Kinnitatud 29.03.2007

Võru Instituudi 2006. aasta

TEGEVUSARUANNE

ÜLEVAADE EELARVEST (vt lisatud 2006. a eelarve täitmine)

Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2006. aastal oli 1 442 673 krooni (sh 60 000 krooni arvestuslikke omatulusid kirjastustegevusest). Baasfinantseerimiseks võib siiski lugeda riigieelarvelisi eraldisi tegevuskuludeks arvestamata omatulusid, sest omatulude arvelt kaetakse erinevate projektide omafinantseerimise osa ja vaid erandkorras üldkulusid. Võrreldes tegevuskulude eelarvet eelnenud aastaga, oli kasv 7%. Juurdekasv oli sihtotstarbeline, personalikulude real, ette nähtud töötajate 10% palgatõusuks. Majanduskulude eelarveosa ei kasvanud, kuigi majandussektoris on hindade tõus olnud märgatav (kõige enam autokütus, vee, elektri ja soojusenergia hinnad). Nii oli ka kavandatud eelarve täitmisel ülekulud just nende artiklite osas. Inventari osas oli hädavajalik soetus koopiamasin, milleks oli kavandatud enamus inventarieelarvest. Aasta jooksul tekkis vajadus vahetada välja üks töölaud ning mõned töökohatoolid, milliseid kulusid aasta alguses ei olnud vastavale eelarvereale planeeritud. Koolituskulude kavandatust suurem kulu oli seotud uue sekretäri koolitusvajadusega. Ülekulude katmiseks tuli piirata adminkulusid peamiselt mõnede ostetavate teenuste arvelt, aga ka ajakirjanduse tellimise ning raamatukogu täiendamise arvelt. Oluline kokkuhoid on telefonikulude osas, sest asutuse mobiiltelefoni soetamine, aga ka internetikeskkonna sideteenused on kõnede kulusid vähendanud. Lisa: eelarve täitmine.

Toetusi projektide läbiviimiseks laekus aasta jooksul 501 520 kr, kulutati 455 932 kr. Eelmise perioodi kasutamata toetusi oli 2006 aasta alguse seisuga 78120 kr ja aasta lõpu seisuga 123 708 kr. Projektide läbiviimise aeg on väga erinev, sõltub tööplaanist ja raha laekumistest. Aruandluse hetkel oli pooleli neli projekti, mis ei lõppenud aasta lõpuga ja nende projektide täitmiseks vajaliku toetusraha ülekandmiseks uude rahandusaastasse on instituudi direktori poolt tehtud taotlus Rahandusministeeriumile.

Tulud ja kulud majandustegevusest kajastuvad omatulu kontol. Selgitused lisatud eelarve täitmise aruandesse.

PERSONAL

2006. aastal toimus instituudi personali koosseisus ja hõivatuses mitmeid muudatusi.

Teadurite Evar Saar (kohanimed) ja Sulev Iva töökoormus oli esimesel poolaaastal 0,25, sest nad olid intensiivselt hõivatud kraadiõppe viimase etapiga. Täiskoormusega asusid nad uuesti tööle alates 01. juulist Sulev Iva ja alates 01. septembrist Evar Saar. Teadur Kadri Koreinik (regionaaluuringud) töötas terve aasta 0,5 koormusega (osaleb samuti doktoriõpingutes). Võru keele spetsialist Mariko Faster töötas terve aasta täiskoormusega. Võru keele spetsialist Laivi Org läks 01. veebruarist lapsepuhkusele ja oli aasta lõpuni töölt eemal.

Koolituse projektijuhina asus 01. jaanuarist 0,5 koormusega tööle Kadri Giannakaina Laube. Spetsialist Nele Reimann-Truija (kooliõpetus) lahkus töölt omal soovil 04. oktoobril ja tema tööülesanded võttis üle Kadri Giannakaina Laube. Projektijuht Jan Rahman soovis 16. märtsist kuni aasta lõpuni töötada 0,25 koormusega.

Sekretärina töötanud Triinu Ojar asus 24. augustil tööle projektijuhina ning sekretäri ametikohale asus samal ajal tööle Triin Kirch. Koristaja-majahoidjana töötab Talvi Onno.

Töövõtulepinguid ühekordsete või lühiajaliste tööde tegemiseks sõlmiti 95. Tööd olid seotud võrukeelse kooliõpetuse, erinevate ürituste läbiviimise ja kirjastamisega. Projektide teostamiseks otsitakse pidevalt lisavahendeid erinevatest sihtfinantseerimise allikatest.

TEGEVUSED

Olulisemateks töödeks 2006. aastal olid teadusprojektidest eesti-võru sõnaraamatu koostamise jätkamine, võru keele grammatika uuringud, ajaloolise Võrumaa kohanimede uurimine ning andmebaasi täiendamine, sotsiolingvistiliste uuringute tulemuste avaldamiseks ettevalmistamine. Arendustegevustest jätkus võru- ja setukeelse kooliõpetuse korraldamine ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolides. Jätkati võru keelt ja kultuuri tutvustavate projektidega (üritused, raamatud, koostöö kogukonnaga).

