Kinnitatud Võru Instituudi
teadusnõukogu koosolekul
23. märtsil 2001.a

I Asutuse funktsioon

Võru Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mis asutati 14. märtsil 1995. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 111.
Võru Instituudi tegevuse põhisuundadeks on Kagu-Eesti sotsiaalsete, demograafiliste, ökoloogiliste ja majanduslike probleemide lahendamisele suunatud teadusuuringud.
Võru Instituut on Kultuuriministeeriumi haldusalas.
Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 18 kaetakse riigi teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulud riigieelarvest.
Teisteks finantseerimise allikateks on sihtfinantseerimine, riiklikud programmid ning uurimistoetused, sihtannetused, majandustegevusest laekuvad tulud ja muud allikad.

Struktuur

2000. aastal jätkati Võru Instituudi põhitegevust väljakujunenud struktuuri baasil.
Seoses Võru Instituudi direktori Kaido Kama töölepingu peatumisega ajavahemikul 06. 09. 1999 kuni 01.04. 2001 täidab nimetatud perioodil direktori kohuseid Külli Eichenbaum.
Instituudis töötavad täiskoormusega direktor, sekretär-asjaajaja, kaks teadurit (regionaaluurigud ja koolitus) ning osalise tööajaga spetsialistid (keel ja rahvakultuur). Teadurite ja spetsialistide ülesandeks on teadus- ja arendustegevuse korraldamine vastavatel töösuundadel.
Aasta alguses lisandus struktuuri täiskoormusega majahoidaja töökoht, mis on vajalik instituudi hallata antud kinnistu korrashoiuks. Majahoidjana töötab Liivi Šaduro.
01. septembrist 2000 lahkus töölt spetsialist seto küsimustes Aare Hõrn.
15. augustist võeti tähtajaliselt tööle võru keele ja rahvakultuuri erakorralise teadurina Mariko Faster, kuna rahvakultuuri töösuunal on vajalik arendada tegevust vastavalt tööplaanile ning teiste töösuundadega kooskõlas.

Teadusnõukogu tegevus

Muudatusi oli instituudi teadusnõukogu koosseisus. Muude töökohustuste tõttu loobusid teadusnõukogu tööst Jaak-Hans Kuks, Tiit Soosaar ja Urmas Sõgel. Direktori kt. ettepanekul ja kultuuriministri käskkirjaga 10. 02. 2000 nr. 40 arvati eelpoolnimetatud isikud teadusnõukogu koosseisust välja. Nende asemele nimetati instituudi teadusnõukogu liikmeteks kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa, Võru maavanem Robert Lepikson ja Eesti Keele Instituudi vanemteadur Jüri Viikberg.
Aastal 2000 toimus teadusnõukogu neli korralist istungit.

II Aruandeaasta finantstegevus

Tulud

2000. aastal oli instituudi finantseerimine riigieelarvest 956 000 krooni (sellest 70 000 krooni infotehnoloogia investeeringuteks). Riigieelarvelisele eraldisele lisaks laekusid aasta jooksul rentnike poolt taastatud kommunaalkulud ja renditulud (kokku 35550 kr). Kultuuriministeeriumi poolt taastati Roopa 1 maa mõõtmise kulud (3000 kr.) ning seadusest tulenevad lisapuhkuse tasud (990 kr). Lisaks oli võimalik kasutada 1999. aastast kasutamata jäänud eelarvesummat 3949 kr. (ostetud tööd ja teenused).
Riigieelarvelise baasfinantseerimise taolise taseme juures ei ole instituudil piisavalt vahendeid instituudi uurimuste ja publikatsioonide kirjastamiseks, regionaaluuringute läbiviimiseks, ürituste korraldamiseks. Nimetatud tegevuste arendamine ja konkreetsete projektide teostamine sõltus täiendavate rahastamisvõimaluste leidmisest. Aruandeaastal on instituut saanud sihtotstarbelisi eraldisi ja toetusi:

• riiklikult programmilt Lõunaeesti keel ja kultuur425 000
• Eesti Kultuurkapitalilt 57 225
• Kagu-Eesti Regionaalarengu (KERA) Programmist104 730
• Hasartmängumaksu Nõukogult 35 000
• muud sihtfinantseerimised teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt:
  • rahvusvaheliste koostööprojektide raames laekunud:178 246
  • asutuse majandustegevusest (trükiste müük) laekunud ja muud tulud 84 309

Kokku laekus aruandeaastal eelarvele täiendavalt 884 510 kr. Aasta alguse jääk oli 943 037 kr.
Instituudi tegevuseks laekus aastal 2000 kokku 1 880 050 kr.

