Võru Instituudi 2007. aasta

TEGEVUSARUANNE

Eelarve täitmine (vt lisatud tabelid 2007. a eelarve täitmise kohta)

Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2007. aastal oli 1 735 719 krooni tegevus- ja muudeks kuludeks. Siia lisandusid omatulud kavandatud mahus 75000 kr. Tegevuskulude kasv on võrreldes 2006. aastaga 24%. Lisavahendid olid suunatud personalikulude suurendamiseks (kahe teaduri töökoormuse kasv poolelt täiskoormuseni ja töötajate palgatõus 15%). Majanduskuludele lisandus 50 000.- kr arvutite uuendamiseks, muus osas juurdekasvu ei olnud.

Lisaks eelpool nimetatud põhikuludele oli riigieelarvest eraldatud raha töötajate õppelaenude põhiosa ja sellega kaasnevate erisoodustusmaksude maksmiseks 51 154 kr. Hoone renoveerimiseks eraldati 200 000 kr, mis oli vajalik I korruse ruumide ümberehituseks instituudile kasulikuks pinnaks (korralik WC, laopind, 2 tööruumi) ning probleemide (vananenud elektrisüsteem, seina soojustamine, sadevee pääs hoone madalama osa põrandale) lahendamiseks hoone põhjapoolses osas. Kõik kavandatud tööd said tehtud.

Majandamiskuludest oli ülekulu seoses kinnistu ja ruumidega. Kavandatust pisut rohkem kulutati inventarile (minidisk-diktofon koos mikrofoniga, uued töökohatoolid, raamatukapp) ja ürituste korraldamisele (sõnaraamatulaagrid). Ülekulunud osa kaeti teiste kuluartiklite vähendamise arvelt.

Toetusi projektide läbiviimiseks laekus aasta jooksul 456 920 kr, kulutati 570 180 kr. Eelmise perioodi kasutamata toetusi oli 2007. aasta alguse seisuga 123 707 kr ja aasta lõpu seisuga 10 447 kr. Projektide läbiviimise aeg on väga erinev, sõltub tööplaanist ja raha laekumistest. Aruandluse hetkel aasta lõpus oli kulutamise mõttes pooleli kaks projekti, mis ei lõppenud aasta lõpuga ja nende projektide täitmiseks vajaliku toetusraha ülekandmiseks uude rahandusaastasse on instituudi direktori poolt tehtud taotlus Rahandusministeeriumile.

Tulud ja kulud majandustegevusest kajastuvad omatulu kontol. Selgitused lisatud eelarve täitmise aruandesse.

Personal

2007. aastal töötasid Võru Instituudis täiskoormusega direktor Külli Eichenbaum, sekretär-asjaajaja Triin Kirch, projektijuht Kadri Giannakaina Laube (võru keele õpetus ja koolitusprojektid), projektijuht Triinu Ojar (üritused, koostöö kogukonnaga), teadurid Evar Saar (kohanimed) ja Sulev Iva (keeleuuringud). Keelespetsialist Mariko Faster (põhitöö sõnaraamatu koostamine) töötas täiskoormusega kuni 3. septembrini, alates oktoobrist vähenes tema töökoormus 0,5-ni, sest Mariko asus õpingutele doktorantuuris. Teadur Kadri Koreinik (sotsioloogilised uuringud) oli doktorantuuriõpingute kõrvalt tööl 0,5 koormusega. Lapsepuhkusel olev spetsialist Laivi Org (sõnaraamatu koostamine) asus tööle alates 2. maist poole koormusega. Projektijuht Jan Rahman oli aasta alguses tööl koormusega 0,25 (koduleht, kirjastamisprojektid), alates 17. märtsist lahkus töölt omal soovil. Alates 5. märtsist asus projektijuhina poole koormusega tööle Tuuli Tubin (tööd kooliõpetuse projektis, kujundus ja kirjastamisega seonduv). Koristaja-majahoidjana töötab Talvi Onno.

Ühekordsete või lühemajaliste tööde täitmiseks sõlmiti 73 töövõtulepingut. Tööd olid seotud võrukeelse kooliõpetuse, erinevate ürituste läbiviimise ja kirjastamisega. Projektide teostamiseks otsitakse pidevalt lisavahendeid erinevatest sihtfinantseerimise allikatest.

Tegevus

Olulisemateks töödeks 2007. aastal olid eesti-võru sõnaraamatu ja võru keele grammatika koostamise jätkamine, ajaloolise Võrumaa kohanimede uurimine, sotsiolingvistiliste uuringute tulemuste publitseerimine ning võru- ja setukeelse kooliõpetuse jätkamine ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolides. Jätkati võru keelt ja kultuuri tutvustavate arendusprojektidega (üritused, väljaanded, koostöö kogukonnaga, koostöö teiste uurijate ja organisatsioonidega).

