| Võru Instituudi 2005. aasta tegevusaruanne |
 |
|
Võru Instituudi 2005. aasta TEGEVUSARUANNE Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2005. aastal oli 1 367 782 krooni, sellest tegevus- ja muudeks kuludeks 1 360 594 (sh 60 000 krooni arvestuslikke omatulusid kirjastustegevusest) ning kapitaliliisingu makseteks (soojasõlm) 7188 krooni. Tegevuskulude kasv oli võrreldes 2004. aastaga 17%. Personalikulude kasv oli ette nähtud töötajate 12% palgatõusuks. Majanduskulude kasvu puhul arvestati teenuste ja kaupade kallinemisega. Võrreldes 2004. aastaga olid kavandatud suuremad kulutused infotehnoloogia valdkonnas (vastavalt IT arengukavale vahetati välja vananenud riistvara ja uuendati opsüsteemi tarkvara) ja inventari remondiks (koopiamasina remont) ning soetusteks (raamatukogu kapp, riiulid kabinettidesse, nõudekapp). Hoone majanduskulude kokkuhoiu arvelt ning osaliselt omatulude arvelt remonditi asutuse II korruse tualettruum. 2005. aastal töötasid Võru Instituudis täiskoormusega direktor Külli Eichenbaum, sekretär-asjaajaja Triinu Ojar, projektijuht Jan Rahman ja spetsialist Laivi Org (võru keel). Spetsialist Nele Reimann-Truija (koolitus) töötas 1.märtsist kuni 30. juunini 0,5 koormusega ja teadur Evar Saar (kohanimed) töötas alates 1. maist kuni aasta lõpuni koormusega 0,5. Osalise koormusega töötas teadur Sulev Iva (0,75 koormus kuni 30.septembrini ja alates 01. oktoobrist koormus 0,5). Kadri Koreinik (regionaaluuringud) töötas terve aasta 0,75 koormusega. Teadurite töötamine osalise koormusega on seotud nende õpingutega doktorikraadi omandamiseks. Aasta algusest asus poole koormusega tööle koolituse spetsialistina Inge Tolga, kes lahkus töölt omal soovil 30. septembril. 1. septembrist asus täiskoormusega tööle võru keele spetsialistina Mariko Faster. Koristaja-majahoidjana töötab Talvi Onno. Tartu Ülikooli juures doktoriõppes on Sulev Iva, Evar Saar (plaanijärgne lõpetamise aeg 2006) ja Kadri Koreinik (lõpetamise aeg 2008). Magistriõpingud lõpetas ja vastava kraadi omandas Laivi Org, kes jätkab õpiguid doktorikraadi taotlemiseks. Töövõtulepinguid ühekordsete või lühiajaliste tööde tegemiseks sõlmiti 71. Tööd olid seotud võrukeelse kooliõpetuse, erinevate ürituste korraldamise ja kirjastamisega. Projektide teostamiseks otsitakse pidevalt lisavahendeid erinevatest sihtfinantseerimise allikatest. Olulisemateks töödeks 2005. aastal olid teadusprojektidest eesti-võru sõnaraamatu koostamise jätkamine, võru keele grammatika uuringud, ajaloolise Võrumaa kohanimede elektroonilisse andmebaasi sisetamise lõpuleviimine, sotsiolingvistiliste uuringute tulemuste avaldamiseks ettevalmistamine. Arendustegevustest jätkus võru- ja setukeelse kooliõpetuse korraldamine ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolides. Edasi tegeldi võru keelt ja kultuuri tutvustavate projektidega (teabematerjal lastele ja peredele, lauluplaat). Võru Instituudi 10 tegevusaasta äramärkimiseks korraldati instituudis võru keele nädal. Sügisel alustati võru kirjandusõpiku kontseptsiooni väljatöötamist. Täiendati instituudi kodulehte ja taastati võru kirjanduse võrgulehekülg. 1. Teadusuuringud ja -projektid 1.1. Eesti-võru sõnaraamatu koostamine (Eesti Kultuurkapitatali toetusel). Sõnaraamatu koostamine jätkus juba väljakujunenud meetodil – Laivi Org valmistas ette sõnaartiklid (leides igale märksõnale võrukeelse vaste koos põhivormide, tüübinumbri ja näitelausetega), mis vaadati üle sõnaraamatu töörühma liikmete poolt. Töörühma koosolekutel arutati sõnaartiklid ühiselt läbi ning töörühma liikmete ettepanekud, parandused ja täiendused kandis Laivi Org sõnaraamatu käsikirja sisse. 