Kulud

Instituudi baasfinantseerimiseks eraldatud vahendid kulusid vastavalt koostatud ning aasta jooksul kuluartiklite lõikes korrigeeritud eelarvele (vt lisa 1).
Instituudi infrastruktuurseteks ja tegevuskuludeks kujunes aruandeaastal 999 489 kr.
Sihtfinantseerimise baasil toimuvaks uurimis- ja arendustegevuseks kulus aruandeaastal
1 299 052 kr. Aasta lõpu jääk on 528 495 kr.
Jääk koosneb erinevate teostamisel olevate projektide täitmiseks eraldatud sihtotstarbelistest summadest. Instituudi töös olevad projektid on väga erineva kestvusajaga. On lühiajalisi projekte (näiteks üritused, kirjastamised) ja mitmeaastaseid projekte (uurimistööd, raamatute käsikirjade koostamised, andmebaaside tegemised). Ühe või teise projektiga alustamine ja projekti jätkumine/lõpetamine sõltub kuludele katteallikate leidmisest. Sellistest asjaoludest tulenevalt ei kattu mitmete projektide rahalise täitmise ajagraafikud aruandeaasta pikkusega.
Aruandeaasta eelarve kulud kokku moodustasid 2 298 541 kr.

Selgitused

Võrreldes varasemate aastatega suurenesid 2000. aastal instituudi kinnistu ja ruumide majanduskulud, mis on seotud instituudi haldusse antud kinnistu majandamisega.
Võru Instituudi hoones Tartu 48 Võrus on instituudi kasutuses ruumid hoone teisel korrusel. Esimene korrus on hoone eelmiste omanike poolt kohandatud spordiruumideks ning sellisena ka rendile antud Võru Huvikojale. Aruandeaastal jätkati rendisuhet, kuna esimese korruse ruume ilma oluliste ümberehitusteta ei ole instituudi tööks võimalik otstarbekalt kasutusele võtta.
Hoones tehti hädatarvilikke remonttöid. II korrusel vahetati välja ohutusnõuetele mittevastav elektrisüsteem. I korrusel paigaldati uus ohutusnõuetele vastav hoone üldelektrikilp ning tualettruumis vahetati katkise asemele uus ökonoomse veekuluga WC pott. Ruumides tehtud remondi ja parenduste kulu kaeti rentnike poolt kulude taastamise arvelt ning rendilaekumistest seadusega lubatud ulatuses.
Instituudi bilansis oleva hoone asukohaga Võru Roopa 1 1997. aastal algatatud võõrandamisprotsessi toimingutest sai aruandeaastal korraldatud maa mõõtmine, koostati maa kinnistamiseks vajalik toimik, KM poolt (ministri käskkiri 17. 11.2000 nr. 230) otsustati maa riigiomandisse jätmine. Maa ja hoone kinnistamine jääb aastasse 2001. Peale kinnistu moodustamist saab jätkata võõrandamistoiminguid.

Omatulu kasutamine

Majandustegevusest laekuva tulu (trükiste müük) arvelt kaetakse uute trükiste väljaandmisega otseselt seotud kulusid (trükikulud, värvilahutused, materjalid jms).
Nende tulude arvel on võimalik näiteks kirjastamise toetuste taotlemisel katta omafinantseerimise osa.

Investeeringud

Riiklike investeeringute vahendeid (soetused) kasutati sihipäraselt instituudi infotehnoloogiavahendite kaasajastamiseks. Soetati riistvara koos vajaliku tarkvaraga: kaasaskantav arvuti (op. süsteem Win 2000), 2 arvutikomplekti (op.süsteem Win 98) ja üks värvitrükkal. Soetati ka üksikdetaile olemasolevate (peamiselt 1995. ja 1997. aastal ostetud) arvutikomplektide töökiiruse ja -keskkonna parendamiseks.

Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine

Asutuses tehtava töö iseloomu tõttu on infotehnoloogiavahendite kasutamine möödapääsmatu. Käesolevaks ajaks on asutuses nii administratsioon kui iga teadur ja spetsialist kindlustatud arvutitöökohaga, lisaks on üks töökoht ajutistele lepingulistele töötajatele. Arvutid on ühendatud asutusesisesesse serveripõhisesse andmesidevõrku. Töös kasutatakse EEneti poolt vahendatavat otseühendust (kiirus 64 kb/s) internetiga. Kasutatav tarkvara ja programmid: MS Office, Netscape, Mapinfo, PMEN (raamatupidamine), Teleteenus (pangateenused). Instituudil on tegevust kajastav infolehekülg internetis aadressiga www.wi.ee

III Tegevusaruanne

Olulisemateks töödeks 2000. aastal oli lõpetada esmase käsikirja koostamine sõnaraamatu võro-eesti ja eesti - võro osas, alustati ajaloolise Võrumaa kodulooõpiku koostamist ja koduloolise andmebaasi kavandamist, laiendati võru keele ja kultuuri õpetust koolides, toimusid võru keelt ja kultuuri populariseerivad üritused, jätkus kohanimeuuring. Täpsem ülevaade erinevate projektide lõikes:

1. Teadusuuringud ja -projektid

1.1. Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamatu koostamine. Sõnaraamatu koostamise töö on osutunud mahukamaks kui tööplaanis kavandatud ning võru - eesti sõnaraamatu valmimine lükkub aasta 2001 kevadesse.
Võro-eesti synaraamatu sõnaartiklite koostamisega alustati 1998. a. sügisel. 2000. a. alguseks olid tehtud a, b, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, t , u tähega algavad sõnaartiklid. 2000. a. jooksul tehti sõnaartiklid, mis algavad p, r, s, v, õ, ä, ö, ü ja y tähega. Kõik sõnaartiklid koos tõlkevastetega on kontrollitud ja täiendatud sõnaraamatu töörühma ühistöö käigus. Töörühma poolt tehtud parandused on käsikirjalised, mis kantakse töö käigus ka elektroonilisse käsikirja. 2000. a. jooksul on parandused tehtud k, l, m, n, o, p, r ja s tähega algavate sõnade osas. 2000. a. sügisel on sõnaraamatukäsikiri üle kontrollitud Eesti Keele Instituudi murdekartoteegis.
Sõnaraamatu eesti-võro osa esialgne käsikiri valmis 2000. aasta sügiseks. Käsikirja täiendamine ja parandamine jätkub 2001. aastal. Projekti juht Jüvä Sullõv, juhendab Karl Pajusalu.

1.2. Ajaloolise Võromaa ja Setomaa kohanimeuuringu jätkumine. Kohanimede kogumise välitööd jätkusid aasta esimesel poolel Põhja-Võrumaa osas (Ahja, Karilatsi ja Himmastõ lehed) ja teisel poolaastal Lõuna - Võrumaal ( Harglõ, Mõnistõ, Karula ja Koikkülä lehed, lisaks Taheva ja Naha väikse mahuga lehed).
Lõpetatati andmete sisestamine Räpinä ja Vahtsõliina kihelkondade osas. Nimetatud kihelkondade kohanimede kohta alustati põhjalikuma uurimistöö koostamist.
Andmebaasi kanti Rõuge khk alade kohanimed.
Lõpetatud on ajaloolise Võrumaa kihelkondade ja mõisavaldade täpsete piiride digitaliseerimine.
Projekti juht Evar Saar, kaastäitja Agu Vissel.

1.3. Setomaa arheoloogilised uuringud (koostöös Ajaloo Instituudiga, 1998. a. alanud projekt). Arheoloogiline luure ja proovikaevamised, mida teostavad Setomaa kooliõpilased Ajaloo Instituudi teadustöötajate juhendamisel. 2000. aastal toimusid välitööd Pihkva järve rannas, Vahtseliina linnuses ning Härmä külas. Võru Instituudi poolne projekti juht Aare Hõrn.