1. Teadusuuringud ja -projektid

1.1. Eesti-võru sõnaraamatu koostamine (toetas programm "Eesti keel ja rahvuslik mälu").

Sõnaraamatu koostamisega tegelesid põhiosas kaks töötajat: esimesel aasta poolel Mariko Faster ja sügisest lisandus Laivi Org. Nagu varasematel aastatelgi, valmistati töörühmale ette sõnaartiklid (leides igale märksõnale võrukeelse vaste koos põhivormide, tüübinumbri ja näitelausetega), mis üle kahe nädala toimuvatel koosolekutel ühiselt läbi arutati. Töörühma liikmete ettepanekud, parandused ja täiendused kanti töölehtede ettevalmistaja poolt sõnaraamatu käsikirja sisse. 2007. aastal valmis sõnaraamatu N-P (nukk-piison) osast 45 lk ja T tähe osast (taa-tasand) 11 lk, kokku 56 lk. Aasta jooksul toimus 21 töörühma koosolekut, lisaks sellele üks pikem seminar (24.–26. mai), mille käigus arutati läbi ja leiti vasted täiendavatele võõrsõnadele ning loeti vanu lõunaeestikeelseid tekste. Sõnaraamatu töörühmas on 23 inimest, kuid aktiivselt osales töös 12 inimest, kelle tööpanuse osaliseks kompenseerimiseks kulus taotletud lisatoetus. Eesti -võru sõnaraamatut on aasta lõpu seisuga valmis 510 lk.

Projekti juht ja põhitäitja Mariko Faster, juhendaja Karl Pajusalu.

1.2. Võru keele grammatika koostamine.

Jätkati võru keele grammatika morfoloogia allteemade uurimist. Lõpetatud on noomeni- ja verbiparadigmasid kirjeldav ja analüüsiv osa (muutevormid võru kirjakeeles, iseloomulikud lõpud ja tunnused, variatiivsus, algkujud ja toimunud muutused).

Võru grammatika osas uuritud sõnamuutmissüsteem on vormistatud doktoritööna (vt. p 5), mille autor kaitses edukalt 18.detsembril Tartu Ülikoolis.

Projekti juht Sulev Iva, juhendaja Karl Pajusalu.

1.3. Ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimeuuringu jätkumine.

2007. aastal siiski ei jõudnud teema juht Evar Saar uurimistööd "Võrumaa kohanimed. Liigipõhine ülevaade ja erinevad nimesüsteemid" doktoriväitekirjaks vormistada. Aasta esimesel poolel koostas Evar Saar oma uurimistöö põhitulemusi analüüsiva artikli (35 lk) avaldamiseks ajakirjas SUS Aikakauskirjan (vt p. 5.1.), aasta teises pooles keskendus väitekirja koostamisele.

Välitöid tehti kavandatust vähemas mahus. Koguti Setomaa piiritaguseid kohanimesid ja täiendavat kogumistööd tehti Rõuge khlk Haanja piirkonnas ning Räpina khlk Pindi ümbruses.

Plaanitud kohanimeuurijate koostöövõrgustiku loomine jääb edaspidiseks ülesandeks, kui selguvad täpsemalt ühised koostööhuvid võimalike partnerite vahel.

Projekti juht Evar Saar, juhendajad-konsultandid Karl Pajusalu ja Peeter Päll.

1.4. Keelesotsioloogilised uuringud.

On tihedalt seotud teadur Kadri Koreiniku koostatava doktoriväitekirjaga Võru keele akadeemiline ja meediadiskursus. Kadri Koreinik koostas artikli võru keele diskursusest erialases perioodikas avaldamiseks (vt p. 5.1.) (Discourse and Society). Artikkel käsitleb keeleideoloogiad ja legitimeerimisstrateegiaid avalikus meediadiskursuses. Fookuses on trükimeedias avaldatud diskussioon lõunaeesti keelele ametliku staatuse andmise küsimuses. Meetodina kasutatakse kriitilist diskursuse analüüsi.

Uuring “30-aastaste võru keele kasutamise strateegiad” on lähtuvalt teaduri uurimisteemast kavas ümber planeerida.

Projekti juht Kadri Koreinik

1.5. Instituudi toimetiste sarja eelretsenseeritavaks muutmine.

2007. aastal arutati vajalikke ja võimalikke muudatusi toimetiste väljaandmisel, koostati alusdokument toimetuskolleegiumile, juhised retsensentidele ja autoritele. Järgnevate numbrite koostamisel püütakse järgida kokkulepitud põhimõtteid.

Vastutav täitja Kadri Koreinik.

2. Trükised ning audiovisuaalsed väljaanded

2.1. "Seto sõnastik" Võru Instituudi toimetised 19 (Setomaa kultuuriprogrammi toetusel).

Julius Mägiste poolt koostatud käsikirja toimetas Mariko Faster, raamat (116 lk) ilmus instituudi toimetiste sarjas. Ilmus detsembris, trükiarv 500 eks . Raamatut on kavas levitada kõikidesse kõrgkoolidesse üle maailma, kus õpetatakse läänemeresoome keeli.

Projekti juht Mariko Faster.

2.2. "Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil. Kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal." Võru Instituudi toimetised 21

Artiklite kogumik Kagu-Eestis, Saaremaal ja ajaloolisel Mulgimaal läbi viidud uuringutest ning andmete võrdleval analüüsil saadud tulemustest. Käsikiri läbis teistkordse retsenseerimise(veebruar-juuni) ja toimetamise (aug-sept), novembris ja detsembris toimus küljendamine ning korrektuur. Trükitakse 2008 a algul.

