliku kuju sai Evar Saare artikkel Võrumaa kohanimede nimeosadest „Die häufigsten Namenelementen der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet“ ajakirjas SUSA, kuid ajakirja numbri ilmumine lükkus uude aastasse.

Augustis käisid Evar Saar ja Mariko Faster Torontos 23. ülemaailmsel nimeteaduste kongressil (ICOS), kumbki pidas Võrumaa ja Eesti kohanimematerjalil põhineva ettekande.

Teema vastutav täitja Evar Saar, juhendajad-konsultandid Karl Pajusalu ja Peeter Päll.

1.4. Keelesotsioloogilised uuringud.

On tihedalt seotud teadur Kadri Koreiniku koostatava doktoriväitekirjaga "Language ideologies and public discourses in Estonia: The case of South Estonian". Ajakirjale Journal of Baltic Studies on avaldamiseks esitatud artikkel (The Discourse of (De)legitimation: the Case of South Estonian language). Artikli tekst on läbinud nn pimeda eeleretsenseerimise, rentsesentide märkused ja ettepanekud on arvesse võetud ning parandatud tekst on tagastatud ajakirja toimetusele. Artikkel käsitleb keeleideoloogiaid ja legitimeerimisstrateegiaid avalikus meediadiskursuses. Fookuses on trükimeedias avaldatud diskussioon lõunaeesti keelele ametliku staatuse andmise küsimuses. Meetodiks on kriitilise diskursuse analüüs.

Kvalitatiivuuring "võru keele kasutamise strateegiatest" on peatunud, rahalised vahendid kasutatakse ekspertintervjuude tegemisel kohalike arvamusliidritega võru kultuuriruumi puudutavate küsimuste uurimisel. Detsembris alustati uuringu metoodika ja  intervjuuplaani koostamist ning prooviintervjuude läbiviimist.

Teema vastutav täitja Kadri Koreinik.

2. Trükised ning audiovisuaalsed väljaanded

2.1. "Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil. Kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal." Võru Instituudi toimetised 21

Artiklite kogumik Kagu-Eestis, Saaremaal ja ajaloolisel Mulgimaal läbi viidud uuringutest ning andmete võrdleval analüüsil saadud tulemustest. Raamat ilmus veebruaris, 174 lk.  

Autorid ja koostajad Kadri Koreinik ja Külli Eichenbaum.

2.2. " Haridus kultuuri ja keele omapära hoidjana " Võru Instituudi toimetised 22.

2007. aasta sügisel Võrus toimunud konverentsil peetud ettekannete põhjal koostatud eelretsenseeritud artiklikogumik, 8 artiklit põhiosas,  2 artiklit esseistika rubriigis. Ilmunud oktoobris, 130 lk.

Toimetaja Sulev Iva, konsultant Karl Pajusalu.

2.3. Võru kirjanduse õpik.

Õpiku koostamine ei ole edenenud, sest osa teemapeatükkide autorid ei ole plaanitud ajaks esialgseid peatükke esitanud ning uusi kirjutajaid ei ole õnnestunud leida võimalike autorite liigse hõivatuse tõttu. Kolme peatüki esialgne käsikiri on olemas, puudub veel viis peatükki.

Raamatu peatoimetaja Tiia Allas.

2.4. "Mino Võromaa" 21

Iga-aastase koolilaste võrukeelsete kirjatööde valimiku toimetamine ja trükk. Raamat ilmus esimest korda kõvakaanelise köitena, Mino Võromaa jäi sarja nimetuseks. 21. raamat sai nime ”Tähekipõn ja kuumuro”. Toetust saime raamatu väljaandmiseks Eesti Kultuurkapitalilt.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

2.5. CD "Laulami latsilõ. Laulami latsiga!" II osa koostamine

Lastele ja lastevanematele mõeldud plaat, kust saab kuulata ja õppida Võrumaa rahvalaule, võrukeelseid autorilaule ning mänge ja lugemisi. Esimene taoline plaat osutus väga populaarseks. Ka teist plaati on kavas kinkida ajaloolisel Võrumaal sündivatele lastele Võru ja Põlva haiglates. Aasta jooksul salvestati plaadi sisu, sügisel koostati sõnadevihik (raamatut) ja vastavalt lisarahastamise laekumisele korraldatakse 2009. a. jaanuaris plaadi tiražeerimine. Aasta lõpuks oli plaanis plaat valmis saada, kuid seoses rahastamisega ja probleemidega tähtaegadest kinnipidamises valmib plaat 2009. a. jaanuaris.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

2.6. Võrukeelsed multifilmid (koostöös firmaga Lasteveeb OÜ ja Võro Seltsiga VKKF, toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur").