1.4. Kodulooõpiku koostamine ajaloolise Võromaa kohta (rahastajateks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur ning hasartmängumaksu nõukogu). Projektiga alustati aastal 2000. Osaliselt finantseeritakse hasartmängufondi sihtotstarbelisest toetusest ja riikliku programmi Lõunaeesti keel ja kultuur poolt eraldatud vahenditest). Kodulooõpiku koostamise eesmärgiks on täiendava õppematerjali loomine omakultuuri õpetamiseks eelkõige ajaloolisel Võrumaal.
Õpiku peatoimetaja ja projekti vastutava täitja Nele Reimanni juhtimisel koostati 2000. aasta esimesel poolaastal õppeaine Võrukeelne kodulugu ainekava ja täpsustati õpiku metoodilist ülesehitust.
Aine Võrukeelne kodulugu õpetamiseks koostatakse võrukeelne kodulooõpik, mis koosneb üldosast ja kaheksat ajaloolist Võrumaa kihelkonda (Hargla, Karula, Kanepi, Põlva, Urvaste, Räpina, Vastseliina, Rõuge) ning Võru linna käsitlevast osast.
Koduloo õpiku töörühm (N. Reimann, M. Faster, K. Koreinik, K. Eichenbaum, J. Rahman), on korraldanud regulaarselt töökoosolekuid, pannud paika tööpõhimõtted ning kavandanud ainekava põhjal õpiku esialgse struktuuri. Koostati uuringukava materjali (üldandmestik, loodus ja looduslikud vaatamisväärsused, tähtsamad ajaloolised ja kultuuriloolised mälestusmärgid, kultuurilooliselt tuntud isikud jms; lisaks paljundused, fotod, koopiad) kogumiseks kihelkonniti. Kogumistöö käigus uuriti peamiselt kohalikes raamatukogudes, muuseumides, koolides ja erakogudes olevaid katalooge, käsikirju, andmeid, fotosid, mis on seotud ajaloolise Võrumaaga või selle lähema naabrusega.
Saadud andmed on käsikirja koostamise käigus kavas kanda viitepõhisesse andmebaasi ja teha andmestik võimalikult kiiresti kättesaadavaks ka Võru Instituudi kodulehekülje kaudu.
Samaaegselt õpiku käsikirja koostamisega on alustatud ka õpetajatele mõeldud metoodilise käsiraamatu koostamist.
Vastutav täitja Nele Reimann. Kaastäitja Mariko Faster.

1.5. Võro keele ja kultuuri arenguseire metoodika väljatöötamine. Projekti alustati 2000. aastal. Projekt ei käivitunud esialgselt kavandatud mahus. Esimene etapp on seotud peamiselt võro keele ex ante ja ex post testimisega seda õpetavates koolides. Leiti võimalused APSTesti tasuta kasutamiseks, kuid metoodika (ennekõike testi valiidsus ja usaldusväärsus) vajab mitmete spetsialistide täiendavat hõivamist antud tegevusse. Testi sisulise osa kokkupanemine peatatud täiendavate finantskulutuste katteallika puudumisel.
Vastutav täitja Kadri Koreinik.

1.6. Arendusprojekt Võrumaa rahvakultuuri omapära ja traditsioonide kasutamine piirkonna turismitoote arendamisel. 2000 aasta sügisel toimus projekti ettevalmistamine ja taotluse koostamine. (Rahastaja Eesti Regionaalarengu SA Põllumajanduspiirkondade programm). Projekti täitmine aastal 2001 koostöös Võru Maavalitsuse ja Võrumaa Turismiliiduga.
Projekti eesmärgiks on tutvustada ettevõtjaid kohalike traditsioonidega ning õpetada ja julgustada neid kasutama Võrumaa omapäraseid jooni turismis ja sellega seonduvates tööstusharudes (käsitöö, toitlustamine, meelelahutustööstus).
Vastutav täitja Kadri Koreinik.

