KINNITATUD Võru Instituudi nõukogu koosolekul 13.02.1998

1. Sissejuhatus

1.1. Võru Instituudi teadustegevuse üldiseloomustus. Instituudi olulisemad tegevused olid Setomaa põlisasustuse uuring, Võru- ja Setomaa rahvakeelsete kohanimede kogumine, uurimine ning kandmine eesti põhikaardile; võru keele foneetika uuringud, võro-seto kirjakeele ja võru kirjanduse õpetamine õpetajatele ja õpilastele; võro-seto kirjakeelsete õppevahendite loomine; rahvusvahelise teaduskonverentsi Läänemeresoome väikesed keeled ning rahvusvahelise seminari Lõunaeesti keel tänapäeva koolis korraldamine; ekspeditsioonid rahvaluule kogumiseks. Täidetavaid teemasid on VI nõukogu poolt kinnitatud 34, 1997.a. õnnestus tegelda neist üheteistkümnega. Eesti Teadusfond toetas uuringut Võru murde vokaalide foneetiline, fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs (ETF grant), mida täidab Tartu Ülikool koostöös Võru Instituudiga. Grantihoidja on K. Pajusalu,

1.2. Võru Instituudi struktuur. Instituudi tööd suunab nõukogu ning juhib direktor. Instituudi tegevust Setomaal korraldab VI Seto osakond, mille eesotsas on osakonna juhataja. Finantsilise ebakindluse tõttu ei saanud ka 1997.a. korraldada konkursse teadurite ametikohtadele. Tööülesandeid täidavad teadurite ja vanemteadurite kohusetäitjad, kes töötavad enamasti osalise koormusega. Seisuga 31.12.1997. finantseeris instituut osaliselt kolme töörühma ning Seto osakonda:

• keele töörühm - Jüvä Sullõv, teaduri kt, 0.5 kohta (juhend. Karl Pajusalu, fil. dok.);
• kohanimede töörühm - Evar Saar, teaduri kt, 0.5 kohta;
• regionaaluuringute töörühm - Aigar Piho, teaduri kt, 0,25 kohta;
• Seto osakond - Aare Hõrn, seto osakonna juhataja kt, 0,25 kohta.

Võru Instituudi nõukogu seisuga 31.12.1997:

• Paul Hagu - nõukogu esimees, Tartu Ülikool, dots. fil. kand.
• Jaan Pulk - nõukogu aseesimees
• Jüri Jagomägi - Tartu Ülikool, AS Regio, geogr. kand.
• Kaido Kama - Võru Instituut, direktor.
• Enn Kasak - Tartu Observatoorium, f.-m.k.
• Kalle Kasemaa - Tartu Ülikool, professor.
• Kalev Kreegipuu - Põlva maavanem.
• Jaak-Hans Kuks - Rõuge vallavolikogu, esimees, f.-m.k.
• Erich Kukk - Tartu Ülikool, biol.kand.
• Madis Kõiv - Võru Instituut, f.-m.k.
• Jaak Leimann - majandusteadlane, maj.dok.
• Karl Pajusalu - Tartu Ülikool, fil. dok.
• Mare Piho - Eesti Rahva Muuseum, fil. kand.
• Peeter Päll - Eesti Keele Instituut, fil. mag.
• Riho Raave - Valgamaa Omavalitsuste Liit, esimees
• Tiit Soosaar - Võru maavanem.
• Tõnu Tender - Tartu Ülikool, fil. mag.

1.3. Saadud konkursipreemiad, riiklikud preemiad, muud autasud.

• Võru Instituut - Konstantin Pätsi medal.
• Aare Hõrn - Anne Vabarna omakultuuri alane preemia.

1.4. Kaitstud väitekirjad. Pole kaitstud.

1.5. Kirjastatud monograafiad ja kogumikud.

1. Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. / Toim. P. Kattel. Võru, 1997. 185 lk.
2. Läänemersoome lõunapiir. - Konverentsikogumik. / Toim. Jüvä Sullõv, K. Pajusalu. Võru, 1997. 158 lk.
3. Võrumaa mõtteilu 1996. - / Toim. N. Reimann. Võru Maavalitsus, Võro Instituut. Võru, 1997. 71 lk.
4. Arutlusi teadusest ja tõest. - Seminaride kogumik. / Toim. J. Kangilaski, E. Kasak. 126 lk.