Jätkus 2006. a. detsembris alanud koostöö, mille eesmärk on regulaarselt toota internetis vaadatavaid võrukeelseid multifilme. Aadressil www.lastekas.ee esitatakse igal nädalal samaaegselt uue eestikeelse multifilmiga sama multifilm võrukeelsena. Ettevõtmine on jätkuvalt populaarne (seire näitab keskmiselt 15 000 vaatamist 3000 arvutist ühes kuus). Instituudi osaks on multifilmi teksti tõlkimine võru keelde ja helindamine. Multifilmide helindamisel kasutatakse osatäitjatena võru keelt õppivaid lapsi erinevatest koolidest üle vana Võrumaa. Multifilmi sünkroniseerimise (multika heli, subtiitrite ja pildi kokkupanek) ja esitamise veebikeskkonnas teeb Lasteveeb OÜ ning selle töö kuluks on 1000 kr ühe multika kohta.

Projekt on väga oluline kuni 10-aastaste laste keeleõppe (suuline keelekasutus) seisukohast.

Projektijuht Triinu Ojar, kaastäitjad Kadri Giannakaina Laube ja Jan Rahman (VKKF).

2.7. Ajaloolise Võrumaa käsitööraamatu koostamine.

Käsitöö- ja kunstiõpetajatele ning käsitööhuvilistele mõeldud raamat, kus tutvustatakse selle kandi käsitöövõtteid ja traditsioone ning esitatakse ka erinevate kihelkondade kirju ja mustreid praktikutele. I osa hõlmab kindakirju. Kogutud mustrite juurde koostatakse kirjeldavad ning kudumist juhendavad tekstid nii võro kui eesti keeles. Raamatu käsikiri ja esmane kujundus oli valmis aasta lõpuks tiražeerimise aeg sõltub trükikuludeks lisarahastuse leidmisest. Raamatu koostaja (autor) on Tuuli Tubin.

Projekti juht Tuuli Tubin lahkus töölt septembris, projekti jätkavad Kadri Giannakaina Laube, Triinu Ojar ja Mariko Faster.

2.8. Raamatu "Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik" koostamine (koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiviga, toetab programm "Lõunaeesti keel ja kultuur").

Tegemist on Kirjandusmuuseumis rahvaluulearhiivis talletatava Ilse ja Lemming Rootsmäe samanimelise käsikirjaga, mis on koostatud 1960. aastate algul ja sisaldab mitmekülgset teavet Võnnu kihelkonna 5960 kohanimest, kohapärimusest ja koduloost. Käsikiri on toimetamisel raamatuks, kuhu on lisatud toimetaja märkused ja täiendused, kaardimaterjal, fotod ja registrid. Toimetamisega seotud töö teeb Urmas Kalla (toimetamise stipendium saadud Eesti Kultuurkapitalilt), Evar Saar täpsustas nimesid ning koostas kaardimaterjali ning illustratiivsed fotod. Aasta lõpuks on kaks kolmandikku käsikirjast toimetatud.  

Projekti instituudipoolne juht Mariko Faster, vastutav täitja Urmas Kalla, kaastöö Evar Saar.

2.9. Ajaloolise Võrumaa kohanimeandmebaasi arendustööd.

Andmebaasi täiendati jooksvalt nimeuurimise käigus kogutud ja täpsustunud andmetega. Andmebaasi veebirakendus Maa-ameti kaardiserveri kaudu toimib alates mai kuust.

Projekti vastutav täitja Evar Saar.

2.10. Võro keelt ja kultuuri tutvustava slaidiprogrammi koostamine.

Pildipõhine, kenasti kujundatud ning märksõnadega liigendatud esitlusprogramm (arvutiesitlus). Vajalik igapäevatöös, kuna sageli palutakse instituudi töötajatelt keelt ja kultuuri tutvustavaid esinemisi.

Koostaja Tuuli Tubin.