1.7. Kagu-Eesti majanduse mitmekesistamise ja alternatiivse tööhõive loomise projekt (KERA Programmi finantseerimisel, jätkuv projekt). Projektiga alustati 1998. aastal. Alternatiivsete äriideede genereerimine ning nende baasil konkreetsete ärikavade koostamine Võru, Valga ja Põlva maakonnas. 2000. aastal jätkati töid vastavalt täpsustatud töökavale talumajanduse, ökoloogiliste ehitiste ja hüdroenergeetika allprojektidega. Jätkatakse vahepeal tellijapoolsetel põhjustel seiskunud andmehaldusprojekti rakendamist. Projekti juhid Marek Strandberg ja Henn Tarro.

2. Trükised ning audioväljaanded

2.1. Võru Instituudi toimetis 7 - Võro kirändüse luumine (projekt alanud 1999. aastal, rahastaja Eesti Kultuurkapital, KERA programm). Valik Võro kirjanduse aasta jooksul peetud konverentside sisukamatest ettekannetest. Toimetatud trükivalmis käsikirjaks. Kogumik ilmus aprilli kuus Võru Instituudi toimetiste sarjas (nr. 7). Tiraaž 300 eksemplari. Toimetajad Nele Reimann ja Kauksi Ülle.

2.2. Töövihik ABC kiräoppuse juurde (projekt alanud 1999. aastal, KERA programmi rahastamisel). Õppematerjal kasutamiseks võru keele tundides koos võrukeelse aabitsaga. Töövihiku algkäsikirja metoodiline testimine, täiendamine, kujundamine, trükiks ettevalmistamine. Ilmus trükist aprillis. Tiraaž 3000 eksemplari. Toimetaja Nele Reimann.

2.3. Mino Võromaa nr. 12 ( projekt alanud 1999. aastal, rahastaja Eesti Kultuurkapital) 1999. aastal koolilastele korraldatud võrukeelsete kirjatööde konkursi töödest valimiku toimetamine ja trükk. Ilmus trükist aprillis. Tiraaž 500 eksemplari. Toimetaja Mariko Faster.

2.4. Võru Instituudi toimetis 8 - A kiilt rahvas kynõlõs… (projekt alanud 1999. aastal, osaliselt KERA programmi rahastamisel). Artiklite kogumik 1998-99 aastal Võru Instituudis läbiviidud etnosotsioloogilise uuringu Võrokeste keel, kombed ja identiteet 1998. aastal tulemustest. Käsikirja lõplik toimetamine ja trükk. Ilmus trükist mai kuus. Tiraaž 400 eksemplari. Toimetajad Kadri Koreinik ja Jan Rahman.

2.5. Võru Instituudi toimetis 9 - Tiijuht´ ABC kiräoppusõ manoq (projekt alanud 1999. aastal, KERA programmi osalisel toetusel). Õpetaja käsiraamat aabitsa juurde. Käsikirja trükiks ettevalmistamine ja trükk. Ilmus trükist mai kuus. Tükist ilmunud augustis. Tiraaž 250 eksemplari. Koostaja Nele Reimann.

2.6. Võru Instituudi toimetis 10 - Keskused läänemeresoome piiridel (väljaaandmist toetanud Eesti Kultuurkapital). 1999. aastal Värskas toimunud rahvusvahelise konverentsi ettekannete kogumik. Tiraaž 300 eksemplari. Toimetajad Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv.

2.7. Seto meestelaulu heliplaat Ülgeq ütte! (projekt alanud 1999. aastal, rahastaja Eesti Kultuurkapital). 1999. aastal valminud CD emaplaadi tiražeerimine. Seto meestelaulu valik on tehtud EKM arhiivimaterjali põhjal ja lisaks tehti 1999. aasta sügisel salvestusi Meremäel. Kujundatud on plaadiümbris. Koostatud, kujundatud ja trükitud on laulusõnade tekstivihik. Tiražeeritakse jaanuaris 2001. Toimetaja Paul Hagu.

2.8. Raamat Rahvaarstid Võrumaalt (projekt alanud 1999. aastal, osaline toetus Eesti Kultuurkapitalilt). Marju Kõivupuu magistritöö ümbertöötatud ja täiendatud käsikirja kirjastamine raamatuna. Aasta alguses täiendati ja parandati käsikirja, trükist ilmus detsembris. Tiraaž 700 eksemplari. Toimetaja Mare Kõiva.