Instituut on üks partneritest rahvusvahelises koostöövõrgustikus Nordic-Baltic-Russian network of Finnic Minority and Regional Languages. Projekti juhib prof Helena Sulkala Oulu Ülikoolist.

1. Teadusuuringud ja -projektid

1.1. Eesti-võru sõnaraamatu koostamine.

Sõnaraamatu koostamine jätkus juba väljakujunenud meetodil – Mariko Faster valmistas ette sõnaartiklid (leides igale märksõnale võrukeelse vaste koos põhivormide, tüübinumbri ja näitelausetega), mille vaatasid üle sõnaraamatu töörühma liikmed. Töörühma koosolekutel arutati sõnaartiklid ühiselt läbi ning töörühma liikmete ettepanekud, parandused ja täiendused kandis Mariko Faster sõnaraamatu käsikirja sisse. 2006. aastal valmis sõnaraamatu L-N (loeng-nuiama) osa. Aasta jooksul toimus 20 töörühma koosolekut, lisaks sellele veel kaks pikemat seminari (27.–29.04 ja 02.–04.11), mille käigus arutati läbi ja leiti vasted täiendavatele võõrsõnadele (A-T, kokku 21 lehekülge), lisaks arutati võrukeelseid kuunimetusi, nende võimalikke lühendusi ja Karilatsi muuseumi jaoks eksponaatide võrukeelsed nimetusi. Sõnaraamatu töörühmaga liitusid Urmas Kalla, Helen Koks, Valdis Laan, Aavo Sikk, Vaike Kottisse ja Marju Kõivupuu.

Projekti juht Sulev Iva, põhitäitja Mariko Faster, juhendaja Karl Pajusalu.

1.2. Võru keele grammatika uuringud (osaliselt ETFi grandi nr 5986 toetusel).

Võru keele grammatika morfoloogia allteemadest uuriti noomeni- ja verbiparadigmasid. Iga muutevormi kohta on koostatud peatükk, milles selgitatakse, milline on vastav muutevorm võru kirjakeeles, millised lõpud ja tunnused on iseloomulikud, millised variante veel võib esineda nii võro kirjakeeles kui erinevates murrakutes. Vaadatakse ka tunnuste ja lõppude ajalooliseid algkujusid ning toimunud muutusi ja muutuste põhjusi (eesti kirjakeele mõjud, keele sisemine areng vm). Tabelitena on esitatud nimi- ja tegusõnade põhiparadigmad ja muuttüübid. Uurimistööd on koostatud 50 lk.

2006. aastal tehtud töö on ühtlasi osa Sulev Iva doktoritööst teemal "Võro keele sõnamuutmissüsteem", mis avaldatakse 2007. a kevadel (vt p. 6).

Projekti juht Sulev Iva, juhendaja Karl Pajusalu.

1.3. Ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimeuuringu jätkumine

2006. aastal lõpetati elektroonilise andmebaasi parandamine ja täiendamine. Kahjuks pole kõik uuendatud andmed Internetis kasutatavad, sest kohanime andmebaasi asukohaserverit hooldav asutus (Eesti Kaardikeskus) on vastava osakonna likvideerinud, aga uut asukohta andmebaasi jaoks ei ole veel leitud. Täiendavat nimekogumistöö tehti Setomaa osas (2 kaardilehe nimed) ja Lõuna-Tartumaal Otepää ümbruses (1 kaardileht).

Evar Saarel on doktoriõppe raames ette valmistamisel väitekiri teemal "Võrumaa kohanimed. Liigipõhine ülevaade ja erinevad nimesüsteemid", mis põhineb kogutud ja andmebaasi kantud andmetel ja on seniseid kohanimeuuringute andmeid analüüsiv ja kokkuvõttev. Valminud on peatükk asustuse ülevaatest ja nimekomponentide analüüs, kokku 80 lk.

Projekti juht Evar Saar, juhendaja Karl Pajusalu.

1.4. Keelesotsioloogilised uuringud

Uuringu "30-aastaste võru keele kasutamise strateegiad“ eesmärk oli uurida keele staatuse ja prestiižiga seonduvat. Intervjuujuhendit on testitud, kuid metoodika vajab täiendavat läbimõtlemist. Võimalik on ka sihtrühma muutmine (gümnaasiumiõpilased) ja meetodina individuaalse diskursuse analüüsi kasutamine.

Lõpetamisel on kolme seisundiuuringu tulemusi kajastava toimetiste numbri retsenseerimisjärgsete tekstide läbitöötamine ja parandamine. Viivituse põhjuseks pean uuringu teoreetilist ebatäiust ja kontseptsiooni edasiarendamise vajadust.

Projekti juht Kadri Koreinik.