2.11. Võru Instituudi kodulehekülje uuendamine.

Instituudi kodulehel oleva info pidev uuendamine ning täiendamine.  

Vastutav täitja Triin Kirch.

2.12. Johannes Siska luuleraamatu "Kodoväreti´" väljaandmine.

J. Siska pärijate poolt kokku kogutud võrukeelsed luuletused toimetati raamatuks ja avaldati instituudi poolt Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi rahalisel toel. Kogumikus on 17 võrukeelset ja 2 eestikeelset  luuletust, kujundanud Diana Allas, illustreeritud fotodega, 32 lk.

Toimetaja Mariko Faster.

2.13. Võrumaa kihelkondade seinakaardi parandatud ja täiendatud kordustrükk, mai, 300 tk.

3. Mitmesugused üritused

3.1. Ajaloolise Võrumaa koolilaste kirjatööde konkurss "Mino Võromaa"

Konkurss toimus 21. korda. Kirjatööde võistlus kuulutati välja jaanuari alguses, tähtaeg oli 03. märts. Võistlus oli tavapäraselt kolmes vanuserühmas ja abiks etteantud teemadevalik. Laste saadetud tööde (144 tööd) hindamine ja kogumiku koostamine toimus märtsist kuni maini 2008. Parimate autasustamine toimus 10. juulil Võru Instituudi õues vabaõhuüritusena.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

3.2. Artur Adsonile pühendatud luulevõistlus ajaloolise Võrumaa kooliõpilastele (koostöös Rõuge vallavalitsusega).

Võrukeelset autoriloomingu või omaloomingu etlemiskonkurss põhi- ja keskkooliõpilastele. Luulevõistlus toimus Võrus Kreutzwaldi muuseumis 25. aprillil 2008. Traditsiooniline koht - Sännä koolimaja - oli remondis ja võistlus toimus juba teist aastat mujal. Osales 23 last ja noort seitsmest koolist.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

3.3. Kaika suveülikool Kaikal 08.-10. augustil

Võru Instituut osales 20 suveülikooli töös, rektoriks oli Sulev Iva.

3.4. Võru keele nädal

Novembri esimesel nädalal (3.-8. novembril) oli võru keele nädal, mille jooksul toimus erinevaid võru keelt ja kultuuri populariseerivaid ja tutvustavaid ettevõtmisi üle vana Võrumaa.

Koostööd ürituste läbiviimisel tehti Mooste, Mehikoorma, Naha, Lüllemäe, Hargla, Krootuse, Kuldre ja Saverna koolidega, Võru erihooldusteenuste päevakeskuse ning Vana-Koiola kultuurimajaga.

Projekti juht ja täitja Kadri Giannakaina Laube, kuna vastutav täitja Tuuli Tubin lahkus töölt.

3.5. Võru keele tundmise võistlus koolilastele "Ütski tark ei sataq taivast VIII".

Kirjalik võistlus ajaloolise Võrumaa 8. ja 11. klassi kooliõpilastele, mis toimus 2008. a. esimest korda olümpiaadivormis 08. novembril Võru Kesklinna Gümnaasiumi ruumides. Osales 18 noort. Küsimustikud koostas Mariko Faster, olümpiaadi viisid läbi Kadri G Laube ja Külli Eichenbaum.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

3.6. Konverents "Kirjandus/KEEL vähemuses." (koostöös Tartu Ülikooliga, Võro Seltsiga VKKF).

Konverents toimus 30.10-01.11.2008 Võrus kultuurimajas "Kannel"  Konverents jätkab läänemeresoome keelte ja kultuuride temaatikat käsitlevat konverentsisarja. Sel korral keskenduti läänemeresoome keeli rääkivate maade, aga ka lähemate ja kaugemate naabrite (soome-ugri, balti) kirjanduse teemale. Konverentsi raames toimus kolm näitust: vepsa esimese kirjakeele, soome-ugri vastastikuste tõlgete ja lüüdi kirjanduse väljapanekud-tutvustused. Kultuuriprogrammi raames tutvuti Edgar Valteri loomingu ja Pokumaaga ning võru kirjanike luule- ja laululoominguga elavas esituses. Osavõtjaid oli Eestist, Soomest, Karjalast, Saksamaalt, Marimaalt, Udmurtiast, kokku 42.