2005. aastal valmis sõnaraamatu K–L (koos-loendus) osa (52 lehekülge). Aasta jooksul toimus 19 töörühma koosolekut, lisaks sellele veel kaks pikemat seminari (28.–30.04 ja 14.–16.10), mille käigus arutati läbi ja leiti vasted võõrsõnadele (orden-ökonoomne, kokku 20 lehekülge). Kahel töörühma koosolekul arutati vahtsõ kiräviisi parandusettepanekuid. Sõnaraamatu töörühma koosseisus toimusid mõned muutused. Tööst loobus Erich Kukk ja juurde tulid Alvar Vodi ning Eva Saar. Alates septembrist on sõnaraamatu koostamise tööga end kurssi viinud Mariko Faster, kes uuel aastal jätkab sõnaraamatu koostamise põhitööd. Projekti juht Sulev Iva, põhitäitja Laivi Org, kaastäitja Mariko Faster, juhendaja Karl Pajusalu. 1.2. Võru keele grammatika uuringud (osaliselt ETFi grandi nr 5986 toetusel). Võru keele grammatika morfoloogia allteemadest on uuritud morfofonoloogiat astme- ja lõpuvahelduse osas. Ilmunud teemakohane artikkel (vt p 5). Morfoloogiauuringute käigus on kaardistatud teemad, mis vajavad edaspidi põhjalikumat uurimist. Foneetika alal on uuritud larüngaalklusiili, tulemused avaldatud artiklis (vt p 5). 2005. aastal tehtud töö on ühtlasi osa Sulev Iva doktoritööst. Projekti juht Sulev Iva, juhendaja Karl Pajusalu. 1.3. Ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimeuuringu jätkumine 2005. aastal parandati ja täiendati elektroonilist andmebaasi Karula ja Hargla kihelkonna osas ning lõpetamata jäi Urvaste kihelkonna andmestiku täiendamine. Kahjuks pole kõik uuendatud andmed internetis kasutatavad, sest kohanime andmebaasi asukohaserverit hooldav asutus (Eesti Kaardikeskus) on vastava osakonna likvideerinud. Vaja on andmebaasile uus asukoht leida, et andmed oleksid kättesaadavad pidevalt. Kavas olnud täiendav nimekogumistöö Setomaa osas jäi tegemata, sest Kaardikeskuse poolt planeeritud EL piirikaardi välitöö jäi ära. Selle asemel olid Eesti põhikaardi välitööd Lõuna-Tartumaal. Evar Saarel on doktoriõppe raames ette valmistamisel väitekiri teemal "Võrumaa kohanimed. Liigipõhine ülevaade ja erinevad nimesüsteemid." Projekti juht Evar Saar, juhendaja Karl Pajusalu. 1.4. Keelesotsioloogiline kvalitatiivuuring Uuring "30-aastaste võru keele kasutamise strateegiad“. Uuritakse keele staatuse ja prestiižiga seonduvat. Valmis on sanud uuringu intervjuujuhend, mida on ka testitud. Edaspidi on kavas intervjuujuhendit täiendada, intervjuude tegemine lükkub siiski edasi. Viiakse läbi 30 intervjuud, saadud materjal litereeritakse ja analüüsitakse. Koostatakse uurimistöö aruanne ja artikkel avaldamiseks. Projekti juht Kadri Koreinik. 1.5. Ettevalmistav töö etnosotsioloogilise kordusuuringu läbiviimiseks võru keelealal Teiseks poolaastaks oli kavandatud uuringu lähtekohtade, uurimisküsimuste ja –metoodika täpsustamine; uurimisstrateegia ja -plaani koostamine ning valimi põhikriteeriumite määratlemine. Kuna projektijuhi koormus doktoriõppes on kasvanud, siis lükkub planeeritud välitööde aeg ja koos sellega ka ettevalmistav etapp edasi. Kavas on uuringueesmärke arutada laiemas ringis, samuti arvestada kvalitatiivuuringu tulemusi. Projekti juht Kadri Koreinik. 2. Trükised ning audiovisuaalsed ja virtuaalsed väljaanded. 2.1. "Piirikultuurid ja -keeled" Võru Instituudi toimetised 17 (Eesti Kultuurkapitali toetusel). 2004. aasta sügisel Kurgjärvel toimunud konverentsil peetud ettekannete põhjal koostatud artiklikogumik. Peateemana vaadeldakse erinevate piiride mõju keelele ja identiteedile, eraldi käsitletakse piiride probleeme läänemeresoome kirjandusmaastikul. Kogumikus on 15 autori artiklid. Ilmus oktoobris. Ühevärviline, 190 lk, tiraaž 350. Toimetajad Karl Pajusalu ja Jan Rahman. 