1.5. Setomaa Valdade Liidu poolt 2005. aastal korraldatud Meremäe, Mikitamäe, Misso, Orava, Vastseliina ja Värska valla uuringu tulemuste analüüs kultuuri- ja keele küsimustiku osas. Setomaa Valdade Liidu tellimusel tehti märtsis-aprillis andmestiku analüüs ja aruanne. Tulemusi on kasutatud lühiartiklis kohalike keelte nimetamise ja kasutamise kohta (ilmumise ootel Groningeni Ülikooli toimetistes).

Vastutav täitja Kadri Koreinik.

2. Trükised ning audiovisuaalsed ja virtuaalsed väljaanded.

2.1. "Kuis eläs Mulgi, Saarõ ja Võro kiil. Kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal." Võru Instituudi toimetised 19

Raamat Kagu-Eestis, Saaremaal ja ajaloolisel Mulgimaal läbiviidud uuringutest ning andmete võrdleval analüüsil saadud tulemustest. Käsikirja retsensioonide põhjal tuli lisada täiendavaid kirjeldusi, teksti ümber struktureerida ja andmebaasist täiendavaid analüüse teha. Käsikirja põhjalik ümbertoimetamine lükkas kavandatud trükiks ettevalmistamise ning trükkimise edasi.

Toimetajad Kadri Koreinik ja Külli Eichenbaum.

2.2. "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas" Võru Instituudi toimetised 18 (Eesti Kultuurkapitali toetusel).

2005. aasta sügisel Põlvas toimunud konverentsil peetud ettekannete põhjal koostatud artiklikogumik. Peateemaks Läänemeresoome piirkonna keelekontaktid ja mitmekeelsus, mis omakorda võivad viia keelevahetuseni. Kogumikus on 12 autori artiklid. Ilmus oktoobris. Ühevärviline, 196 lk, tiraaž 350.

Toimetajad Helen Koks ja Jan Rahman, konsultant Karl Pajusalu.

2.3. Seto sõnastik (toetab Setomaa kultuuriprogramm).

Julius Mägiste poolt koostatud käsikirja toimetamine ja väljaandmine instituudi toimetiste sarjas. Käsikirja toimetamist alustati detsembris, sest rahastamine selgus alles aasta lõpukuul.

Projekti juht Mariko Faster.

2.4. Võru kirjanduse õpik (osaline toetus riiklikust programmist "Lõunaeesti keel ja kultuur").

Septembris 2005 alustati võru kirjanduse õpiku kavandamist. Moodustati töörühm ja arutati läbi põhimõtted, koostati õpiku kontseptsioon ning esialgne sisuplaan. 2006 aasta esimesel poolel oli kavas valmis saada neli teemapeatükki, kuid valmis vaid kaks (autorid Anneli Saro, Mart Velsker). Probleemiks peatükkide plaanitud autorite (Kauksi Ülle, Tiia Allas, Jan Rahman) ajapuudus loominguliseks tööks. Lahendusena otsiti uusi võimalikke kirjutajaid (Andreas Kalkun, Hasso Krull, Ave Tarrend, Valdo Valper), arutati üheskoos uuesti läbi kontseptsioon ja lepiti kokku põhimõtted.

Projekti juht Triinu Ojar, kaastäitjad Ülle Kauksi, Nele Reimann-Truija, Mariko Faster, Jan Rahman, Anneli Saro, Mart Velsker.

2.5. "Mino Võromaa" 19 (Eesti Kultuurkapitali toetusel).

2005/2006 õppeaasta koolilaste võrukeelsete luuletuste, juttude ja näidendite hulgast valiti avaldamiseks 149 tööd. Ilmus maikuus. Kaas värviline, sisu ühevärviline, illustreeritud, lehekülgi 88, tiraaž 500. Toimetaja Kadri Giannakaina Laube

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

2.6. Ajaloolise Võrumaa kohanime andmebaasi arendustööd.

Kohanimeandmebaas Eesti Kaardikeskuse serveris enam ei tööta, uue asukohaserverina on kaalutud kasutada Maaameti kaardiserverit, kuid reaalsete rakendusteni ja kokkulepeteni pole aruandeaastal jõutud.

Projekti juht Evar Saar.

2.7. Võru keelt ja kultuuri tutvustavad arvutimängud (koostöös Võro Seltsiga VKKF, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ja Põlvamaa ekspertgruppide toetusel).

Lastele mõeldud arvutimängud mosaiik ja memoriin on võrukeelse tekstiga. Memoriini illustratsioonid on loonud Võrumaa kunstnik Marja-Liisa Plats, mosaiigi mängus on kasutatud erinevate autorite fotosid ja kunstnik Anu Mõtshärg'i joonistusi. Mängud on Võru Instituudi koduleheküljel laste rubriigis ja neid tutvustati sihtgruppidele mitme teavituskampaania käigus.

Projekti juht Triinu Ojar.