Kaasrahastamine saadi Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalist, Hõimurahvaste programmist ja riiklikust programmist „Lõunaeesti keel ja kultuur“.

Projekti juht Kadri Koreinik, kaastäitjad instituudi teadurid ja spetsialistid.

3.7. Õppepäevad ja õppereisid õpilastele

Hea võru keele oskusega ja kultuurihuvidega õpilastele korraldati õppelaagreid ning –reise, mille eesmärk on lastele veelgi lähemale tuua kodukandi keelt ja kultuuri.

Pärimuskultuuri õppepäevad (laagrid) toimusid plaanipäraselt 2.-4. jaanuaril Rõuge kihelkonnas Kiidil ja 1.-3. augustil Võrus (Võru Instituut ja Roosisaarel Kuningatalus). Laagrites osales mõlemal korral 30 last. Õppereis toimus 07. juunil Kanepi kihelkonda, kus osales 15 õpilast ja õpetajat.

Laagrite korraldamist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, täitjad Triin Kirch (laagrid) ja Nele Reimann-Truija (õppereis).

4. Koolitus- ja nõustamistegevus

4.1. Võru keele ja kultuuri õpetamine ajaloolise Võrumaa koolides

Ülevaate kooliõpetusest vana Võrumaa koolides annab lisa 2. 2008 aastal toimus võru keele ja kultuuri õpetamine 19 koolis. Tööd teevad 19 õpetajat ning rühmi on kokku 24. Õpilaste arv nendes rühmades kokku on ligikaudu 300.

Õpetus toimub peamiselt ringitundidena. Mitmetes koolides on õpilaste arv vähenenud ja huviliste rühm koondatakse mitme klassi peale kokku. Valikainena jätkub õppetöö Mõniste, Haanja-Ruusmäe ja Kääpa koolides, kõigis ühe õpperühmaga.

 Võru keele süvaõppega kooli loomiseks on alustatud tööd Pikäkannu koolis, kuid kooli ootab ilmselt ees sulgemine. Huvi on näidanud Haanja - Ruusmäe kool. Paarile aktiivsemale koolile (Kääpa, Varstu) on olnud võimalik vahendada osalemist rahvusvahelisestes projektides, mis hõlmavad väikesi keeli õpetavaid koole erinevates Euroopa maades.

Jätkati läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumiga loomaks hariduse rahastamise mudelisse eraldi rahalist võimalust kohaliku keele ja kultuuri õppe toetamiseks. Aasta lõpus esitas HTM üldhariduse rahastamismudelisse vastava muudatuse ja see peaks rakenduma 2009 aasta sügisel. Koolil on võimalik selle meetme kaudu lisatoetust saada 1 pärimuskultuuri tunni jaoks nädalas tingimusel, et ainet õpetatakse valikainena, ta on tunniplaanis ja aine õpetamine kajastub EHIS-es. Lisatoetus on ette nähtud õpetaja töö lisatasustamiseks. Meetme rakendust ja toimimisreeglid täpsustatakse 2009 a esimesel poolel.

Vastutav täitja Kadri Giannakaina Laube.

4.2. Koolitus- ja nõustamisüritused võru keele õpetajatele

Õpetajate täiendkoolituse korralduses on tehtud muudatusi, sest igakuistest õppepäevadest osavõtt on olnud väike õpetajate hõivatuse tõttu. Sel aastal korraldati õpetajatele koolivaheajal 4.-5. jaanuaril Kiidil koolitus, kus oli 14 akadeemilist tundi ja lisaks praktilised tegevused. Pika koolituse käigus on õpetajatel  võimalik ka omavahel suhelda ning oma kogemusi teistega jagada.

Sügisel toimus õppepäev 30. oktoobril, päeval teemadeks vikipeedia oppus ja kodoloo õpetamise metoodika, õhtul instituudi konverentsi kirjandusteemalised ettekanded.

Kuus õpetajat on seotud lõunaeesti keele ja kultuuri magistriõppekava läbimisega.

Nõustatud on Sõmmerpalu lasteaeda võru keele õppe küsimustes.

Vastutav täitja Kadri Giannakaina Laube, kaastäitjad Triin Kirch, Tuuli Tubin.