(Märkus: Filosoofiaseminaride kogumik on rahapuudusel ilmumata, ilmub 1998.a. alguses.)

1.6. Eesti ja välispatendid. Pole.

1.7. Arvutivõrgu, Interneti ühenduse olemasolu, seisund. Arvutivõrgus on 5 arvutit - 1 Pentium ja kolm 486 arvutit. Võrgutarkvaraks on LINUX ja Windows 95. Interneti ühendus on üle 64k kanali alates augustikuust 1997.

2. Alusuuringute tähtsamad tulemused 1996.a.

2.1. Ajaloolise Võrumaa ja Setomaa toponüümika. Läbi on viidud kohanimetarvituse uurimine ja ettevalmistamine eesti põhikaardile kandmiseks põhikaardi 19 lehe (2000 km2) ulatuses. Koos 1995-1996.a. ette valmistatud 20 lehega katavad need käesaegse Võru maakonna kesk- ja idaosa, Setomaa ja Räpina khk, Peipsi rannajoon Emajõe suudmeni. Kontrollitud on põhikaardile kantavate asustusnimede vastavust tegelikkusele ja häälduspärast kirjakuju. Palju EKI kohanimekogus leiduvaid mikrotoponüüme on esmakordselt topograafilisele kaardile paigutatud, mis võimaldab neid ka pärast kasutuselt kadumist loodusobjektidega vastavusse viia. Täiendavalt on kogutud seni fikseerimata ja uustekkelist nimematerjali. Põhitäitja on Evar Saar.

2.2. Lõunaeesti keele omapära uuringud. Algas võru keele morfofonoloogia ja ortograafia uurimine koostöös Tartu Ülikooli Karl Pajusalu poolt juhitava võru keele foneetika töörühmaga ETF grandi Võru murde vokaalide foneetiline, fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs raames. On saadud ning rahvusvahelisel konverentsil ka ette kantud esimesed töötulemused - võru keele morfofonoloogia erineb eesti keele omast märgatavalt rohkem kui siiani arvati. Termini võru keel kasutamist õigustab Karl Pajusalu uurimistöö, mille järgi on Kagu-Eesti kõnepruugi ja eesti ühiskeele kõnepruugis kokkulangevat osa alla 20%, samal ajal kui eesti keele kõige äärmuslikemas murretes saartel ja Ida-Virumaal, on kokkulangevus eesti ühiskeelega vähemalt kaks korda suurem. Alustatud on 5000-8000 sõnaliste eesti-võro ja võro-eesti sõnaraamatute ning praktilise võro-seto grammatika koostamist. Koostatud ja levitatud on lõunaeesti (võro-seto) keele kui eesti ühiskeelt täiendava regionaalkeele kontseptsiooni ning seda kajastavaid materjale. Võro-seto keele omapära ning selle tähtsus eesti ja teiste läänemersoome keelte uurimisel on jätkuvalt õnnestunud teadvustada rahvusvahelisel tasandil ning selle tulemusena on käivitunud foneetilised ja keelesotsioloogilised uuringud. Põhitäitjad on Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv (Sulev Iva).

2.3. Arheoloogiline luure uute leiukohtade avastamise eesmärgil. Kolmel Ajaloo Instituudi, VI ja Eesti Rahva Muuseumi poolt korraldatud ekspeditsioonil on täpsustatud ja kontrollitud VI töötaja Ali Kikka poolt antud eelinformatsiooni uute leiukohtade kohta. Kokku on külastatud üle viiekümne objekti. Avastatud on 19 uut asulakohta ja 7 keraamika leiukohta ning 3 kultuurkihiga ala. Huvitavamad on Ali Kikka poolt avastatud kiviaja asulakoht Värskas, muinasaja asulakoht Obinitsas kultuurikihiga 25-30cm ning Tsirgul kultuurikihiga 40cm, pelgupaik või väike linnus Obinitsas.