2.8. Ajaloolise Võrumaa seinakaardi koostamine.

Augustis valmis Vana Võrumaa kihelkondade kaart mõõtudes 90 x 130 cm. Ajaloolised kihelkonnad on esitatud kaasaegsete halduspiiride ja keskuste taustal. Kaart on värviline, illustreeritud Võrumaa omapära esile toovate fotodega. Tiraaž 400. Osa tiraažist on jaotatud tasuta vana Võrumaa piiresse jäävatele koolidele, valdadele, raamatukogudele ja kultuuriasutustele.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, kaastäitja Evar Saar.

2.9. Võrukeelsed multifilmid (koostöös firmaga Lasteveeb OÜ).

Koostöös lasteveebi Lastekas.ee toimetajatega tehti kevadel üks võrukeelne multifilm. Novembris plaaniti pikemat koostööd, mille eesmärk oli käivitada samaaegselt eestikeelsete multifilmidega võrukeelsete multikate programm. Ilmumissagedus 1 kord nädalas. Instituudi osaks on multifilmi teksti tõlkimine võru keelde ja helindamine. Multifilmide helindamisel kasutatakse osatäitjatena võru keelt õppivaid lapsi. Projekt jätkub aastal 2007.

Projektijuht Triinu Ojar, kaastäitjad Kadri Giannakaina Laube ja Jan Rahman.

2.10. Võru Instituudi kodulehekülje täiendamine.

Pidev töö. Instituudi ürituste ja trükiste kohta info uuendamine, pressiteadete ning uudiste avaldamine. Uute tekstide loomine rahvakultuuri alalingis, võru kirjanduse lehekülje täiendamine.

Toimetaja Jan Rahman.

2.11. CD "Laulami latsilõ. Laulami latsiga!" kordustiraaž.

Lastele ja lastevanematele mõeldud plaat osutus populaarseks. Ajaloolisel Võrumaal sündivatele lastele kinkimiseks mõeldud plaati soovisid ka paljud suuremate laste vanemad ja vanavanemad ning teisedki huvilised nii Võrumaalt kui kaugemalt. Müügiks läks kavandatust tunduvalt rohkem plaate, seega tuli plaate juurde teha, sest sünnitusmajadega on kinkimise-kokkulepe kuni septembrini 2007.

Projekti juht Jan Rahman.

3. Mitmesugused üritused

3.1. Ajaloolise Võrumaa koolilaste võrukeelsete kirjatööde konkurss "Mino Võromaa" (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel).

Konkurss kuulutati välja jaanuaris. Konkursile laekus märtsi alguseks 153 kirjatööd. Tööde hindamine ja kogumiku koostamine toimus märtsist kuni maini 2006.

Projekti juht Nele Reimann-Truija, kaastäitjad Kadri Giannakaina Laube, Mariko Faster ja Jan Rahman.

3.2. Artur Adsonile pühendatud luulevõistlus ajaloolise Võrumaa kooliõpilastele (koostöös Rõuge Vallavalitsusega).

Toimus traditsiooniliselt Sännä koolimajas 7. aprillil 2006. Osavõtjaid 8 koolist 20 last.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube

3.3. Kaika suveülikool Valgjärvel (koostöös Võro Seltsiga VKKF, osaliselt riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel).

Võru Instituut osales 11.-13. augustil toimuva iga-aastase suveülikooli korraldamises. Viidi läbi eraldi tegevused ja õppeprogramm lastele.

Korraldajad Triinu Ojar, Kadri Giannakaina Laube.

3.4. Võru keele nädal (osaliselt riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel).

2005. aastal populaarseks osutunud ürituse eeskujul korraldati sügisel nädala jooksul (06. nov–10. nov) erinevaid võru keelt ja kultuuri populariseerivaid üritusi instituudis, koolides, raamatukogudes koostöös erinevate organisatsioonidega.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube.

3.5. Võru keele tundmise võistlus koolilastele "Ütski tark ei sataq taivast VI" (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel).

Kirjalik võistlus ajaloolise Võrumaa 8. ja 11. klassi kooliõpilastele. Toimus võro keele nädala raames (06. nov–10. nov). Osales kokku 1272 last üle vana Võromaa. 684 võistlustööd oli 11. klasside lastelt ja 826 tööd 8. klasside lastelt. Parimate tunnustamine toimus 8. dets Võru Instituudis.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, põhitäitja Mariko Faster.

3.6. Rahvusvaheline konverents "Läänemeresoome kodu" 19.-21. oktoobril Võrus (koostöös Tartu Ülikooliga; riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel).

Tegemist on regulaarse akadeemilise üritusega, mida Võru Instituut ja Tartu Ülikool on järjest korraldanud juba alates 1996. aastast. Konverentsi kitsamaks teemaks oli kodu tähendus läänemeresoome rahvaste minevikule ja tänapäevale mõeldes. Osavõtjaid oli 63 viielt maalt: Eestist, Soomest, Venemaalt, Inglismaalt ja Ungarist.

Konverents oli pühendatud Võru instituudi teadusnõukogu esimehe Paul Hagu 60. sünnipäevale.