2.9. Helikassett Tsiamäe luuq. (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur). Õppematerjal võru keele õppimiseks. Peamiselt koolis õppetööl kasutamiseks, aga ka võru keele huvilistele iseseisvaks kasutamiseks võru keele õppimisel. Koostatud kasseti suulised tekstid ning tekstide põhjal harjutuste vihik. Salvestamise ja helikujundusega seotud tehnilised tööd tehtud koostöös Võru kultuurimaja "Kannel" helistuudioga. Tükitud kasseti ümbris. Kasseti tiražeerimine ning harjutustevihiku trükk jääb jaanuarisse 2001. Toimetajad Mariko Faster ja Jan Rahman.

2.10. Mino Võromaa nr. 13 (rahastaja Eesti Kultuurkapital). Koolilaste kolmeteistkümnendale võrukeelsete kirjatööde konkursile laekunud tööde enamikust valimiku koostamine, toimetamine ja trükk. Ilmus trükist novembris. Tiraaž 400 eksemplari. Toimetaja Mariko Faster.

2.11. Ainekava Võro kiil´ ja kultuur (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur). Ajaloolise Võrumaa põhikoolide jaoks koostatud ainekava. Ilmus trükist oktoobris, tiraaž 200 eksemplari. Vastutav toimetaja Nele Reimann.

3. Mitmesugused üritused

Rahastati suures oasa riikliku programmi Lõunaeesti keel ja kultuur toetusest.

3.1. A. Adsonile pühendatud luulevõistlus ajaloolise Võrumaa kooliõpilastele Sännä vanas koolimajas (toimumisaeg 11.märts, korraldati koostöös Võrumaa haridusosakonnaga ja Rõuge vallavalitsusega).
Osavõtjad: ajaloolise Võrumaa üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad (50-60 osalejat).
Vastutav korraldaja Nele Reimann.

3.2. Ajaloolise Võrumaa koolilastele kirjatööde konkurss Mino Võromaa. Seekordse 13. konkursi korraldajaks oli Võru Instituut. Kirjatööd esitati 10. märtsiks. Konkursi kokkuvõtted ja autasustamine toimus aprillis. Vastutavad täitjad Mariko Faster ja Nele Reimann.

3.3. Kaika suveülikool Mehikoormas (04. - 06. august, koostöös Võro Seltsiga VKKF). Võru Instituudi kaasabil koostati suveülikooli loengukavad. Korraldati lastekoolitust. Vastutavad täitjad Jan Rahman, Nele Reimann ja Evar Saar.

3.4. Rahvusvaheline seminar Keel ja ühiskond toimus 13.- 15. augustil Võrus, korraldati koostöös Oulu Ülikooliga (kulud kanti suuremas osas välispartneri poolt). Läänemeresoome maade teadlaste ja praktikute ühisseminar, kus käsitleti keele ja ühiskonna suhteid nii laste kui täskasvanute koolituse aspektist. Osalejaid kokku 34 (eestist ja teistest läänemeresoome maadest). Vastutavad korraldajad Nele Reimann ja Kadri Koreinik.

3.5. Rahvusvaheline konverents Läänemeresoome ühendusteed (toimus 26. - 28. oktoobril, korraldati koostöös Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonnaga). Traditsiooniliseks kujunenud interdistsiplinaarne teaduskonverents, kus käsitleti läänemeresoome piirialade keele- ja kultuuriprobleeme. Projekti juht Karl Pajusalu, vastutav korraldaja Kadri Koreinik.

4. Koolitus- ja nõustamistegevus

4.1. Tegevõpetajate täiendõpe (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur). Tegevõpetajatele on korraldatud keskmiselt kord kuus õppepäevi (n teemad: võrukeelse töövihiku kasutamine aabitsaõppes (M. Faster), kakskeelsus koolis ja ühiskonnas (B. Klaas), setukeelne kodulooõpetus (A. Lahe) ja lisaks on olnud ühised arutelud mitmesugustel teemadel (n õpilaste töötulemuste analüüs, ainekava esimese variandi arutelu, arutelu üldsuse suhtumisest võru keele õpetamisse koolis jms). Õpetajatel on olnud võimalik omavahel kogemusi ja õppematerjale vahetada. Vastutavad korraldajad Nele Reimann ja Anu Silm.