2.2. "Eesti murdekeelte seisund" (tööpealkiri) Võru Instituudi toimetiste sarja väljaanne (Haridus- ja teadusministeeriumi toetusel). Artiklite kogumik Kagu-Eestis, Saaremaal ja ajaloolisel Mulgimaal läbiviidud uuringutest ning andmete võrdleval analüüsil saadud tulemustest. Käsikiri toimetatud ja antud retsenseerida. Avaldamine 2006. aastal. Toimetajad Kadri Koreinik ja Külli Eichenbaum. 2.3. "Võromaa kodolugu" kordustrükk 2004. aastal valminud kodulooraamatu vastu oli ootamatult suur ostuhuvi. Raamatu müügist ja muudest omatuluvahenditest rahastati raamatu kordustrükk. Värvitrükk, kõvade kaantega, illustreeritud kunstnikupiltidega ja fotodega. Lisatiraaž 750. Vastutav täitja Jan Rahman. 2.4. Kodulooõpiku juurde kuuluv õpetajaraamat. Õpetajaraamatu töökava (peatükkide jaotus, põhi- ja alateemad; põhilised metoodilised võtted kodulooõpetuses) koostamine; materjalide täiendamine kihelkonniti. Metoodilist osa täiendati ja täiendatakse veel koduloo aine õpetajate abiga. Toimetaja Nele Reimann-Truija. 2.5. Teabematerjal "Võrukeelne kodu" (Eesti Kultuurkapitali ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel). Brošüür on mõeldud edasiarendusena voldikule "Räägi lapsega võru keelt". Tegemist on käsiraamatuga lapsevanematele, kes sooviksid ja võiksid igapäevaselt lastega võru keeles kõnelda, kuid erinevatel põhjustel ei tee seda ja neile, kes juba võru keelt kodukeelena kasutavad, kuid sealjuures nõuandeid vajavad. Koostati käsikiri, kasutati nõustajate abi, toimetati, illustreeriti. Ilmus detsembris. Värvitrükk, 28 lk, illustreeritud fotodega, tiraaž 750. Toimetaja ja projekti juht Triinu Ojar, kaastäitjad Laivi Org, Sulev Iva, Jan Rahman, Mariko Faster. 2.6. "Mino Võromaa" 18 (Eesti Kultuurkapitali toetusel). 2004/2005 õppeaasta koolilaste võrukeelsete luuletuste, juttude ja näidendite hulgast valiti avaldamiseks 241 tööd. Ilmus maikuus. Ühevärviline, illustreeritud, lehekülgi 128, tiraaž 500. Toimetaja Anu Silm, kaastäitjad Laivi Org ja Jan Rahman. 2.7. Teabematerjali "Räägi lapsega võru keelt" lisatiraaž (Eesti Kultuurkapitali toetusel). Teabematerjali "Räägi lapsega võru keelt" esimene tiraaž jagati vastavalt laekunud soovidele laiali oktoobris-novembris 2004 ning kõigile koolidele-lasteaedadele nende soovitud koguses voldikuid ei jagunud. Kavas oli lisada voldik ka lastelaulude CD juurde (vt. 2.8.). Trükiti lisatiraaž 2000 eksemplari. Vastutav täitja Jan Rahman. 2.8. CD "Laulami latsilõ. Laulami latsiga!" (Eesti Kultuurkapitali ja AS Toftani toetusel). Lastele ja lastevanematele mõeldud helikandjal laulavad tuntud rahvamuusikud Võrumaa lastelaule. Plaati kingitakse ajavahemikul septembrist 2005 kuni septembrini 2007 igale ajaloolisel Võrumaal sündinud lapsele. Plaat ilmus mais, CD-l on 27 laulu ja salmi, juures tekstivihik. CD tiraaž on 2000. Projekti juht Jan Rahman, kaastäitjad Triin Vissel ja Celia Roose. 2.9. Kleeps "Tan või pruuki võro kiilt" Seoses konkursiga "Võro kiil tüü man" (vt. 3.2) kujundati kleepmärgis, mis võiks ärgitada Võrumaa inimesi igapäevastel asjaajamistel julgemalt oma keeles kõnelema. Märgi võib kleepida näiteks ustele, teeninduslettidele, töölauale, kassade juurde või ka sõiduki armatuurlauale (taksojuhid, bussijuhid). Teeninduskohal olev märk annab inimesele teada juba enne vestluse algust, et selle teenindaja või ametnikuga saab soovi korral võru keeles suhelda. Kleepsu kujundas Mart Anderson. Kleepsu proovipartii osutus populaarseks ja aasta lõpus telliti tükituna 1000 kleepsu. Projekti juht Jan Rahman. 