Autorid ning ka toimetajad Kadri Koreinik ja Külli Eichenbaum.

2.3. "Läänemeresoome kodu" Võru Instituudi toimetised 20.

2006. aasta sügisel Võrus toimunud konverentsil peetud ettekannete põhjal koostatud eelretsenseeritud artiklikogumik (184 lk). Ilmus oktoobris, trükiarv 300 eks.

Toimetaja Helen Koks, konsultant Karl Pajusalu.

2.4. Võru kirjanduse õpik (osaliselt riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel).

Õpiku kavandamiseks moodustatud töörühm on kiitnud heaks õpiku kontseptsiooni ning sisuplaani, mille järgi koostatakse peatükke. Kavas oli valmis saada kuus peatükki, kuid osade esialgselt plaanitud autorite (Kauksi Ülle, Tiia Allas, Jan Rahman) asemele ei õnnestunud leida kirjutajaid, kelle oleks selleks tööks pädevust ning piisavalt aega. Aasta lõpuks valmis vaid üks esialgne peatükk Nele Reimann-Truija poolt kirjutatuna. Raamatule otsitakse sisulist toimetajate, kes korraldab projekti edasise käigu.

Projekti juht Triinu Ojar.

2.5. "Mino Võromaa" 20 (toetas Eesti Kultuurkapital).

Iga-aastane koolilaste võrukeelsete kirjatööde valimik. Võistlusele laekus 193 tööd 20 koolist. Kuna oli juubelikogumik, avaldasime eraldi osas tagasivaate 20 aastale varasemate kirjutajate ja osaliste pilgu läbi. Ilmus mais, trükiarv 500, lk 176.

Toimetajad Kadri Giannakaina Laube ja Nele Reimann-Truija.

2.6. CD "Laulami latsilõ. Laulami latsiga!" II osa koostamine (toetab Eesti Rahvuskultuuri fond ja Eesti Kultuurkapital)

Lastele ja lastevanematele mõeldud plaat, kust saab kuulata ja õppida Võrumaa rahvalaule, võrukeelseid autorilaule ning mänge ja lugemisi. Esimene taoline plaat osutus väga populaarseks. Ka teist plaati on kavas kinkida ajaloolisel Võrumaal sündivatele lastele, samuti tuleb plaati levitada kaubandusvõrgu kaudu, et see jõuaks soovijateni. Plaadi jaoks on tehtud lauluvalik ja kokku lepitud esitajatega. Laulude sõnadele on tehtud keeleline korrektuur. Aasta lõpus eraldatud Kultuurkapitali toetus lubab asuda lugusid lindistama.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

2.7. Võrukeelsed multifilmid (koostöös firmaga Lasteveeb OÜ, isikustipendiumiga toetanud Eesti Kultuurkapital).

Jätkus 2006. a. detsembris alanud koostöö, mille eesmärk on regulaarselt toota internetis vaadatavaid võrukeelseid multifilme. Aadressil www.lastekas.ee esitatakse igal kolmapäeval samaaegselt uue eestikeelse multifilmiga sama multifilm võrukeelsena. Ettevõtmine on osutunud populaarseks (seire näitab keskmiselt 17 000 vaatamist ühes kuus). Instituudi osaks on multifilmi teksti tõlkimine võru keelde ja helindamine. Multifilmide helindamisel kasutati osatäitjatena võru keelt õppivaid lapsi erinevatest koolidest üle vana Võrumaa. Aasta teises pooles toimus muudatus projekti kulude osas. Kui aasta esimeses pooles kandis sünkroniseerimise (multika heli, subtiitrite ja pildi kokkupanek) kulud Lasteveeb OÜ, siis septembrist alates tuleb need kulud katta instituudil 1000 kr ühe multifilmi kohta. Kuna projekt on väga oluline kuni 10-aastaste laste keeleõppe (suuline keelekasutus) seisukohast ja ka sotsiaalse kaasatuse aspektist, tuleb raha nende kulutuste katteks edaspidi leida.

Projektijuht Triinu Ojar, kaastäitjad Kadri Giannakaina Laube ja Jan Rahman.

2.8. Ajaloolise Võrumaa käsitööraamatu koostamine.

Käsitöö- ja kunstiõpetajatele ning käsitööhuvilistele mõeldud raamat, kus tutvustatakse selle kandi käsitöövõtteid ja traditsioone ning esitatakse ka erinevate kihelkondade kirju ja mustreid praktikutele. Alustatud on käsikirja koostamist: I osa (kindad ja sukad) jaoks läbi töötatud allikad, joonistatud üles mustrid ning sisestatud arvutisse.

Projekti juht ja täitja Tuuli Tubin.

2.9. Võru–eesti sõnaraamatu võrguversiooni täiendamine.

Jätkuvalt päevakorras kuid 2007 a täitmata jäänud eesmärk – võrgusõnaraamatu otsisüsteemi parandamine ja faili pidev täiendamine. Vastutava täitja hõivatus kraadiõppega on lükanud edasi sõnaraamatu faili jooksva vigade parandamise ja täiendamise töö ning leitud pole ka programmi parandamiseks vajalike programmeerimisoskustega infotehnoloogia spetsialisti. Lahenduste leidmise muudab keerulisemaks asjaolu, et andmebaas asub Kirjandusmuuseumi infosüsteemis.