4.3. Keelenõu ja kohanimede alane nõustamine, keeleõppekursused.

Jooksvalt antakse soovijatele nõu võru keele ja kohanimede kohta. 2008 aastal on registreeritud 34 keelnõu küsimist, neist 26 kirjalikku ja 8 suulist. Mahukamad neist on Võrumaa turismibrošüüri võrukeelsete lehtede koostamine, ühe kodulehe tõlge, ühe ettekande keelnõustamine, Postitee projekti kohanimenõu, ajalehe Taropettäi üks number, M. Raju reisiraamatu võrukeelsete dialoogide nõustamine ja pikaajaliste parnerite (lihatööstus Wõro ja Kubija hotell) tootereklaamid. Keelenõu anti ka seoses Uma Pidoga.

Keelekursus toimus Karula kandi rahvale 5, 12, ja 19. aprillil, õpetas Sulev Iva.

Keeleõpe Tartu Ülikoolis kevad ja sügissemestril, kursus Lõunaeesti keel I ja II. Õpetaja Sulev Iva.

Nõustajad Mariko Faster, Sulev Iva, Triinu Ojar, Laivi Org , Evar Saar.

4.4. Võru Instituudi töö ja võru kultuuri tutvustamine, koostöö teiste kogukondadega.

Aasta jooksul peetud loengud ja asutuse tegevuse ning keele ja kultuuri tutvustamine huvilistele kajastub täpsemalt töötajate tööaruannetes. Osaletud on Mulgi konverentsil Tarvastus (01. märts), setodega ühistel aruteludel ettevõtluse, meedia ja hariduse küsimustes (18. jaanuar, 13. mai, 27. okt), Lüganuse konverentsil (14. märts), Ahja murdeluulepäeval (17. mai), Põlvas Hurda Seltsis (23. aprill) ja konverentsil "Kes aias?" (23. mai), Pokumaa lastekirjaduse konverentsil (10. sept), ERVL konverentsil Tartus (02. okt), mulkide häärberi korrastamise talgutel Taagepera lähedal (26. okt), Hanaholmeni vähemuskeelte konverentsil Helsingis (27.-28. november). Ühenduses ollakse nii mulgi, kihnu kui seto kogukondadega, nõrgemad on sidemed vanausulistega. Koostööd tehakse veel Viljandi Kultuuriakadeemiaga, Tartumaa RKS-ga.

4.5. Osalemine erinevate töörühmade töös

4.5.1. Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt on algatatud töörühm (ümarlaud) vaimse kultuuripärandi kaitsmise küsimustega tegelemiseks. Eesmärk on rakendada Eestis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtteid. Võru Instituudist osaleb töörühmas  Külli Eichenbaum.

4.5.2. Riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" nõukogu töös osaleb nõukogu esimehena Külli Eichenbaum.

4.5.3. Vabariigi Valitsuse kohanimenõukogu töös osaleb nõukogu liikmena Evar Saar.

4.5.4. HTM ja viie pärimuskultuuri piirkonna (kihnu, mulgi, seto, vene vanausuliste ja võrokeste) esindusorganisatsioonide esindajate töörühm koostab tegevusplaani riikliku toetuse saamiseks kohaliku keele ja kultuuri regulaarsele õppele koolis. Võro kogukonda esindavad Külli Eichenbaum ja Kadri Gianakaina Laube.

4.5.5. Instituut osaleb kaaskorraldajana töörühmas, mis valmistab ette ICML XII konverentsi korraldamist Eestis aastal 2009. Konverentsi toimumiskohtadeks on esmalt valitud Tartu ja Võru. Töörühmas osalevad HTM, TÜ, TLÜ, EKI, VI ja EstBLULi esindajad. Instituuti esindab Kadri Koreinik. Koostöös töötati välja kutse konverentsile, jätkub kultuuriprogrammi kokkupanemine. Vt http://www.icml.ut.ee/

4.5.6. Põlva maakonna haridusstrateegia pärimuse töörühma aruteludest võtab osa Külli Eichenbaum. Töörühma eesmärk on maakondlikus hariduse arengukavas pöörata suuremat tähelepanu pärandkultuurile kui unikaalsele väärtusele ja teha ettepanekuid, kuidas õpikeskkonna ja õppekavade kaudu kodukohta ning pärandkultuuriväärtusi (õpi)lasteni viia.