Korraldajad Mariko Faster, Sulev Iva, Kadri Koreinik, Triinu Ojar, Karl Pajusalu ja Evar Saar.

3.7. Õppepäevad ja õppereisid (taotletakse toetust riiklikust programmist "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja Eesti Kultuurkapitalist).

Hea võru keele oskusega ja kultuurihuvidega õpilastele (2 rühma) korraldatakse õppelaagreid ning -reise, mille eesmärk on lastele veelgi lähemale tuua kodukandi keelt ja kultuuri.

Õppepäevad: 5.– 6. jaanuaril Kiidil (osales 30 õpilast) ja 1.–3.augustil Põlva talurahvamuuseumis (osales 30 õpilast).

Õppereisid: 21. aprill (Põlva ja Räpinä khk) ning 30. oktoobril (Setomaa).

Projekti täitja Kadri Giannakaina Laube.

4. Koolitus- ja nõustamistegevus

4.1. Võru keele ja kultuuri õpetamine ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolides (riiklike programmide "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja "Setomaa kultuuriprogramm" toetusel)

Võru keele ja kultuuri õpetamine jätkus 2005/2006 õa II poolel 23 ajaloolise Võrumaa koolis – samas mahus, kui oli alustatud I poolaastal. Valdavalt toimus õpetus ringitunnina, valikainena jätkus õppetöö nagu eelnevatel aastatel Mõniste, Haanja-Ruusmäe, Kääpa ja Lüllemäe koolides.

Kooliastmeti toimus algastmes endiselt võrukeelne aabitsaõpetus, koduloo ja võru keele ning kirjanduse õpetamine keskastmes õpilastele, kes on aabitsaõpetuse eelnevalt läbinud. Käesoleva aasta kevadel lõpetasid kooliaasta lõpus õppetöö 26 aabitsarühma 266 õpilasega, võrukeelset kirjandust õpiti 8 rühmas (kokku 101 last) ja kodulugu 7 rühmas (68 õpilast). Kokku töötas 41 rühma 435 õpilasega.

2006/2007 õa sõlmis instituut valdade ja koolidega kolmepoolsed koostöölepingud, et täpsustada kõigi osapoolte rolli ja kohustusi. Samas sõlmiti kõigi õpetajatega töövõtulepingud, et paremini kontrollida tehtud tööd ja töö tasustamist. Õppeaasta alguses muutus ka projektijuht. Nele Reimann-Truija asemel asus kooliõpetuse nõustamist juhtima Kadri Giannakaina Laube.

2006/2007 õa I poolel toimus võru keele ja kultuuri õpetus jätkuvalt 23 koolis. Valdavalt toimus õpetus ringitunnina, valikainetunnid toimuvad Haanja-Ruusmäe, Kääpa ja Mõniste koolis. Kokku toimusid tunnid 37 rühmas (386 õpilasega), millest aabitsaõpetus 27 rühmas (289 õpilast), keele ja kirjandustunnid kolmes rühmas (34 õpilast) ja kodulugu 7 rühmas (63 õpilast). Osa rühmi ja õpetajaid lõpetas töö, kuid ligikaudu samapalju tuli uusi rühmi.

Projekti juhtisid Nele Reimann-Truija, alates 04.10 Kadri Giannakaina Laube.

4.2. Koolitus- ja nõustamisüritused võru keele õpetajatele ja õpilastele (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur", "Setomaa programmi"  ning Eesti Kultuurkapitali toetusel).

4.2.1. Tegevõpetajate täiendõpe.

Võru keele ja kultuuri õpetajate täiendkoolituse õppepäevad toimusid kevadpoolaastal 06. jaan, 28. jaan, 03. märts, 01. aprill, 08. juuni. Teemad ja esinejad: Lattiku ja Jaigi dramatiseeringud (Külli Pihl), võrukeelsest kirjandusest ja kirjandusõpiku kontseptsioonist (Kauksi Ülle), Hiiumaast ja hiidlastest kirjanduses (Tiiu Heldema), setu pitsi kasutamisvõimalusi (Ulve Kangro). 12. juunil toimus õppepäev ainult seto keele õpetajatele. Teemad ja kõnelejad: setu lauluemad (Andreas Kalkun), Setumaa lugulaulud (Paul Hagu), setu käsitöö (Õie Sarv).

Sügispoolaasta õppepäevad: 22. sept uutele võru keele ja kultuuri õpetajatele sissejuhatus võru keelde (Sulev Iva), 19. okt loeng "Läänemeresoome väikesed kirjakeeled koolis ja mujal" (prof Helena Sulkala), 03. nov keelekümbluse metoodika tutvustamine (Maire Kebbinau ja Liina Norit), 16. nov erinevad keeleõppemetoodikad (Piret Kärtner).

Õpetajate õppereis toimus 7. oktoobril mööda vana Võrumaa Kanepi ja vana Tartumaa Otepää kihelkonda.