4.2. Uute õpetajate ettevalmistamine (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur). Uute õpetajate ettevalmistamisel oli põhitähelepanu pööratud senisest tõhusamale koostööle Põlva maakonna õpetajatega.
Sissejuhatavat pikemaajalist suvekursust ei toimunud, sest valitud aeg osutus ebasobivaks ja eeltöö koolides jäi väheseks. Teisel poolaastal on moodustunud kaks uute õpetajate väikest rühma (Võru mk-st 5 ja Valga mk-st 2 ning Põlva mk-st 8 inimest), kes on käinud alates oktoobrikuust koos paar korda kuus Võru Instituudis ja Põlvas Mammaste lasteaias. Mõnest koolist osaleb kursustel mitu õpetajat ja on huvilisi, kes ei ole veel sobivat kooli leidnud. Alustatud on 35-tunnise täiendõppetsükliga (loengute põhiteemad: võru keel ja kirjandus; rahvalaul, pärimus ja praktilised ülesanded: uue kirjaviisi õppimine, folkloorikava koostamine kohalikku ainest kasutades).
Senist tööd ja tegevust on tutvustatud kooliti (juhtkonnale) ja maakondlikel üritustel huvitatud õpetajatele (n Valga murdeluule- ja laulu päevadel, Põlva mk-a algklassiõpetajate päevadel Orava pk-s jm). Vastutavad korraldajad Nele Reimann ja Anu Silm.

4.3. Täiendõppekursus võru keele ja kultuuri õpetajatele jt huvilistele (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur). Toimus 19. - 20. juunil Võru Instituudis ja Fr R Kreutzwaldi muuseumis; põhiteema Võrukeelne muinasjutt ja selle tutvustamine võrukeelse aabitsa lugemikuosa käsitlemiseks koos praktiliste harjutustega. Osavõtjaid-õpetajaid 18. Vastutav korraldaja: Nele Reimann.

4.4. Õppereisid (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur).

1. võru keele ja kultuuri õpetajatele ning koolide käsitööõpetajatele 25. oktoobril Heimtali muuseumi ja Viljandi kultuurikolledzhisse. Osavõtjaid 36.
2. 6. novembril Võrumaa kirjanike (Adson, Jaik, Kangro, Heiberg, Iher) kodukohti ja kunagise Rõuge ning Urvaste kihelkonna ajaloolisi vaatamisväärsusi tutvustav õppereis Põlva maakonna võru keele ja kultuuri õpetajatele ja raamatukogutöötajatele. Osavõtjaid: 32.

Vastutav korraldaja: Nele Reimann

4.5. Täiendõppekursus Kakskeelsus ja haridus (rahastajaks riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur). Võru Instituudis 26. - 27. oktoobril võru keele ja kultuuri õpetajatele jt huvilistele; seminar võru keele ja kultuuri tutvustamise praktilisest kogemusest. Osavõtjaid-õpetajaid 17.
Vastutav korraldaja: Nele Reimann

4.6. Võru keele ja kultuuri päevad ajaloolise Võrumaa koolides. Instituudi poolt korraldatud esinemised Puiga, Antsla, Mõniste, Varstu ja Haanja koolides. Vastutav korraldaja Nele Reimann

4.7. Ajaloolise Võrumaa põhikoolide jaoks ainekava "Võro kiil´ja kultuur´" koostamine ja trükiks ettevalmistamine; gümnaasiumi ainekava käsikirjalise variandi koostamine. Moodustati ainekava töörühm (K. Eichenbaum, A. Kiin, N. Reimann, J. Valge). Ainekava tutvustamine tegevõpetajatele jt ekspertidele. Vastutav täitja: Nele Reimann