Projekti vastutav täitja Sulev Iva.

2.10. Ajaloolise Võrumaa kohanimeandmebaasi arendustööd.

Andmebaasi täiendatakse jooksvalt nimeuurimise käigus kogutavate uute andmetega. Andmebaas ei ole hetkel avalikult kasutatav, sest rakendus Kaardikeskuse serveri kaudu ei tööta enam. Kohanimeandmebaasi internetiversiooni ülespanekuks on kokkulepe Maa-Ametiga. Andmebaas oleks kasutatav avaliku teenusena kaardiserveris, tehtud on instituudi poolsed ettevalmistustööd (andmetabel on kohandatud kaardirakendusele sobivaks). Eraldi kulutusi rakenduse tarbeks tarvis teha pole, kulud kannab Maa-amet. Rakendus peaks käivituma 2008. a. alguspoolel.

Projekti vastutav täitja Evar Saar.

2.11. Võru Instituudi kodulehekülje uuendamine.

Eesmärgiks oli kodulehe üldplaani ja kujunduse muutmine vajadustele vastavaks (esilehe informatiivsus ja linkide süsteem, haldamissüsteemi lihtsustamine, uudiste süsteemi parandamine jmt). Instituudi kodulehe uuendamiseks sõlmiti leping firmaga 101 Ärisüsteemid OÜ, kes ka senini kodulehte on hallanud ja majutanud. Aprillis -mais kooskõlastati tehnilisi lahendusi, juunis-juulis katserakendused, töökindel augustis. Kujunduselemendid ning -lahendused töötas välja Tuuli Tubin.

Vastutav täitja Jan Rahman/Triin Kirch. Sisuliselt kaasatud kõik töötajad.

3. Mitmesugused üritused

3.1. Ajaloolise Võrumaa koolilaste kirjatööde konkurss "Mino Võromaa" (pogrammi "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja Kultuurkapitali toel).

Võrukeelsete kirjatööde võistlus “Mino Võromaa” toimus 20 korda. Laekus pea 200 tööd. Parematest anti välja juubelikogumik, mille teise ossa on kirjutanud oma mõtteid 20 aasta jooksul kirjavõistlusel auhinnalistele kohtadele tulnud kirjutajad. Parimate tänamine ja juubelikogumiku esitlemine toimus 18. mail kultuurimajas Kannel, kus parimaid tänas ka Võru linnapea Kersti Kõosaar. Kohale olid kutsutud lisaks 30 auhinnasaajale agaramad juhendajad, endised toimetajad, maavalitsuse esindajad ja riigikogu liikmed.

Kõige arvukamalt oli õpilaste jutte saadetud Mõnistest, Värskast, Põlvast, Vastseliinast, Ruusmäelt, Vilustest ja Kääpa koolist. Silma paistsid Põlva, Värska ja Ruusmäe lapsed, kes napsasid esikohad.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, tegevtäitjad Tuuli Tubin, Nele Reimann-Truija.

3.2. Artur Adsonile pühendatud luulevõistlus ajaloolise Võrumaa kooliõpilastele (koostöös MTÜ Sänna Mõisakeskusega).

Artur Adsonile pühendatud luulelugemise võistlus on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele, kes esitavad võrukeelset autoriloomingut või ka omaloomingut. Tänavu toimus koostöös MTÜ Sänna Mõisakeskusega 20. aprillil Rõuge rahvamajas. Osavõtjaid oli 7 koolist. Külalisesinejateks olid Ülle Kauksi ja Võru Muusikakooli pärimusmuusikaosakonna õpetaja Kadri Lepasson.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

3.3. Filmiõdak ja tandsuklubi

Instituudi sünnipäeva tähistamine 16. märtsil kõigile huvilistele avatud programmiga (võrukeelsed multifilmid, Jaan Tootseni film "Hea uus ilm", võrukeelsed laulud ja tantsuklubi).

Korraldajad Triinu Ojar ja Kadri Giannakaina Laube.

3.4. Kaika suveülikool Ruusal 10.-12. augustil

Suveülikooli läbiviimine on aastatega järjest enam olnud kohalike kogukondade korraldada, instituut osaleb põgusalt nõu andvas rollis (pakkudes ettekannete teemasid ja esinejaid) ja vajadusel üksikute tegevuste läbiviimine (nt laste tegevused).

Vastutav täitja Triinu Ojar.

3.5. Võru keele nädal

2.-9. novembrini toimus üle vana Võrumaa Võro keele nätäl. Ettevõtmistel (raamatu „Suur must pini“ esitlused 9 vana Võrumaa koolis, võru noorte kohtumine Contraga, etendus „Võrumaa rituaalid“, sõnaraamatu koostamine, rahvariietes nukkude meisterdamine, pärimusmuusika- ja kandletunnid, eelkooliealiste mängutsõõr, Mari Kalkuni ja sõprade kontsert) lõi nädala jooksul kaasa üle paari tuhande inimese. Üritused ei olnud suunatud ainult lastele, lisaks eelkooli- ja kooliealistele leidsid endale meelepärast tegevust ka emad- isad ning vanaemad- ja vanaisad.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, täitjad Triin Kirch, Triinu Ojar, Tuuli Tubin jt töötajad.