2.10. Võru Instituudi kodulehekülg www.wi.ee Pidevalt täiendatakse koduleheküljel esitatud informatsiooni instituudi tegevuse kohta. Aasta jooksul on ilmunud 26 pressiteadet/uudist. Uuendatud on teavet instituudi väljaannete ilmumise kohta. Teemaartiklitest on avaldatud uutena võru keelt tutvustav artikkel (Evar Saar), ülevaade uuemast võrukeelsest näitekunstist, võrukeelsest ajakirjandusest. Põhitegevuste loetellu on lisatud eraldi tegevussuunana igapäevase keelekasutuse elavdamisega seotud projektide ülevaade. Täiendatud ja parandatud on sissejuhatavaid tekste ja kooliõpetuse valdkonna ülevaadet. Uuendatud kujundusega ning sisuliste täiendustega on ka võru kirjanduse lehekülg (toimetaja Olavi Ruitlane). Toimetaja Jan Rahman. 2.11. Võru keelt ja kultuuri tutvustavad arvutimängud (koostöös Võro Seltsiga VKKF, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ja Põlvamaa ekspertgruppide toetusel). Alustati laste jaoks mõeldud arvutimängude koostamist. Esimese etapina on valminud kahte tüüpi mängude (mosaiik ja memoriin) võrukeelsed põhjad, millele lisatakse Võrumaa kunstnike illustratsioonid. Projekti juht Triinu Ojar. 2.12. Võru kirjanduse õpik Septembris alustati võru kirjanduse õpiku kavandamist. Moodustati töörühm ja arutati läbi põhimõtted, koostati õpiku kontseptsioon ning esialgne sisuplaan. Projekti juht Triinu Ojar, kaastäitjad Ülle Kauksi, Nele Reimann-Truija, Mariko Faster, Mart Velsker, Jan Rahman. 3. Mitmesugused üritused 3.1. Ajaloolise Võrumaa koolilaste võrukeelsete kirjatööde konkurss "Mino Võromaa 18" (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel). Konkurss kuulutati välja jaanuaris. Konkursile laekus 245 kirjatööd. Tööde hindamine ja kogumiku koostamine toimus märtsist kuni maini 2004. Projekti juht Nele Reimann-Truija, kaastäitjad Anu Silm ja Inge Tolga. 3.2. Konkurss "Võro kiil tüü man" Instituut korraldas veebruaris konkursi järjekindlamalt võru keelt kasutavale (sildid, reklaam, kliendiga suhtlemine) ametimehele ja -naisele ning organisatsioonile. Nominente esitati kokku ligi 50. Äramärkimist leidsid 12 asutust/ettevõtet ja 7 ametnikku/teenindajat. Autasustamine toimus instituudi sünnipäevanädalal. 3.3. Võru Instituut 10 Seoses Võru Instituudi 10 tegevusaasta täitumisega märtsis 2005 korraldas instituut nädala jooksul 14.-20. märtsini erinevaid võru keelt ja kultuuri populariseerivaid üritusi instituudi ruumides (lahtiste uste päevad, võru keele tund, filmiõhtu, tantsuklubi, esitlused, kontserdid, konkursi parimate tunnustamine, pidulik vastuvõtt). Projekti juht Külli Eichenbaum koos kõigi töötajatega. 3.4. A. Adsonile pühendatud luulevõistlus ajaloolise Võrumaa kooliõpilastele (koostöös Rõuge Vallavalitsusega). Toimus Sännä koolimajas 8.aprillil 2005. Osalesid 11 kooli huvilised koos juhendajatega (25 õpilast ja 13 juhendajat). Projekti juht Inge Tolga. 3.5. Seminar "Läänemeresoome paikkondlikud keeled" (koostöös Oulu ülikooliga, Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel). Põhjamaade–Balti–Vene regiooni läänemeresoome vähemus- ja regionaalkeelte koostöövõrgustiku projekti raames toimus 26.-29. mail Võrumaal Vaskna talus rahvusvaheline seminar, mille teemaks oli regionaal- ja vähemuskeelte haridusprobleemid. Seminari käigus külastati ka võru keele tunde kolmes koolis ning korraldati kohtumine kohalike ametnike ja ettevõtjatega. Seminarist osavõtjaid oli kokku 50. Korraldajad Karl Pajusalu, Triinu Ojar, Külli Eichenbaum. 