Kodulooõpetajatele toimus kaks õppepäeva: 28. jaan. teemaks varasem ajalugu - Võrumaa muinasajal (Mirja Ots) ja 02. dets teema Setumaa varane ajalugu (Vello Jüriöö). 22. aug toimus koduloo- ja ajalooõpetajatega õppereis Räpina kihelkonnas.

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube/ Nele Reimann-Truija.

4.2.2. Kooliõpilastele korraldatud õppepäevad.

Hea keeletundmise ja tõsisemate kultuurihuvidega õpilastele on jätkuvalt korraldatud õppelaagreid ja -reise Kahes rühmas on kokku 30 õpilast (Viluste, Mõniste, Haanja-Ruusmäe, Varstu, Krabi, Võru I, Pikakannu põhikoolidest, Parksepa keskkoolist, Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist). Õpilastele korraldati õppelaagreid ja õppereise (vt p 3.7.).

Projekti juht Kadri Giannakaina Laube, kaastäitja Triin Kirch.

4.3. Omakultuuri edendamise uusi võimalusi Kagu-Eesti koolielus (taotleti toetust ESF-st).

Koostati ja esitati Sihtasutusele Innove projekt, mille eesmärgiks on toetada senist tegevust kohaliku keele ka kultuuri õpetuse rakendumiseks koolides. Projekt ei saanud finantstoetust (otsus 2006. a aprillis), kavas on projekti veel kord esitada meede 1.1 uue taotlusvooru avanedes.

Projekti koostaja Kadri Giannakaina Laube.

4.4. Nõustamine kohanimede küsimustes

2006. aastal tegeldi koostöös Kohanimenõukoguga järvenimekorraldusega Võrumaal väikejärvede osas ja vooluvete nimekorralduslike põhimõtete väljatöötamisega kogu Eesti jaoks. Pidevat nõustamist kraavide nimetamise osas tehakse Võru Maaparandusbüroole. Aasta esimesel poolel tehti ettevalmistusi nn sildiprojekti (kihelkondade piiride tähistamine turismiviitadega üle vana Võrumaa) koostamiseks, kuid maakondade ja valdade nõrga koostöö ja motivatsiooni tõttu ei saa projektile lähiajal rahastust taotleda.

Nõustaja Evar Saar.

4.5. Keelenõu

Jooksvalt antakse soovijatele nõu võru keele kohta. Aasta jooksul on e-postiga või kirjalikult nõu küsitud 73 korral, lisaks suulised (kohapeal või telefoni teel) nõuanded. Enamasti sooviti abi reklaamtekstide tõlkimisel. Mahukamad nõustamised olid lastefilmi "Ruudi" subtiitrite tõlge, Piusa koobaste koduleht, Põlva Talurahavamuuseumi eksponaatide nimistu, Wõro Kommertsi pressiteated, Võru Teatriateljee kutsed ja lühitekstid, hotelli Kubija menüü, Võru maakonna visioonikonverentsi ühe ettekande teksti nõustamine, jms.

Nõustajad Triinu Ojar, Jan Rahman, Mariko Faster, Evar Saar, Sulev Iva.

4.6. Võru Instituudi töö tutvustamine

Aasta jooksul on instituuti külastanud mitmed ekskursioonid lasteaialastest täiskasvanuteni nii Võrumaalt, mujalt Eestist kui välismaalt, kellele on peetud lühiloenguid võru keelest ja kultuurist ning tutvustatud asutuse tegevust. Samalaadseid loenguid on peetud koolide ja asutuste kutsel ka väljaspool Võru Instituuti.

Täpsemalt nimetatud töötajate tööaruannetes.

Täitjad Triinu Ojar, Jan Rahman, Sulev Iva, Evar Saar, Mariko Faster, Nele Reimann-Truija.

4.7. Osalemine erinevate töörühmade töös

4.7.1. Koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi spetsialistide ning Eesti erinevate piirkondade esindajatega on Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt kokku kutsutud pärimuskultuuri õppe- ja ainekava ettevalmistamise töörühm. Töö eesmärgiks on koostada ainekava kohaliku pärimuse õpetamiseks koolides. Pärimusõpetus on kavandatud valikainena, mis annab võimaluse oma kohaliku kultuuri (keele) tutvustamiseks Eesti erinevates piirkondades lähtuvalt paikkonna eripärast. Töörühmas osales Nele Reimann-Truija.

4.7.2. Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt on algatatud töörühm (ümarlaud) vaimse kultuuripärandi kaitsmise küsimustega tegelemiseks. Eesmärk on rakendada Eestis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtteid. Võru Instituudist osaleb töös Külli Eichenbaum.

4.7.3. Riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" nõukogu töös osaleb Külli Eichenbaum.

4.7.4. Võru maavalitsuse initsiatiivil on loodud töögrupid, kus erinevate huvigruppide ja organisatsioonide ühistööna sõnastatakse valdkonniti arengusuunad ning kogutakse ideid ja ettepanekuid konkreetsete tegevuste kavandamiseks.