4.5.6. Võrumaa turismiümarlaua töös osaleb Triinu Ojar.

4.5.7. Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi liige on Triinu Ojar.

4.5.8. Rahvamusikatöötluste festivali "Moisekatsi Elohelü" korraldustoimkonnas osaleb Urmas Kalla.

4.5.9. Võru maavalitsuse arengustrateegia kultuuri valdkonna töörühm, arengukava tegevuste planeerimine, osales Külli Eichenbaum.

4.6. Võro kultuuriruumi ühendavate tegevuste arendamine eri organisatsioonide koostöö kaudu

Jätkati varasemalt kokkulepitud ja algatatud tegevusi:

4.6.1. Kultuuritöötajate koolitused. Võru Instituut on pakkunud koostöös kolme maakonna kultuuriosakondadega kultuuritöötajatele loenguid. 2008. a.  toimus 6 koolitust:

13. veebruar Võrus ja Põlvas, teema: Nähtavad ja nähtamatud jäljed maastikul. Marju Torp-Kõivupuu (Tallinna Ülikool).

9. aprill Otepääl (Valga mk), teema: Võromaa mustrid ja käsitöö. Tuuli Tubin (Võru Instituut).

27. märts Valgas, teemad: Rahvakalender: mis oli, on ja jääb. Mall Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum). Kuidas tekivad kohanimed? Evar Saar (Võru Instituut).

14. mail Põlvas, teema: Põhi ja lõuna Eesti kultuurigeograafias. Taavi Pae (Tartu Ülikool).

26. nov Võrus, teema: Meediasuhtluse ABC. Erkki Peetsalu (Loovagentuur Maailm).

4.6.2. Võrokõisi tsõõriklavva töö korraldamine ja infolisti haldamine.

Tsõõriklaudu toimus 2008. aastal kolm: 11. märtsil, 27. juunil ja 23. oktoobril. Kaks esimest keskendusid Umale Pidole, märtsis peo ettevalmistustele ja juunis tehti Uma Pido kokkuvõtteid. Oktoobris olid tsõõriklauda kutsutud ka kõigi vana Võromaa 26 omavalitsuse esindajad, pooltest omavalitsustest olid esindaja(d) ka kohal. Arutati, kuidas vanal Võrumaal kultuurikoostööd teha.

Infolist toimib, infot ja teateid lisandub igal nädalal, mõnel päeval ka mitu postitust, liikmeid on listis ligi 200.

4.6.3. Uma Pido. 31. mail toimunud võrukeelse laulupeo "Uma Pido" kaaskorraldamine. Peo peakorraldaja oli Triinu Ojar, päevaprogrammi korraldas Kadri G Laube. Instituudi kõik töötajad osalesid peo ettevalmistustes. Pidu läks väga hästi korda, peost osa võtnud (korraldus, osalejad, pealtvaatajad - nii päevaprogramm, laat kui pidu) inimeste arv võis olla hinnaguliselt üle 10 000. Täpsem info www.umapido.ee

Kultuuriruumiülest koostööd koordineerib Triinu Ojar.

5. Artiklid ja monograafiad

Saar, Evar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis. Tartu 2008, 238 lk.

5.1. Koostatud või ilmumisel artiklid

Sulev Iva:

Lõunaeesti ja võru keel: mõisted ja keelepuu. – Oma keel 2008, nr 2, lk 5–12.

Kadri Koreinik:

The Discourse of (De)legitimation: the Case of South Estonian language. – koostatud, läbinud eelretsenseerimise, ilmumisootel ajakirjas Journal of Baltic Studies.

Ettevalmistamisel lühikokkuvõte, ettekanne ja artikkel Language ideologies and identity-building: Dynamics of South Estonian Helsingis 2009 märtsis toimuvaks sümpoosioniks.

Koostamisel artikkel Public discourse and language ideologies: (de)agentialization of  South Estonian.

Evar Saar:

Die häufigsten Namenelementen der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet. – 35 lk, kavandatud ilmumine ajakirjas SUS Aikakauskirjan, ilmumisaeg 2009. aasta alguses.

6. Ettekanded:

Külli Eichenbaum

Võro keele ja kultuuri kotusõst Võromaa kultuurielon. Ettekanne 01.märtsil Mulgi konverentsil Tarvastus.