3.6. Kaika suveülikool Vana-Koiolas (koostöös Võro Seltsiga VKKF, programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur", Eesti Kultuurkapitali ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetusel). 12.-14. augustil toimus iga-aastane suveülikool, mille korraldamisel Võru Instituut osales. Korraldajad Triinu Ojar, Inge Tolga ja Sulev Iva. 3.7. Rahvusvaheline konverents "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas" (koostöös Tartu Ülikooliga; riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel). Konverents toimus 20.-22. oktoobril Põlvas. Konverentsi teemadeks oli mitmekeelsus, keele prestiiži ja staatuse küsimused, ühiskondlik ja individuaalne kakskeelsus, keelevahetus ning keele säilimine-säilitamine. Suuliseid ettekandeid peeti 19, vaatmikuga esinejaid oli 2. Osavõtjaid (kokku 70) oli neljalt maalt: Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Venemaalt. Korraldajad Karl Pajusalu, Triinu Ojar ja Jan Rahman. 3.8. Võru keele tundmise võistlus koolilastele "Ütski tark ei sataq taivast V" (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel). Kirjalik võistlus ajaloolise Võrumaa 8. ja 11. klassi kooliõpilastele. Võistlusel osales 33 kooli, nendest 12 gümnaasiumi, võistles 1272 kooliõpilast. Paremate (10 põhikoolist ja 10 gümnaasiumist) autasustamine toimus 02. detsembril Võru Instituudis. Projekti juht Mariko Faster. 3.8. Õppepäevad ja õppereisid (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" ning Eesti Kultuurkapitali toetusel). Hea võru keele oskusega ja kultuurihuvidega õpilastele korraldati õppelaagreid ning –reise, mille eesmärk on lastele veelgi lähemale tuua kodukandi keelt ja kultuuri. Õppepäevad: 6.-7. jaanuaril Sulbis 30.juuli -01. augustil Ruusmäel. Õppereisid: 4.aprillil (Põlva khlk.) ja 17. oktoobril (Vastseliina khlk). Projekti juht Nele Reimann-Truija, tegevtäitja Anu Silm. 4. Koolitus- ja nõustamistegevus 4.1. Võru keele ja kultuuri õpetamine ajaloolise Võrumaa ja Setumaa koolides (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" toetusel). Võru keele ja kultuuri õpetus toimus 2004/2005 õa II poolel 25 ajaloolise Võrumaa koolis. Uuest kooliaastast (2005/2006 õa I pool) on õpetus jätkunud 23 koolis (sh kahes liitkoolis). Enamikes koolides toimus õpetus endiselt ringitunnina vabatahtlikele huvilistele. Valikainena jätkus võru keele ja kultuuri õpetus järjepidevalt Mõniste, Haanja-Ruusmäe, Kääpa ja Lüllemäe põhikoolis. Alates sügisest ei toimunud õpetust Naha algkoolis õpilaste vähesuse tõttu ja uuesti algas töö pärast mitmeaastast vaheaega Viluste põhikoolis. Korraldatakse ka setu keele õpetust Setumaa koolides (Meremäe-Obinitsa pk ja Värska gümnaasium) ja alates sügisest lisandus Saatse põhikool. Kooliastmeti toimus jätkuvalt aabitsaõpetus algklassides ja võru keele ning kirjanduse õpetamine ringitunnina teises ja kolmandas kooliastmes. Lisandus kodulooõpetus keskastmes varasematel aastatel aabitsaõpetuse läbinud õpilastele. Suurenes koolide arv, kus võru keele õpetus toimub järjepidevalt mitmes rühmas (8 kooli - algajad ja edasijõudnud): Haanja-Ruusmäe, Kääpa, Pikakannu, Puiga, Vastseliina, Vana-Koiola, Mammaste, Lüllemäe. Kõige rohkem korraldatakse endiselt aabitsaõpetust (25 rühma), võru keelt ja kirjandust ning uue ainena kodulugu õpetatakse seitsmes rühmas ja katseliselt ühes rühmas toimub võrukeelse rahvamuusika õpetus. Projekti juht Nele Reimann-Truija, kaastäitja Inge Tolga. 