3.6. Võru keele tundmise võistlus koolilastele "Ütski tark ei sataq taivast VII" (toetus programmist "Lõunaeesti keel ja kultuur").

Kirjalik võistlus ajaloolise Võrumaa 8. ja 11. klassi kooliõpilastele toimus 5.-8. novembrini Võro keele nädälil. Osales kokku 925 last 27 koolist üle vana Võromaa. Parimate tunnustamine oli 14. dets instituudis.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, kaastäitjad Mariko Faster (küsimused), Marilyn Ots (hindamine).

3.7. Konverents ”Haridus kultuuri ja keele omapära hoidjana” (koostöös Tartu Ülikooliga, Võro Seltsiga VKKF, Eesti Keele Instituudiga, Põlva, Valga ja Võru maakondade haridusosakondadega; toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, EKI, Võro Selts VKKF, Eesti Kultuurkapital).

Esialgselt seminarina kavandatud üritus kasvas korralduse käigus konverentsiks, mis toimus 2.-4. novembril Võrus (2 päeva kultuurimajas Kannel ja 1 päev instituudi ruumides). Konverentsil osales 97 inimest 7 maalt: Eestist, Hispaaniast, Hollandist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest, Venemaalt. Kohapealsest õpetajaskonnast osalesid peamiselt võru keele ja kultuuri õpetajad aga ka teisi hariduseluga seotud inimesi.

Ettekannete ja arutelude käigus käsitleti põhjalikult Eesti põliskogukondade keele- ja kultuuritavade õpet koolides, aine- ja teemapõhiseid lähenemisi, kuulati kaugemate riikide kogemusi piirkondlike keelte õpetamises. Eraldi teemablokk oli keskendunud keeleküsimustele.

Projekti juht Triinu Ojar, kaastäitjad instituudi teadurid ja spetsialistid.

3.8. Õppepäevad ja õppereisid (toetus programmist "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja Eesti Kultuurkapitalist).

Õppereiside ja laagrite eesmärgiks on juhtida osalisi erinevate tegevuste abiga rahvakultuurini ja julgustada neid samal ajal ka võru keelt kasutama, samas tegevust laiendades ja uusi huvilisi otsides.

Talvelaagris Pikakannu koolis 3.-5. jaanuaril osales 20  6.-9. klassi õpilast seitsmest vana Võrumaa koolist. Põhiteemad: võru keel ja internet, käpäpupe tegemine ja nukuteater, teatriõppus Võru Teatriateljee lavastajate ja näitlejatega, Rõuge kihelkond, rahvariide- ja laulumustrid.

Suvekool toimus 1.-3. augustini 17 osavõtjaga Mõniste muuseumis. Lisaks võru keele tundidele tutvuti muuseumikogudega, laiemalt Hargla kihelkonnaga, lindistati kuuldemänge ja lastekas.ee multikatele helisid.

Sügisene õppereis õpilasrühmadele toimus koos õpetajatega 30. oktoobril marsruudil Karula-Lüllemäe-Haabsaare. Päeva jooksul saadi ülevaade Karula kihelkonna eripäradest – kultuurist, kommetest, rahvariietest.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, täitjad Triin Kirch, Tuuli Tubin.

4. Koolitus- ja nõustamistegevus

4.1. Võru keele ja kultuuri õpetamine ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolides (toetasid programm "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja Setomaa kultuuriprogramm).

Võru keele ja kultuuri õpetamine jätkus 2006/2007 õa II poolel 23 ajaloolise Võrumaa koolis – samas mahus, kui oli alustatud I poolaastal. Valdavalt toimus õpetus ringitunnina, valikainena jätkus õppetöö nagu eelnevatel aastatel Mõniste, Haanja - Ruusmäe, Kääpa ja Lüllemäe koolides.

Kooliastmeti toimus algastmes endiselt võrukeelne aabitsaõpetus, koduloo ja võru keele ning kirjanduse õpetamine keskastmes õpilastele, kes on aabitsaõpetuse eelnevalt läbinud. 2007. aasta kevadel lõpetasid töö 41 rühma 435 õpilasega, mis on 5 % vana Võrumaa põhikoolide õpilastest.

2007/2008 õa jätkus võru keele ja kultuuri õpetamine 21 koolis. Tööd teevad 25 õpetajat ning rühmi on kokku 27. Õpilaste arv on kahanenud ~350 peale, kuna toimub üldine õpilaste vähenemine ning samuti on mitmed õpetajad otsustanud loobuda, kuna klassikomplektid on liiga väikesed (2-3 õpilast). Kuna sel õppeaastal sai Põlva Gümnaasium rahastuse pikapäevarühma projektiks, ei jätku õpetajal ja õpilastel aega võru keele ja kultuuriga tegelemiseks. Rühmade vähenemine on tingitud ka asjaolust, et mitmed koolid liitsid oma väikesed klassikomplektid üheks ringiks, et hoida nii õpetaja ressursse. Samuti on parem rakendada 10-15 lapsega näitemängude õppimist või muid aktiivõppe-metoodikaid.