Võru maakonna arengustrateegia osana piirkonna omapära töögrupis osalesid Külli Eichenbaum, Kadri Giannakaina Laube, Triinu Ojar, Nele Reimann-Truija. Võru linna arengu töögrupis osalesid Külli Eichenbaum ja Kadri Koreinik. Instituut osales tööpanusega Võru maakonna visioonikonverentsi korraldamisel.

4.8. Võro kultuuriruumi ühendavate tegevuste arendamine eri organisatsioonide koostöö kaudu (osaliselt toetab Võru Maavalitsus).

Võru maakonna visioonikonverentsi ettevalmistamisel tekkinud koostööhuvist ja kokkulepitud eesmärkidest lähtuvalt sündis mõte kutsuda kokku võrukeste ümarlaud - Võrokõisi tsõõriklaud, mis ühendaks kultuuri ja keele poolest ühtses kultuuriruumis peamiselt Võru ja Põlva maakonnas nimetatud kultuuriruumi heaks tegutsevaid inimesi ja organisatsioone. Esimene kokkusaamine toimus 21. juunil Vaskna talus Haanjas, arutati edasist koostööd võru kultuuriruumis. Teine kokkusaamine oli 01. nov Kevvai talus, kus oli jutuks kavandatav võrukeelne laulupidu. Infovahetuse parandamiseks võeti juuni alguses 2006 kasutusele visioonikonverentsi ettevalmistuste aegu loodud ummamuudu-list ja kutsuti sinna uusi liikmeid. Listi kogunes kiiresti üle 100 liikme nii Võru kui Põlva maakonnast, samuti mujalt Eestist ja välismaalt ja sinna hakati saatma võru kultuuriga seotud infot. Aasta lõpuks oli listis 164 kontakti.

Põlva ja Võru maavalitsuste kultuurilisest koostööst võru kultuuripiirkonnas kõneldi nõupidamisel 19. sept Põlva maavalitsuses, kus osalesid mõlemad maavanemad, maavalitsuste kultuuri- ja haridus- ning arendusosakondade juhatajad ning Võru Instituudi esindajad. Arutelude käigus lepiti kokku edasised tegevused, nendest 2006. aastal alustatavad ja instituudi osalusega on järgmised:

4.8.1. Kultuuritöötajate koolitused. Võru instituut koostas koostöös kultuuriosakondadega koolituskava kultuuritöötajate jaoks. Koolitused toimuvad mõlema maakonna kultuuritöötajate infopäevadel sügis 2006 - kevad 2007. Esimene koolitus toimus 14. nov Põlva, 15. nov Võru ja 29. nov Valga maakondade kultuuri valdkonnaga seotud inimestele. Koolitusi kokkuvõttev, kohalikku keelt, kultuuri, traditsioone ja ajaloolist tausta tutvustav konverents peetakse mais 2007 Põlva maakonnas.

4.8.2. Uma Pido. Alustati ettevalmistusi 2008. aastal toimuva ühise võrukeelse laulupeo "Uma pido" jaoks. 01. dets kutsuti kokku korraldustoimkond, kus lepiti kokku peo üldkontseptsioon ja toimkonnad. Instituudi esmane ülesanne on teha repertuaari ülevaade ja korraldada repertuaari toimkonna tööd. Tehti rahataotlused töö alustamiseks.

Kultuuriruumiülest koostööd koordineerib Triinu Ojar.

5. Tunnustused

5.1. Instituut

Euroopa keeltepäeval, 26. septembril tunnustasid Euroopa Komisjon ning Haridus- ja Teadusministeerium instituuti kiituskirja ja preemiaga võrukeelse kooliõpetusega tegelemise eest aastatel 2000–2006. Preemia 10 000 krooni kasutasime lastelaulude plaadi ”Laulami latsilõ-laulami latsiga” lisatiraažiks.

5.2. Töötajad

Kadri Giannakaina Laube - Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi poolt määratud rahvakultuuri aastapreemia.

Jan Rahman -   "Tubli võru keele hoidja" - Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi aastapreemia.

                        Bernhard Kangro nimeline kirjanduspreemia (Võru Maavalitsus)

6. Artiklid

Mariko Faster:

Ilmunud:

-          Faster, Mariko. Võro kirändüse tundminõ vana Võromaa 8. ja 11. klassin. – Mari Mets (toim.). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat V. Tartu, 2006, lk. 92–99.

Sulev Iva

Ilmunud:

-          Iva, Sulev. Võron kirjakielen standardisointi ja ortografian muutokset. – Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti VI. Toim. Hannakaisa Holmi ja Helena Sulkala. Studia humaniora ouluensia 2. Oulu 2006, s. 49-54.

-          Iva, Sulev. Võron kielen domeeneista. – Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti V. Olga Haurinen ja Helena Sulkala (toim.). Acta Universitatis Ouluensis, B Humaniora 69, s. 81–85.