4.8. Võrukeelne õppetöö (tegevust toetas riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur).
Võrukeelne aabitsaõpetus jätkus järgmistes koolides: Võru maakonnas Lusti algk-s, Puiga pk-s, Mõniste pk-s, Kääpa pk-s, Ruusmäe pk-s, Pikakannu pk-s, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, Haanja pk-s, Meremäe pk-s, Varstu kk-s, Kuldre pk-s, Võru I pk-s, Antsla kk-s ja Misso kk-s, (14 kooli) neist Mõniste, Ruusmäe, Misso, Pikakannu koolides kahes klassis (algkursus ja lugemisõpetus). Põlva maakonnas jätkus sel aastal aabitsaõpetus Himmaste, Mammaste ja Naha algkoolis ning Ruusa põhikoolis (4 kooli). Võru keelt ja kirjandust keskastmes õpetatakse Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, Haanja-Ruusmäe pk-s ja Leevi pk-s Põlva mk-s (4 kooli). Koolidel, kus senine tegevus katkes, olid järgmised probleemid: õpilased liiga hõivatud muude ülesannetega, kool suleti, senine õpetaja vahetas töökohta või jäi pensionile ning uut ei leitud.
Aabitsaõpetust ringitunnina õnnestus laiendada järgmistesse uutesse koolidesse: Võru mk-s Tsolgo algk, Rõuge pk, Valga mk-s Lüllemäe ja Hargla pk, Põlva mk-s Põlva kk ja Põlva ühisgümnaasium (6 kooli).
Võrukeelse õppetöö läbiviimist koolides nõustab Nele Reimann.

4.9. Täiskasvanute hariduse arendamine Võru Maakonnas (Development of Adult Education in Võru County) (Phare rahastamisel).
Rahvusvaheline koostööprojekt Helsingi Täiskasvanute Täiendkoolituskeskuse, Tartu Ülikooli ja Võru Instituudi osalusel (Taotlus esitati 1995. aastal, projekt teostati 1998. aasta sügis kuni 2000 sügis). Vastavalt lepingule toimus Võru instituudi poolt projekti raames õppetöö koordineerimine.
Vastutav täitja Evelin Buht.

4.10. Loodus ilma piirideta (Nature Without Borders) (rahastaja Phare CREDO programm).
Phare CREDO programmi raames Kirde-Läti Aluksne kõrgustiku piirkonna ja Kagu-Eesti Haanja kõrgustiku piirkonna omavalitsuste turismisuunitlusega ühisprojekt. (Taotlus esitati 1997. aastal, projekt teostati 1998 kuni 2000). Võru Instituut osales rahvusvahelises projektis nõustajana.
Vastutav täitja Aigar Piho, kaastäitja Agu Vissel.

4.11. Välisüliõpilastele võru keelt ja kultuuri tutvustava õppeprogrammi koostamine (rahastaja USA valitsusorganisatsioon American Councils for International Education).
2000. aastal soovis Indiana Ülikooli (USA) doktoriõppe üliõpilane Kara D. Brown seoses oma uurimistööga pikemat aega tutvuda ajaloolise Võrumaaga ning kasutada instituudi abi õpingute korraldamisel. USA valitsusorganisatsiooni American Councils for International Education (ACTR/ACCELS) ja Võro Instituudi kokkuleppel valmistati ette koolitusprogramm, mis sobib ka teistele välisüliõpilastele. Edaspidi on kavas korraldada välisüliõpilastele isetasuvuse põhimõttel võru keelt ja kultuuri tutvustavaid ning õpetavaid suvekursusi.
Vastutav täitja Kadri Koreinik.

4.12. Nõuandeid seto rahvakultuurialaseks koolituseks. Setomaa noortele mõeldud koolitusürituste nõustamine ja läbiviimine koostöös Setomaa kooliõpetajate, lasteaednike, raamatukogutöötajate ning kultuuritöötajatega. Aasta jooksul toimusid mitmed koolitusüritused, mille eesmärgiks oli setode rahvakultuuritraditsioonide õpetamine Setomaa noortele. Vastutav täitja Aare Hõrn.

4.13. Nõustamine võru keele, kohanimede ja kultuuritraditsioonide küsimustes (pidev töö).
Kohalike omavalitsuste ametnike, firmade esindajate, üliõpilaste, kultuuritöötajate jt. soovijate nõustamine ajaloolisele Võrumaale eriomastes küsimustes.