Õpilaste arvu kahanemise tingis ka asjaolu, et eelnevatel aastatel on lisaks võru keeleala koolidele olnud meie programmis ka setu koolid (Värska gümnaasium, Meremäe-Obinitsa põhikool). Alates 2007. aasta sügisest ei kuulu setu keele tundide läbiviimise eest tasu maksmine Võru Instituudi kooliõppuse projekti alla, sest Setomaa Valdade Liit on asunud koordineerima Setomaa noorte koolitust ja seda rahastatakse Setomaa kultuuriprogrammist. Küll jätkatakse traditsiooni setu keelt õpetavaid õpetajaid koolitustele kutsuda ning ka Setomaa lapsed on jätkuvalt osalenud kirjatööde võistlustel.

Töökorraldusest koolidega. Tundide tasutamiseks sõlmitakse jätkuvalt õpetajaga töövõtuleping. Valdade ja koolidega on alates 2006. a. sügisest sõlmitud kolmepoolsed (instituut, kool ja omavalitsus) koostöölepingud, milles on kokku lepitud osapoolte kohustused. Lepingu kohaselt on osapooled informeeritud igal õppeaastal koolis võru keele ja kultuuri õppemahtudest ning õpetaja koormusest seoses sellega. Instituut tasustab õpetaja tööd, kindlustab õpetajad vajalike õppematerjalidega ning korraldab õpetajale täiendõpet. Samuti on kolmepoolsetes lepingutes märgitud kooli- ja vallapoolsed kohustused vajadusel toetada keele-, koduloo- ja ringitundide õpilasi osalemaks tunnitööd toetavatel üritustel ning võistlustel. Kolmepoolsete lepingute süsteem on kahe aastaga hästi toimima hakanud ning jätab hea võimaluse õpetajate suunamiseks, abistamiseks ja kontrolliks.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

4.2. Koolitus- ja nõustamisüritused võru keele ja kultuuri õpetajatele (koostöös koolidega, toetab programm "Lõunaeesti keel ja kultuur").

Võru keele õpetajatele toimusid koolitused 6 korda aasta jooksul. Teemade valikul lähtuti õpetajate soovidest ja päevateemadest. Teemad ja kõnelejad: lavastaja Taago Tubin Võru Teatriateljeest (Teater keeletunnis), Võromaa kodulooraamatu koostaja Nele Reimann-Truija andis nõu kohaliku koduloo õpetamiseks, Tallinna Ülikooli õppejõud ja doktorant Annika Hussar (Võrumaa isikunimed ja kooliõppus), Mariko Faster (kirjaviisiõppus), Margus-Tarmo Pihlakas viis läbi meeskonnatöö koolituse ja andis juhtnööre õpilaste tunnitöösse kaasamiseks, kuues koolitus oli haridusteemaline konverents (p.3.7.).

Lisaks võru keele ja kultuuri õpetajate täiendkoolitamisele oli 2007. aastal kaks käsitööõpetajate õpipäeva. 4. mail toimus rahvusliku käsitöö konsultandi Tuuli Tubina loeng meeste ja naiste käsitööst ning 17. novembril tutvustas rahvusliku käsitöö spetsialist Leili Viinapuu kirivööde mustreid ja juhendas kirivööde kudumist.

Õppereis toimus õpetejetele koos õpilastega 30. oktoobril Karula kihelkonda.

Aktiivsematele õpetajatele korraldati kahepäevase (10.-11.juuli) õppereisi Vormsi saarele, kus tutvuti sealse kooli töökorraldusega ning kogemusega erinevate keelte õpetamisel.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, kaastäitjad Triin Kirch, Tuuli Tubin.

4.3. Keelenõu ja kohanimede alane nõustamine.

Aasta jooksul on e-postiga või kirjalikult nõu küsitud 69 korral, lisaks suulised (kohapeal või telefoni teel) nõuanded. Enamasti sooviti abi reklaamtekstide tõlkimisel. Mahukamad nõustamised olid koolialmanahhi keelenõustamine, koolipärimuse kogumise juhendi tõlge võro keelde, spordivõistluse tänukirjad ning Võro Maaparandusbüroo jaoks kraavinimede soovitamine. Enamasti paluti abi kutsete, kirjade, õnnitluste, reklaamide koostamisel.

Nõustajad Triinu Ojar, Mariko Faster, Evar Saar, Sulev Iva, Triin Kirch.

4.4. Muu nõustamistegevus ning Võru Instituudi töö tutvustamine.

Nõustamist küsitakse instituudist ka arendusteemadel. Mahukamad nendest olid:

4.4.1. OÜ Geomeedia, Rivo Noorkõiv vajas Võru linna elanike identiteedi kohta teavet, uuringute andmeid, kokkuvõtlikku ülevaadet. Koostati väljavõtteid ja jooniseid uuringute andmetest ning kirjeldav-analüüsiv tekst (2 lk.) Infot kasutati Võru linna arengukava koostamiseks.

