| Võru Instituudi 1999. aasta tegevusaruanne |
|
|
Kinnitatud Võru Instituudi 1999. aastal võimaldas riigieelarveline rahastamine asuda Võru Instituudi struktuuri korrastamisele. Direktori käskkirjaga 01.02.1999 määrati instituudi töökohtade struktuuri täiskoormusega direktor, sekretär-asjaajaja, kaks teadurit, lisaks kaks osalise koormusega spetsialisti. 1999. aasta oktoobris asus Võru Instituut ümber seniselt rendipinnalt (Jüri 12 Võrus) omaette hoonesse Tartu 48 Võrus. Asukohavahetus toimus renditud ruumide omaniku Võru Maavalitsuse ettepanekul ja Võru Instituudi nõusolekul. Kinnistu Tartu 48 on EV Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olev riigivara. Kultuuriministri käskkirjaga 06. detsembrist 1999 anti kinnistu Võru Instituudi valdusse, mida kinnitab 23. detsembril 1999 sõlmitud vara üleandmise-vastuvõtmise akt. 1999. aastal oli instituudi finantseerimine riigieelarvest 791 000 krooni (sellest 105 000 krooni investeeringuteks), millele lisandusid seoses kolimisega eraldised täiendavateks infotehnoloogia kuludeks (interneti püsiühendus, sisevõrgu ehitus) ning jooksvaks remondiks. Tähtsamateks tegevusteks 1999. aastal olid sõnaraamatu koostamine, üldhariduskoolides võru keele õpetuse laiendamine, õppematerjalide koostamine ja väljaandmine, kohanimeuuringu jätkumine, regionaalsete uuringute läbiviimine, võro kirjanduse uurimine ja publitseerimine. Oluliseks tööks 1999. aastal oli lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise riikliku programmi väljatöötamine. Võru Instituudi initsiatiivil moodustas Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni Lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise riikliku programmi väljatöötamiseks (korraldus nr. 1186-k, 08. detsembrist 1998). Komisjon esitas töö tulemused valitsusele 1. juuniks 1999. Programm hõlmab murdekeele ja kohaliku kultuuri alaseid teadusuuringuid, lõunaeesti keele ja kultuuri õpetamist koolides, lõunaeesti keele kasutamist massiteabevahendites ning lõunaeestikeelse kaasaegse kultuuri arendamist. 12. oktoobril 1999 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil võttis valitsus vastu riikliku programmi "Lõunaeesti keel ja kultuur". Programmi hakkab juhtima ja koordineerima Kultuuriministeeriumi juurde moodustatav programminõukogu. Programmi rahastamine lülitati 2000. aasta riigieelarvesse. 1. Teadusuuringud ja -projektid.1.1. Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamatu koostamine (1997. aastal alalanud projekt). Jätkus töö sõnaraamatu käsikirjaga. Võro - eesti osas on i - p ja t - u tähtede ulatuses leitud ja sõnaraamatukoosolekul kontrollitud tõlkevasted sõnaartiklitele ja samas osas on tehtud muutkondade määramine. Eesti- võro osas on sama töö tehtud m ja n tähe osas. Töö käsikirjaga on kavandatud lõpetada ja sõnaraamat trükiks ette valmistada 2000. aasta lõpuks. Projekti juht Jüvä Sullõv, juhendab Karl Pajusalu. 1.2. Ajaloolise Võromaa ja Setomaa kohanimeuuringu jätkumine (1995. aastal alustatud projekt). 1999. a. koguti ja kontrolliti põhikaardile kantavaid kohanimesid 3 kaardilehe ulatuses - Kanepi, Karste ja Himmaste leht. Kanepi ja Karste lehe välitöödega käidi läbi Kanepi kihelkonna keskosa, ja servapidi ka Lõuna-Tartumaa Otepää kihelkonna idaosa. Ilmnes läänevõrulike ja lõunatartumaiste enamlevinud kohanimede küllalt suur sarnasus, samuti sarnasus nimetamistavades, mis märgatavalt erinevad Põlva khk nimetamistavadest. Kohanimeandmebaasi on sisestatud Räpinä ja Vahtsõliina kihelkonna osas kõik põhikaardi välitööde käigus kogutud nimed, so 5800 kirjet ja kaardiga seotud punkti. Rõugõ kihelkonna põhikaardil leiduvatest kohanimedest on kolmandik andmebaasi sisestatud. 