Võrumaa müüdid ja tegelikkus. Ettekanne 14.märtsil emakeelepäeva konverentsil Lüganusel.

Kuimuudu võinu lats paigapäälitse keele mõistmiseni jouda´. Ettekanne 23. mail lasteaedade festivali "Kes aias?" raames korraldatud konverentsil Põlvas.

Mariko Faster:

Maastikusõnad Võrumaa kohanimedes. Ettekanne doktorikoolis 6. veebruaril Hirvemäel.

Contractions in Balto-Finnic Place Names. Ettekanne 23. ülemaailmsel nimeuurijate kongressil (ICOS) 17.-22. augustil Torontos (Kanada).

Paikannimien lyhentyminen itämerensuomalaisissa kielissä. Ettekanne KOTUSe nimeseminaril 3. oktoobril Helsingis.

Võrumaa maastikusõnad. Ettekanne Siseministeeriumi korraldatud kohanimepäeval 20. novembril Võrus.

Sulev Iva:

Võro-eesti termini- ja sõnasegähüisi. Ettekanne TÜ keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikooli terminoloogiaseminaril 14. aprillil Mulgimaal, Kopra külalistemajas.

Крaткaя лингвистичeскaя хaрaктeристикa языкa вырo. Sektsiooniettekanne Soomõ-ugri maailmakongressil 29. juunil Hantõ-Mansiiskis.

Kaika suvõülikuul 20. Ettekanne 20. Kaika suveülikoolis 8. augustil Kaikal (Võrumaa).

Määne om Vana-Laitsna eestläisi kiil. Ettekanne Vana-Laitsna valla eesti päeval 16. augustil Kornetis (Läti).

Võro keele minevik, olõvik ja tulõvik. Ettekanne Võrumaa ettevõtate täiendkoolitusel 16.septembril Väimelas (Võrumaa).

Vana-Laitsna võrokõisi keelest. Ettekanne TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse seminaril "Lõunaeestlased Lätis"12. detsembril Tartus.

Kadri Koreinik:

Ideoloogiad keelega seotud representatsioonide ja identiteedi kujunemisel. Näiteid lõunaeesti keele (de)legitimatsiooni diskursusest. Ettekanne Tallinna ülikooli doktoriseminaris 9.-10. juunil Tallinnas.

Evar Saar:

Die meistgebrauchte Wege der Ortsnamengebung in Võrumaa, Estland, ’kõgõ pruugitumbaq kotussõnimeandmise tiiq Võrumaal Eestin’. Ettekanne 23. ülemaailmsel nimeuurijate kongressil (ICOS), mis toimus 17.-22. augustil Torontos (Kanada).

Ammõtlikõ talunimmi keelelidsõ ainõ muutumine Võrumaal. Ettekanne Siseministeeriumi korraldatud  kohanimepäeval 20.novembril Võrus.

Vana-Laitsna kotussõnimmist. Ettekanne TÜ Lõunaeest keskuse seminaril „Lõunaeetlased Lätis“ 12. detsembril Tartus.

7. Rahvusvaheline koostöö.

7.1. Sulev Iva. Akadeemiline õppetöö 30.jaanuar – 8. veebruar Helsingi Ülikoolis soome-ugri osakonnas. Peetud kursus Lõunaeesti keel läänemeresoome areaalis (praktiline keel) (402653 ZIS314, 2 ainepunkti). Erasmus-programmi toel.

7.2. Sulev Iva. Osalenud artiklite koostamisel võru ja setu keele ning latgali ja vadja keele kohta raamatusse "Peuples minoritaires & nations sans état d’Europe", mis tutvustab Euroopa väikeste rahvaste keeli, on prantsuse keeles ja ilmub 2009. aastal. Väljaandja Eurominority asutus Prantsusmaal Bretagne's.

7.3. Sulev Iva. Koostöö Venemaa Novosibirski keeleteadlase Juri Tambovtseviga. Võrukeelsete tekstide  valik ja ülevaade võru keele grammatika kohta uurimistöö jaoks, mis on seotud võro ja eesti keele lingvistilise kauguse mõõtmistega.

8. Preemiad ja tunnustused.

2007. aasta keeleteo auhind omistati veebruaris 2008 Sulev Ivale doktoritöö "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem" eest.

Aruande koostanud Külli Eichenbaum, veebruar 2009