4.4.2. EKI teadur Nele Katvel vajas võrukeelsete värvinimede uurimiseks 30 keelejuhti üle vana Võrumaa.

Võrumaa Taluliit, Kaja Kesküla projektinõustamine: Ajaloolistel traditsioonidel põhineva talu- ja käsitöönduslike toodete turgude käivitamine ja edasiarendamine Lõuna-Eesti regioonis täiendamine (LE eripärade väljatoomine, arengueelduste kirjeldamine).

4.4.3. Võru Maavalitsus, Tiina Hallimäe: Võru maakonda tutvustava CD koostamisel keele ja kultuurilise omapära väljatoomine (märgilised tähendused, tavad, keelerikkus). Koostatud 3lk teksti ja näiteid.

Aasta jooksul on instituuti külastanud mitmed ekskursioonid lasteaialastest täiskasvanuteni nii Võrumaalt, mujalt Eestist kui välismaalt, kellele on peetud lühiloenguid võru keelest ja kultuurist ning tutvustatud asutuse tegevust. Samalaadseid loenguid on peetud koolide ja asutuste kutsel ka väljaspool Võru Instituuti.

Täpsemalt nimetatud töötajate tööaruannetes.

4.5. Osalemine erinevate töörühmade töös

4.5.1. Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt kokku kutsutud pärimuskultuuri õppe- ja ainekava ettevalmistamise töörühmas osalemine, Võrumaal omakultuuri õppega seotud kogemuste jagamine. Osalevad Nele Reimann-Truija, Kadri Giannakaina Laube.

4.5.2. Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt on algatatud töörühm (ümarlaud) vaimse kultuuripärandi kaitsmise küsimustega tegelemiseks. Eesmärk on rakendada Eestis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtteid. Võru Instituudist osaleb töös Külli Eichenbaum. Nõupidamine Värskas 05. mail, analüüsi koostamine võrokeste kogukonna olukorra ja võimalike huvide kohta.  

4.5.3. Riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" nõukogu töös osaleb Külli Eichenbaum.

4.5.4. Vabariigi Valitsuse kohanimenõukogu töös osaleb nõukogu liikmena Evar Saar.

4.5.5. Juunis alustasid viie pärimuskultuuri piirkonna (kihnu, mulgi, seto, vene vanausuliste ja võrokeste) esindajad uusi läbirääkimisi haridusministriga riiklikul tasandil toetuse saamiseks kohaliku keele ja kultuuri õppele. Konkreetse tegevuse planeerimiseks andis tõuke novembris Võrus toimunud konverents ”Haridus kultuuri ja keele omapära hoidjana” (vt aruande III osa), kus tutvustati Eesti põliskultuurikogukondade olukorda, tegevust ja vajadusi koolihariduse seisukohalt. Detsembris arutasid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning viie pärimuskultuuri piirkonna (kihnu, mulgi, seto, vene vanausuliste ja võrokeste) esindusorganisatsioonide esindajad, millist tuge oodatakse HTM-lt ning kuidas toetada regulaarseid tegevusi (õppetöö, täiendkoolitus). Võro kogukonda esindavad Külli Eichenbaum ja Kadri Gianakaina Laube.

4.5.6. Instituut osaleb kaaskorraldajana töörühmas, mis valmistab ette ICML XII konverentsi korraldamist Eestis aastal 2009. Konverentsi toimumiskohtadeks on esmalt valitud Tartu ja Võru. Töörühmas osalevad HTM, TÜ, TLÜ, EKI, VI ja EstBLULi esindajad. Instituuti esindab Kadri Koreinik.

4.6. Võro kultuuriruumi ühendavate tegevuste arendamine eri organisatsioonide koostöö kaudu (osaliselt toetas Võru Maavalitsus, Põlva Maavalitsus ja Kultuurkapital).

Jätkati eelmisel aastal alanud koostööd järgmistes tegevustes:

4.6.1. Kultuuritöötajate koolitused. Võru instituut on koostanud koolituskava ja korraldab koostöös kolme maakonna kultuuriosakondadega koolituspäevi. Koolitused toimusid:

Veebruar: Ajalooline pärimus Võrust, Põlvast ja Valgast ja nende ümbrusest (lektor Mare Kõiva) ja "Hiidlased räägivad Hiiumaast" (lektorid Helen Kõmmus ja Kadri Pulk).13.02. (Põlva mk), 14.02. (Võro mk) ja 27.02. (Valga mk).

Aprill: Lõuna-Eesti kirändüs (lektor Kauksi Ülle) ja Setomaa (lektor Aare Hõrn). 10.04. (Valga mk), 11.04. (Võro mk) ja 12.04. (Põlva mk).

Mai: toimus koolitusi kokkuvõttev, kohalikku keelt, kultuuri, traditsioone ja ajaloolist tausta tutvustav konverents 17. mail Räpinas (korraldas Põlva mv)

Novembris: Lõuna- ja põhjaeestlaste kultuurilistest erinevustest (lektor Sven Soiver), 14.11. (loeng eraldi Võru ja Põlva mk). Valga sellest koolitusest loobus.