1999. aastal alustati kohanimeandmebaasi uue komponendi - Võrumaa ajalooliste mõisapiiride - digitaliseerimist. Projekti juht Evar Saar. 1.3. Kagueestlase keel, kombestik, identiteet 1998. aastal (KERA Programmi finantseerimisel, 1998 a. alanud projekt). Etnosotsioloogiline uuring Võru, Valga ja Põlva maakonnas, mille eesmärk oli fikseerida keeleoskuse ja traditsioonilise kultuuri säilimise hetkeseisu ning uurida inimeste suhtumist lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamise vajadusse. 1999. aastal viidi lõpule küsitlemine, sisestati kogutud ankeetandmed, viidi läbi andmetöötlus ning vormistati lõpparuanne. Oktoobris alustati ettevalmistusi uuringu huvipakkuvaimatest tulemustest raamatu koostamiseks (toimetaja Kadri Koreinik). Projekti juht Jan Rahman. 1.4. Tööjõu- ja koolitusvajaduse uuring ning rahvastikuprognoos (KERA Pogrammi tellimisel ja finantseerimisel, 1998. a. alanud projekt). Sotsioloogiline uuring Võru, Valga ja Põlva maakonnas, mille põhieesmärk oli tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoosimine lähiaastateks ning rahvastikuprognoosi koostamine kuni aastani 2021. 1999. aastal lõpetatati algandmestiku kogumine, viidi läbi andmesisestus- ja töötlus ning koostati lõpparuanne. Projekti juht Külli Eichenbaum. 1.5. Setomaa arheoloogilised uuringud (koostöös Ajaloo Instituudiga, jätkuv projekt, alustatud 1997. aastal). Arheoloogiline luure ja proovikaevamised, mida teostavad Setomaa kooliõpilased Ajaloo Instituudi teadustöötajate juhendamisel. 1999. aastal toimusid arheoloogiline inspektsioon Matsuri küladegruppi, Obinitsa kääbaskalme avariikaevamine ning proovikaevamised Härmä külas ja Kõõrus. Võru Instituudi poolne projekti juht Aare Hõrn. 1.6. Kagu-Eesti majanduse mitmekesistamise ja alternatiivse tööhõive loomise projekt (KERA Programmi finantseerimisel, jätkuv projekt, alanud 1998. aastal). Alternatiivsete äriideede genereerimine ning nende baasil konkreetsete ärikavade koostamine Võru, Valga ja Põlva maakonnas. 1999 aasta esimesel poolel alustati andmehalduse, ökoehituse ja märgalal põhineva reoveepuhastuse allprojektidega, millest kaks viimast on lõpetatud. Viidi läbi Kagu - Eesti potentsiaalset investeerimisväärtust omavate objektide üldkirjeldav uuring. Aasta teisel poolel peeti läbirääkimisi tellijaga ja täpsustati projekti raames teostatavate tööde mahtu. Tellijapoolsetel põhjustel seiskus andmehaldusprojekti rakendamine. Projekti edasine sisuline täitmine lükkus aastasse 2000. Projekti juht Marek Strandberg. 1.7. Läänemeresoome äärealade keelte uurimis- ja arendusprogramm (Põhjamaade ministrite nõukogu projekt Oulu ülikooli juhtimisel). Võru Instituut osaleb Soome, Norra, Rootsi, Karjala ja Eesti teadlaste ühisprojektis, mille eesmärgiks on läänemeresoome keeleala perifeeriate väikekeelte sotsiolingvistiliste probleemide uurimine ja nende lahendamisele kaasaaitamine. Projektis osalevad Sulev Iva ja Nele Reimann. 2. Trükised ning audioväljaanded2.1. Võro-seto language (rahastasid Eesti Kultuurkapital ja OÜ Hismet, ilmus 1999. aasta veebruaris). Tutvustav broshüür võro-seto keele kohta (inglise k.). Vastutavad toimetajad Kalle Eller ja Külli Eichenbaum. 2.2. Studia Memoriae II (rahastas Eesti Kultuurkapital, ilmus 1999. aasta veebruaris). Madis Kõivu võrukeelne mälestusteraamat. Toimetaja Jüvä Sullõv. 