4.2. Koolitus- ja nõustamisüritused võru keele õpetajatele ja õpilastele (riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur" ning Eesti Kultuurkapitali toetusel). 4.2.1. Tegevõpetajate täiendõpe. Võru keele ja kultuuri õpetajatele toimusid kooliaasta jooksul igakuised nõupidamised, kus kuulati lektorite loenguid, vahetati infot ja arutati igapäevaseid tööprobleeme. Põhiteemad ja tähtsamad lektorid: näitemänguõpetus ja filmikogemused (T. Tubin, S. Karro); ajalehe koostamine ja võrukeelse koolilehe kokkupanek (E. Kambrimäe, Ü. Harju); vana pärimus, keelevahetusega seotud probleemid koolielus (M. Torp-Kõivupuu, T. Lõbu); keelekümblusmetoodika töövõtete ja põhimõtete kasutamise võimalustest võru keele õppe tõhustamisel (M. Kebbinau, I. Käosaar). Lisaks korraldati omakultuuri tutvustavaid kultuuriüritusi: Soome-Rootsi filmi “Nähtamatu Elina” vaatamine ja arutelu ning Võru Teatriateljee kuuldemängu “Ennola” (M. Kõiv) kuulamine. Õppepäev koos praktilise tegevusega (korraldajad K. G. Laube ja C. Roose) toimus 5. novembril huvilistele muusikaõpetajatele. Traditsiooniline õppereis toimus võru keele õpetajatele sel sügisel marsruudil: Põlva talurahvamuuseum Karilatsis-Tilleoru maastikukaitseala-Varbuse maanteemuuseum. 4.2.2. Kodulooõpetajate täiendõpe. 18.-19.aug. toimus lühike sissejuhatav kodulookursus: kuulati erialateadlaste (E. Saar, T. Lõbu, T. Jüriado, M. Ots jt) loenguid (üldteemadel: loodus, ajalugu, kultuuri- ja kirjanduslugu) ja tutvuti koduloolise kirjandusnimistu kasutusvõimalustega. Lisaks toimus 21. augustil esimene kodulooline õppereis koduloo- ja Võru maakonna ajalooõpetajatele Vastseliina kihelkonda marsruudil: Tammetsõõr - Vastseliina piirikindlus - Siksälä kalmed - K. Asti kodutalu. 4.2.3 Kooliõpilastele korraldatud õppepäevad Hea keeletundmise ja tõsisemate kultuurihuvidega õpilastele on jätkuvalt korraldatud õppelaagreid ja –reise Rühmas on 12-16 õpilast Kääpa, Vastseliina, Ruusmäe ja Antsla koolist, õpilasi juhendab A. Silm. Õpilatele korraldati õppelaagreid ja õppereise (vt p 3.8.). Projekti juht Nele Reimann-Truija, kaastäitjad Anu Silm, Inge Tolga. 4.3. Omakultuuri edendamise uusi võimalusi Kagu-Eesti koolielus (taotletakse toetust Euroopa Sotsiaalfondist). Koostati ja esitati Sihtasutusele Innove projekt, mille eesmärgiks on toetada senist tegevust kohaliku keele ka kultuuri õpetuse rakendumiseks koolides. Projekti teostumine sõltub finantseerimisotsusest, mis selgub 2006 a aprillis. Projekti koostajad Kadri Laube ja Nele Reimann-Truija. 4.4. Nõustamine kohanimede küsimustes 2005. aastal tegeles Evar Saar koostöös Kohanimenõukoguga järvenimekorraldusega nii Eestis kui ka Kagu-Eestis. Alustati ettevalmistusi nn sildiprojekti koostamiseks, et edaspidi saaks tähistatud turismiviitadega vana Võrumaa ja selle kihelkondade piirid. Nõustaja Evar Saar. 4.5. Keelenõu Jooksvalt antakse soovijatele nõu võru keele kohta. Aasta jooksul on e-postiga või kirjalikult nõu küsitud 58 korral, lisaks suulised (kohapeal või telefoni teel) nõuanded. Enamasti sooviti abi kutsete ja reklaamtekstide tõlkimisel. Mahukamad nõustamised olid telesaate Mõtõlus küsimuste ülevaatamine, hotelli Kubija menüü ja kodulehe tõlkimised võru keelde, Wõro Kommertsi pressiteated võru keeles, Võru maavalitsuse kodulehekülje tõlkimine võru keelde, Võru Teatriateljee ja Theatrumi tekstide tõlked, kultuurimaja "Kannel" siltide tõlkimine jms. Nõustajad Triinu Ojar, Jan Rahman, Sulev Iva, Laivi Org. 4.6. Võru Instituudi töö tutvustamine Aasta jooksul on instituuti külastanud mitmed ekskursioonid lasteaialastest täiskasvanuteni nii Võrumaalt, mujalt Eestist kui välismaalt, kellele on peetud lühiloenguid võru keelest ja kultuurist ning tutvustatud asutuse tegevust. Samalaadseid loenguid on peetud koolide ja asutuste kutsel ka väljaspool Võru Instituuti. Seoses Võru Instituudi 10 tegevusaasta täitumisega (vt p 3.3.) korraldati mitmeid instituudi tegevust tutvustavaid üritusi. Täitjad Triinu Ojar, Jan Rahman, Sulev Iva, Evar Saar, Nele Reimann-Truija. 