4.6.2. Võrokõisi tsõõriklavva töö korraldamine ja infolisti haldamine. Võrokõisi tsõõriklaud tuli kokku 7. dets, arutati Uma Peo korraldusasju ja ajaloolise Võromaa piiride viidastamise projekti. Kultuuriruumi infolistis on 177 inimest ning aasta jooksul edastati 190 teadet.

4.6.3. Uma Pido. 2008. aastal toimuva võrukeelse laulupeo "Uma Pido" kaaskorraldamine. Aasta algul sõlmiti instituudi, Põlva MV ja Võru MV vahel kokkulepe peo ühises korraldamises. Esmane kohavalik oli Põlva, kuid mitmetel eri põhjustel otsustati pidu läbi viia Võru Kubijal. Seega on ka korralduslik raskuspunkt Võru pool - peakorraldamise võttis enda kanda Võro Selts VKKF. Võru Instituut on peokorralduse keskuseks. Aasta jooksul peeti 11 nõupidamist peo asjus. Esimesel poolaastal töötas repertuaari valikuga tegelev töörühm, mille töö tulemuseks oli ülevaade olemasolevast laulurepertuaarist  ning lavastaja jaoks soovituslik nimekiri lauludest. Valitud lauludele telliti seaded ja koostati lauluvihik. Sügisel tutvustati laule koorijuhtidele ja alustati kooride registreerimist. Aasta lõpus oli registreerunud 1900 lauljat. Projektijuht on taotlenud toetusi peo korraldamiseks ja juhtinud ettevalmistustöid.

Kultuuriruumiülest koostööd koordineerib Triinu Ojar.

5. Artiklid ja monograafiad

Faster, Mariko (2007): Üts suur raamat. – Keel ja Kirjandus 9, lk 754–756 [Raamatu „Kuiss vanal Võromaal eleti“ kohta arvustus].

Faster, Mariko (2007): Võru Teatriateljee – lõunaeestlus on elustiil. – Sirp, 23.11.2007.

Iva, Sulev (2007): Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis nr 20. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Koreinik, Kadri (2007). Võro. The Võro language in education in Estonia. Ljouwert/Leeuwarden: Mercator European Research Centre on Multilingualism

Koreinik, K.; Pajusalu, K. (2007). Language naming practices and linguistic identity in South-Eastern Estonia. – Hasselblatt, C.; Blokland, R. (Toim.). Language and Identity in the Finno-Ugric World (192 - 204). Maastricht: Shaker

Saar, Evar. Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. – Koks, Helen ja Rahman, Jan (toim.). Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. Võro Instituudi Toimõndusõq 20. Võro, 2007. Lk 87-106.

5.1. Koostatud või ilmumisel artiklid

Kadri Koreinik:

The Discourse of (De)legitimation: the Case of South Estonian language. – koostamisel, kavas avaldada ajakirjas Discourse ja Society 2008. a

Evar Saar:

Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet. – 35 lk, kavandatud ilmumine ajakirjas SUS Aikakauskirjan, ilmumisaeg 2008. aasta teisel poolaastal.

Võrumaa kohanimed. Liigipõhine ülevaade ja erinevad nimesüsteemid. – Doktoritöö, ilmub TÜ doktoriväitekirade sarjas 2008. aastal.

6. Ettekanded:

Mariko Faster:

Kuidas kujuneb ja kuidas kujundatakse võro kirjakeele sõnavara? – Rakenduslingvistika konverents, Tallinnas 26. aprillil 2007.

Võrokeeline latsikirändüs. – Võru maakonna lasteaiaõpetajate koolitus, Võru instituut, 14.05.2007.

Läänemeresoome keelte kohanimeuurimise suundi.– doktoriseminar Tartus, 03.10.2007.

Võro keele õpetamise probleeme. – Eesti-Soome ühisseminar Pühajärvel, 23.10.2007.

Nimeteaduse terminoloogiast. – Türi-Allikul 11.12.2007.

Kadri Koreinik:

The power of nomination. Public discourse on South Estonian language. – konverents „Multilingualism, Citizenship and the Future of Minority Languages: Ideologies and Practices of Linguistic Difference in Europe“, Ungari Pécs, 05-06.07.2007.

Laivi Org:

Võro keelest ja kultuurist. – Maaülikooli üliopilaste suveakadeemia, Võrumaa, Karula, 22.07.2007.

Võru keel. Ajalugu ja tänapäev. – Jõgeva ühisgümnaasiumi õpetajatele loeng, Värskas 01.12.2007.

Evar Saar:

Pindi külä nimesüsteemist. – Kaika Suvõülikool, Ruusa 12.08.2007.

Uut teavet Võru linna nime päritolust. – Eesti-Soome-Läti nimeseminar, Võrumaa Arossa talu, 10.11.2007.

Tuuli Tubin:

Karula kihlkunna vanaq mustriq. – Ähijärve käsitööpäev, Karula Rahvuspargi külastuskeskus, 22.07.2007.

En orientering fra Võro Instituut. – konverents Norras, Alta 12.04. – 15.04.2007.

En orientering fra Võro Instituut. Språkplanlegging for võru språk (Võro Instituut. Võro kiräkeele kõrraldamine). – konverents Rootsis, Övertorneån, 18.10. – 20.10.2007