2.3. Valgõ kivi (Eesti Kultuurkapitali ja KERA Programmi rahastamisel, ilmus 1999. aasta jaanuar). Juhan Jaigi sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud raamat, kuhu on koondatud Jaigi võrukeelne luule ja proosa ning lisatud valikuliselt eestikeelse originaalloomingu võrukeelseid tõlkeid. Toimetajad Jan Rahman ja Kauksi Ülle. 2.4. Naksikõsõq (Eesti Kultuurkapitali ja KERA Programmi rahastamisel, ilmus 1999. aasta jaanuar). Võru Instituudi helikassettide sarja viies väljanne, sisaldab Juhan Jaigi originaalset ja tõlgitud võrukeelset loomingut kogumikust Valgõ kivi. Koostajad Jan Rahman ja Kauksi Ülle. 2.5. Läänemeresoome perifeeriad. Võru Instituudi toimetised nr 6 (AEF ja Eesti Kultuurkapitali rahastamisel, ilmus 1999 a. septembris). 1998. aastal toimunud Kurgjärve keelekonverentsi ettekannete kogumik. Toimetajad Karl Pajusalu ja Tõnu Tender. 2.6. Rindelinn Võru - Võrumaa aastatel 1987-1988 (Eesti Kultuurkapitali rahastamisel, ilmus aprillis). Samanimelise konverentsi (Võru 21.10.98.) ettekannete kogumik. Toimetajad Aare Hõrn ja Mika Raudvassar. 2.7. Tsirr-virr lõukõnõ ( Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu ja KERA rahastamisel, raamat ilmus augustis, kassett oktoobris). Rahvalaulukogumik koolilastele (koos nootidega) ning helikassett. Toimetaja Marju Kõivupuu. 2.8. Seto pajatuseq (Eesti Kultuurifondi ja Eesti Kultuurkapitali rahastamisel, ilmus juunis). Paul Hagu koostatud kogumik seto pajatustest ja lühijuttudest. Toimetajad Paul Hagu ja Külli Eichenbaum. 2.9. Võru Instituudi interneti kodulehekülg (KERA Programmi rahastamisel, valmis oktoobris). Eesti-, võru- ja ingliskeelne Võru Instituudi töid ja tegemisi tutvustav kodulehekülg (http://www.wi.ee), mis sisaldab ka ülevaateid võro-seto keelest ning Võrumaa ajaloost. Täiendatakse edaspidi mitmesuguste lisamaterjalidega alates Võru Instituudi väljaannetest ning lõpetades loodavate andmebaasidega. Toimetaja Ülli Reimets. 2.10. Lõunaeesti kirjanduse interneti kodulehekülg (KERA Programmi rahastamisel, valmis detsembris). Kodulehekülg annab ülevaate lõunaeesti kirjandusest, kirjanike elulugudest ja bibliograafiatest ning sisaldab ka vastavad tekstinäited. Kodulehekülg asub aadressil http://www.wi.ee/kirjandus. Vastutav täitja Jan Rahman. 2.11. Töövihik ABC kiräoppuse juurde (KERA Programmi rahastamisel). Õppematerjal kasutamiseks võru keele tundides koos võrukeelse aabitsaga. Töövihiku koostamiseks on moodustatud töörühm võru keele õpetajatest ning spetsialistidest. Septembris alustati tööülesannete koostamisega, aasta lõpuks valmis töövihiku esialgne käsikiri. Toimetaja Nele Reimann. 2.12. Metoodika ABC kiräoppuse juurde (KERA programmi osalisel toetusel). Õpetaja käsiraamat aabitsa juurde: üldosa, ülesanded tähtioppuse ja lugõmiku juurde. Valmis käsikiri. Koostaja Nele Reimann. 2.13. Võru Instituuti tutvustav voldik. Oktoobris valmis võrukeelne kahevärviline A3 formaadis voldik, kus antakse lühiülevaade instituudi tegevusest ning on märgitud instituudi kontaktandmed. Toimetaja Jan Rahman. 2.14. Seto meestelaulu heliplaat (rahastaja Eesti Kultuurkapital). Heliplaadil (valmis CD emaplaat) on jäädvustatud tänaseks väga vähe säilinud ehedat seto meestelaulu. Lauluvalik põhineb EKM arhiivimaterjalil, koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga tehti lisaks salvestusi 1999. aasta sügisel. Heliplaadi põhjal antakse esmajärjekorras välja helikassett koos laulusõnadega. Projekti juht Aare Hõrn, toimetaja Paul Hagu. 2.15. Võrumaa rahvaarstid Suri´d (rahastaja Eesti Kultuurkapital). Marju Kõivupuu magistritöö publitseerimine. 1999. aastal valmis täiendatud ja parandatud käsikiri, trükist ilmub 2000. aasta esimesel poolel (sõltuvalt rahastamisest). Toimetaja Mare Kõiva. 