Ilmumisel:

-          Iva, Sulev. "Võru keele sõnamuutmissüsteem". Doktoritöö, ilmub TÜ doktoriväitekirade sarjas 2007. aasta kevadel.

Kadri Koreinik

Ilmumisel:

-          Koreinik Kadri, Pajusalu, Karl. Language naming practices and linguistic identity in Southeastern Estonia. Studia Fenno-Ugrica Groningana.

-          Koreinik Kadri. The Võro language in education in Estonia. – eds. Sytske de Jong, Cor van der Meer Mercator Education 2007, Regional Dossiers Series. European Network for Minority and Regional Languages and Education, Fryske Akademy, Ljouwert.

Koostamisel:

-          Koreinik, Kadri. The power of nomination. Public discourse on South Estonian language. Kavas avaldada ajakirjas Discource and Society või Journal of Baltic Studies või Trames või Journal of Multicultural Discourses.

Triinu Ojar:

Ilmunud tõlked võru keelde:

-          Hasso Krulli luuletus "Vana labürint" avaldatud voldik-plakatil "Vana labürint" (kunstnik Peeter Laurits); luuletused: "Kunnaq", "Tõsõssaamisõq" ja "Kesk teleka mollo". Võro-seto tähtraamat 2007, Võro Selts VKKF 2006, lk 52-56, 83.

-          Juhan Jaigi novelli "Püha Petserimaa" tõlge setopärasesse keelde. Võro-seto tähtraamat 2007, lk. 76–82.

Nele Reimann-Truija

Ilmunud:

-          Reimann-Truija, Nele. Võron kielen ja oman kulttuurin opettamisesta kouluissa ja Võron Instituutin roolista tässä työssä – Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti V. Toim Helena Sulkala ja Olga Haurinen. Oulun yliopisto, Acta Universitatis Ouluensis, B Humaniora 69, Oulu 2006, lk 86–90.

Evar Saar:

Koostamisel:

-          “Die häufigste Wörter und syntaktische Namenkomponenten im Toponymik des Landkreises Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet” kavas avaldada ajakirjas "Finnisch-Ugrische Forschungen" (Soome).

-          Võrumaa kohanimed. Liigipõhine ülevaade ja erinevad nimesüsteemid. Doktoritöö, ilmub TÜ doktoriväitekirade sarjas 2007. aastal.

7. Ettekanded.

Mariko Faster

-          Mariko Faster, Evar Saar. Are proper names proper? Place names and Võru identity in South Estonia. – konverentsil Place names and identities in multicultural contexts. Kárašjohkal (Norra Lapimaa) 17.–19. august 2006

Sulev Iva

-          Võron kirjakielen standardisointi ja ortografian muutokset. – koostöövõrgustiku Nordic-Baltic-Russian network of Finnic Minority and Regional Languages seminaril Kangosel (Rootsi) 24.02.2006.

-          Võro kiil – suur vai väiku.– ettekanne emakeelepäeval Tallinna 21. keskkoolis 14.03.2006.

-          Võro kiil, tõõsõq väikuq keeleq ja katskeelisüs. – ettekanne Võru maakonna koolijuhtide seminaril Võro Instituudis 21.08.2006.

Kadri Koreinik

-          Keelest ja kultuurist uuringu valguses seminaril Setomaa avastamata võimalused Värskas 22.09.2006.

Nele Reimann-Truija

-          Võrokõsõ nägo ni tego ummi ja võõridõ kaemist perrä – konverentsil Läänemeresoome kodu Võrus 19.10.2006.

Evar Saar:

-          Võromaan paikannimien standardioiminen. – koostöövõrgustiku Nordic-Baltic-Russian network of Finnic Minority and Regional Languages seminaril Kangosel (Rootsi) 24.02.2006.

-          Kiä oll´ Jahviga Japs. Meelenpidämise õigus ja kirä õigus – Võromaa suguvõsade uurimise päev Võrus 18.03.2006.

-          Jupikõnõ Tartumaad vana Võrumaa seen. Vahtsõ Otõpää vald. – Kaika suveülikoolis Valgjärvel 09.08.2006.

-          Mariko Faster, Evar Saar. Are proper names proper? Place names and Võru identity in South Estonia. – konverentsil Place names and identities in multicultural contexts Kárašjohkal (Norra Lapimaa) 17.–19.08.2006.

-          Kahden Etelä-Viron kylän, Kõnnun ja Sarun, talonnimien käytöstä. – Kotuksen Nimistöseminaari, Helsinki (Soome) 06.10.2006.

-          Standardization of lake names in Estonia. – ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 10. istungil Tallinnas 12.10.2006.

-          Võromaa eri külli nimesüsteemest. – konverentsil Läänemeresoome kodu/ Õdagumeresoomõ kodo Võrus 19.10.2006.

-          Lõunahummogu-Eesti kultuuripiirkunnaq muinasaost täämbädse pääväni. – koolitusseminarid Põlvas 14.11., Võrus 15.11. ja Valgas 29.11.2006