4.7. Õppekava koostamise töörühma tegevus Osalemine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kohaliku ainestiku ja murdekeele õppe kavandamise töörühmas. Töörühma tegevuse tulemusena valmis ülevaade murdekeele kasutusest, võru keele ja omakultuuri õpetamise probleemidest ja perspektiividest; ringkiri koolidele ”Kohaliku ainestiku ja murdekeele õpetamise võimalusi riikliku õppekava raames”; õppeaine ”Kohalugu” kontseptsioon ja lisana võru keele ja kultuuri ainekavad põhikoolile ning lõunaeesti keele ja kultuuriloo ainekava gümnaasiumile. Töörühma liige Nele Reimann-Truija. 4.8. Võru maakonna arengustrateegia planeeringud Maakonna arengusuundade väljaselgitamiseks on loodud Võru maavalitsuse initsiatiivil töögrupid, kus erinevate huvigruppide ja organisatsioonide ühistööna sõnastatakse valdkonniti arengusuunad ning kogutakse ideid ja ettepanekuid konkreetsete tegevuste kavandamiseks. Kahes töörühmas osalevad Külli Eichenbaum, Kadri Koreinik, Kadri Giannakaina Laube, Nele Reimann-Truija. 5. Artiklid Mariko Faster: Ilmunud: - Faster, Mariko. Võromaan kansan omakielinen Uma Leht. – Olga Haurinen, Helena Sulkala (toim). Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti IV. Suomen kielen, informaatiotutkimuksen ja logopedian laitos. Oulu: Oulun yliopisto, 2005, lk 103–108. Sulev Iva Ilmunud: - Iva, Sulev. Glottal Stop in Võro South Estonian. Linguistica Uralica 2005/2, pp. 123–134. - Jüvä, Sullõv [Iva, Sulev]. "Võro astmõvaeldusõst". Karl Pajusalu, Jan Rahman (toim.). Piirikultuuriq ja -keeleq. Võro Instituudi toimõtiseq 17. Võro: Võro Instituut, 2005, lk. 103–112 Koostamisel: - Iva, Sulev. "Võron kielen käyttöalat". – Helena Sulkala, Niina Määttä (toim.). Põhja- ja Baltimaade ja Venemaa läänemeresoome regionaal- ja vähemuskeelte projekti Haani ja Petroskoi seminaridel peetud ettekannete kogumik, ilmub 2006. aasta kevadel. - Iva, Sulev. "Diverse minorities with one language: the case of South Estonian". Rahvusvahelisel vähemuskeelte konverentsil ICML X Triestes (Itaalia) 01. juulil peetud ettekande põhjal. Avaldamiskoht teatatakse 2006. aasta jaanuari lõpus. Kadri Koreinik Ilmunud: - Koreinik Kadri. “The paper for a speech community – how it relates to the community media model”. - Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti IV. Toim. Olga Haurinen ja Helena Sulkala. Acta Universitatis Ouluensis. Humaniora B 66. Suomen kielen ja informmaatiotutkimuksen laitos, 2005, lk. 62 - 70. Koostamisel: - Koreinik, Kadri. The power of nomination – what conclusions can be made for Estonian society? Discourse on Southern Estonian language. Kavas avaldada ajakirjas International Journal of the Sociology of Language. Triinu Ojar: Ilmunud: - Ojar, Triinu. Keeleõigus ja -poliitiga Eestin ja Õuruupan ni kuis tuu lõunõeesti kiilt pututas. - Mari Mets, Jüvä Sullõv (toim). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IV. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 2005, lk 78-88. Laivi Org Ilmunud: - Org, Laivi. Võro ja eesti pehmehüse piiriq. – Karl Pajusalu, Jan Rahman (toim). Piirikultuuriq ja -keeleq. Võro Instituudi toimõndusõq 17. Võro: Võro Instituut, 2005, lk 144–156. - Org, Laivi. Lõuna-Eesti ja muu Eesti pehmehüs. – Mari Mets, Jüvä Sullõv (toim). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IV. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, 2005, lk 89–100. Jan Rahman: Ilmunud: - Viie pääle. Aapo Ilvese, Jan Rahmani, Contra, Olavi Ruitlase ja Pulga Jaani luulekogo ja CD. Väiku välläandja, 188 lk, Räpina 2005. - Maapuupäiv. Täiendatud ja parandatud trükk. Sammakko, 112 lk, Turu 2005. - Vävvä. Lasteraamat. Väiku välläandja, 16 lk, Kärgula 2005. Nele Reimann-Truija Koostamisel: - "Võron kielen ja oman kulttuurin opettamisesta kouluissa ja Võron Instituutin roolista tässä työssä" avaldatakse kogumikus "Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti" (toim Helena Sulkala, ilmub 2006) Evar Saar: Koostamisel: - “Die häufigste Wörter und syntaktische Namenkomponenten im Toponymik des Landkreises Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet” kavas avaldada ajakirjas "Finnisch-Ugrische Forschungen" (Soome). Ilmunud: - Saar, Evar. Võron kielen käyttö vironkielisissä sanomalehdissä Etelä-Virossa. – Olga Haurinen, Helena Sulkala (toim). Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti IV. Suomen kielen, informaatiotutkimuksen ja logopedian laitos. Oulu: Oulun yliopisto, 2005, lk 98 -102. 6. Ettekanded. Mariko Faster - "Võro kirändüse tundminõ 8. ja 11. klassin." seminaril “Lõunaeesti kirjandustraditsioon” Tartus 19.12.2005. Sulev Iva - "Võro kiil – suur vai väiku" TÜ Võromaa pääväl Tartus 10.02.2005; - "Võro kiil" emakeelepäeval Võro Kesklinna Gümnaasiumis 14.03.2005; - "Võrokeeline Eurominority" soome-ugri noorte infotehnoloogia- ja ajakirjanduse seminaril Tartus 28.04.2005; - "Võron kielen käyttöalat" Põhja- ja Baltimaade ja Venemaa läänemeresoome regionaal- ja vähemuskeelte projekti Haani seminaril 27.05.2005; - "Diverse minorities with one language: the case of South Estonian" rahvusvahelisel vähemuskeelte konverentsil ICML X Triestes (Itaalia) 01.07.2005; - "Võro kiil – suur vai väiku" Eesti maavalitsuste haridusametnike suvepäevadel Otepääl 14.08.2005; - "Võron kielen laajentuminen uusille domeneille – tietokone ja Internet" Põhja- ja Baltimaade ja Venemaa läänemeresoome regionaal- ja vähemuskeelte projekti Petroskoi (Venemaa) seminaril 15.09.2005; - "Võru astmevaheldus" ja "Võru kõrisulghäälik" TÜ doktorikoolis Käärikul 11.-12. 11.2005. Kadri Koreinik - "Mida järeldada võru keele staatuse diskursusest?" konverentsil "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas" Põlvas 21.10.2005: - "The speech community, its construction and (self) perception. The Võro case." – Põhja- ja Baltimaade ja Venemaa läänemeresoome regionaal- ja vähemuskeelte projekti Eskilstuna (Rootsi) seminaril 11.02.2005; Triinu Ojar: - "Brošüüri "Võrokeeline kodo" tegemisest" suveülikoolis Vana-Koiolas 13.08.2005. Nele Reimann-Truija- "Võron kielen ja oman kulttuurin opettamisesta kouluissa ja Võron Instituutin roolista tässä työssä" Põhja- ja Baltimaade ja Venemaa läänemeresoome regionaal- ja vähemuskeelte projekti Haani seminaril 27.05.2005. - “Võrumaa kodulugu - kodulooraamatu koostamise põhimõtted ja lähtekohad. Võrumaa erinevate piirkondade omapärast” Tuglas–Seura Võru Seltsi liikmetele 08.04.2005. Evar Saar: - "Über die Erforschung der estnischen Ortsnamen" ja "Über südestnischen Ortsnamen" Göttingeni ülikooli soomeugri seminaril 20.01.2005; - "Võron kielen käyttö vironkielisisissä sanomalehdissä Etelä-Virossa" Põhja- ja Baltimaade ja Venemaa läänemeresoome regionaal- ja vähemuskeelte projekti (Rootsi) seminaril 11.02.2005. |