2.16. Võro kirjanduse aasta kogumik (rahastaja Eesti Kultuurkapital, KERA programm). Koostati valik Võro kirjanduse aasta jooksul peetud konverentside sisukamatest ettekannetest ja toimetati trükivalmis käsikirjaks. Kogumik ilmub Võru Instituudi toimetiste sarjas aastal 2000. Toimetajad Nele Reimann ja Kauksi Ülle. Kordustrükist ilmus võrukeelse aabitsa ABC-kiräoppus lisatiraa~ 2000 eks. (oktoober 1999) Rahaliselt toetasid KERA programm, Võru Maavalitsus (B. Kangro preemia), Eesti Kultuurkapital. Alustati Värskas toimunud keelekonverentsi ettekannete kogumiku koostamist (toimetaja Karl Pajusalu) ning koolilaste võrukeelsete kirjatööde valimiku Mino Võromaa nr. 12 toimetamist (toimetaja Mariko Faster). 3. Mitmesugused üritused3.1 Võru kirjanduse aasta (koostöös Võro Seltsiga VKKF, osaliselt Eesti Kultuurkapitali ja KERA programmi rahastamisel). Mitmete Võrumaa kirjanike juubelitähtpäevade (Juhan Jaik 100, Artur Adson 110, Raimond Kolk 75, Madis Kõiv 70) äramärkimiseks otsustati 1999. aasta kuulutada Võru kirjanduse aastaks. Aasta raames toimusid juubelikonverentsid, kirjanike loomingu dramatiseeringud, kohalikes koolides ja raamatukogudes korraldati võro kirjandust tutvustavaid üritusi. Projekti juht Jan Rahman. 3.2. Kaika suveülikool Lepistüs (30. juuli - 01. august, koostöös Võro Seltsiga VKKF). Võru Instituudi kaasabil koostati suveülikooli loengukavad. Vastutavad täitjad Jüva Sullõv ja Evar Saar. 3.3. Rahvusvaheline konverents Keskused läänemeresoome piiridel (28. - 30. oktoobril Värskas, koostöös Tartu Ülikooli eesti keele õppetooliga). Traditsiooniline interdistsiplinaarne teaduskonverents, kus käsitleti läänemeresoome piirialade keele- ja kultuuriprobleeme. Osalesid lingvistid, folkloristid, arheoloogid ning etnoloogid Eestist, Soomest, Lätist, Karjalast, Saksamaalt, Norrast. Üritust toetas Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti juht Karl Pajusalu. 4. Koolitus- ja nõustamistegevus4.1. Kaika ülikooli talvõoppus võru keele õpetajatele (25.-26. märts, teema: pärimus, lõunaeesti rahvalaul) Antsla keskkoolis. Toetas Eesti Kultuurkapital. Vastutav korraldaja Nele Reimann. 4.2. Kursus Sissejuhatus võru keelde ja kultuuri toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis ajaloolise Võrumaa uutele võru keele ja kirjanduse ning aabitsaõpetajatele ja teistele huvilistele 28. juuni - 02. juuli. Kursuse maht: 32 t loenguid, 8t seminare, iseseisev töö; teemad: võru keel ja kirjandus. Rahastaja EV Haridusministeerium. 4.3. Võru kirjanduse aastale pühendatud Kaika ülikooli süküsoppus Lõunaeestikeelne varasem ja tänane kirjasõna. Toimus 19.-20. nov. Võrumaa keskraamatukogus koolide ja maakonna raamatukoguhoidjatele. Rahastamine: EV Haridusministeerium. Vastutav korraldaja Nele Reimann. 4.4. Koolituspäevad Võru Instituudis - 19.okt, 26.okt, 4.nov, 24.nov, 3.dets, 10.dets. võru keele ja kultuuri õpetajate täienduskoolitus. Käsitletud teemad: lõunaeesti rahvalaul, sügistalvised tähtpäevad, pulma- ja matusekombestik, folkloorikava koostamine. Rahastamine: EV Haridusministeerium. Vastutav korraldaja Nele Reimann. 4.5. Võru keele ja kultuuri päevad ajaloolise Võrumaa koolides. 1999. aasta jooksul toimusid Antsla kk-s, Puiga pk-s, Ruusmäe pk-s, Haanja pk-s, Lüllemäe pk-s, Naha algk-s. Vastutav korraldaja Nele Reimann. 4.6. Omavalitsuste jt. nõustamine kohanimede ja külade taastamise küsimustes (pidev töö) rõhuasetusega võrupäraste kohanimede teeviitadele kandmisele, bussipeatuste nimede korrastamisele, rahvaloenduse läbiviimiseks vajaliku kaardimaterjali kontrollimisele ning ettevalmistatavale haldusreformile. Vastutav täitja Evar Saar. 4.7. Võrukeelne õppetöö. 1999. aastal laiendati võru keelt õpetavate koolide ringi ajaloolisel Võrumaal. Lisaks eelpool nimetatud suurematele koolitusüritustele (vt. 4.1. - 4.4.) toimus pidev infovahetus koolidega, korraldati ühisnõupidamisi õpetajatega, külastati võru keele tunde ning korraldati ühisüritusi võru keelt õppivatele lastele (vt. 4.5.). Projekti juht Nele Reimann.
|