3. Koostöö ülikoolide ja teiste teadusasutustega Eestis.

• Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond. Sotsioloogilised uuringud. K. Eichenbaum.
• Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. Keele ja filosoofia alased uuringud. Jüvä Sullõv, E. Kasak, M. Kõiv, K. Pajusalu.
• Tartu Ülikooli kultuurikeskus. Estonian folk-belief and traditions. Rahvameditsiin. Loengud. M. Kõivupuu.
• Tartu Ülikooli rahvaluule õppetool. Kaasaegse folkloori uuringud. Loengud astraalmütoloogiast ja kosmoloogiast. E.Kasak
• Tartu Ülikooli kirjanduse õppetool. Võru kirjanduse õpetamine koolides. N. Reimann.
• Eesti Põllumajandusülikool. Eesti maakultuuri ajalugu. Loengud. M. Kõivupuu.
• Eesti Põllumajandusülikool. Doktoriõpe EPÜ Filosoofia ja Maasotsioloogia Instituudi juures. M. Kõivupuu.
• Tallinna Pedagoogikaülikool. Kosmoloogia ja kultuuri alased loengud. E. Kasak.
• Eesti Keele Instituut. Ühised teadusuuringud võru keele ja kohanimede alal. T. Help, E. Saar.
• Eesti Kirjandusmuuseum. Ühised teadusuuringud Võru- ja Setomaa rahvakultuuri alal. M. Kõivupuu.
• Viljandi Kultuurikolledz. Eesti rahvaluule üldkursus. Erikursus kaasaegsest folkloorist. M. Kõivupuu.
• Viljandi Kultuurikolledz. Eesti peretraditsioonide valikkursus. M. Kõivupuu.
• Maaelu Arengu Instituut. Elukeskkond ajaloolisel Võrumaal. Ühised uuringud. A. Piho.
• Jaan Tõnissoni Instituut. Ökoturism Võrumaal. A. Piho.

4. Teaduskoostöö välisriikidega.

Teaduskoostöö välisriikidega eeldab asutuse tulemusrikast pikaajalist tegevust. Instituudi ebakindla staatuse, väikeste võimaluste ning nooruse tõttu ei ole veel õnnestunud saavutada finantseerimist välisriikidest. Ometigi on koostöö alustamise eeltingimused loodud Helsingi Ülikooliga, Turu Ülikooliga ning Soome Kodumaiste Keelte Uurimiskeskusega. On alustatud koostöövõimaluste otsimist Euroopa väikerahvastega.

4.1.-4.2. Koostöölepingud. Osalemine rahvusvahelistes programmides. Välisriikidest finantseeritavaid koostöölepinguid veel ei ole ning programmides ei osale.

4.3. Koostöö välispartneriga.

• Seto omakultuuri uurimine. Soome Fr. Tuglase Selts ja Seto Sõprade Selts.
• Kaika ülikooli sügissessioonid võrukeelse õpetamise korraldamiseks. Finantseerib Hollandi Kesk- ja Idaeuroopa Fondide Ühendus.

4.4. Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides. Ei osale.

4.5. Akadeemiliste institutsioonide välisliikmed. Ei ole.

4.6. Välisteadlaste vastuvõtt. Ei ole vastu võetud.

4.7. Töötajate välislähetused.

• 18.-20.02. Aigar Piho viibis WTO kutsel Venemaal, Novgorodis, regionaalsel seminaril Ökoturismi tehnoloogiatest.
• 20.-21.02. Enn Kasak ja Airi Pilt viibisid Helsingi Täiskasvanute Täiendusinstituudi kutsel Soomes, kus nad koostasid ühistaotlust PHARE täiskasvanute täienduskoolituse jaoks.
• 14-18.04. Aigar Piho osales seminar-õppusel Regionaalne areng ja maaturism. Aabenraa Ettevõtluskeskuse kutsel Taanis.
• 23.-24.04. Evar Saar viibis Lätis, Riias, rahvusvahelisel kohanimede konverentsil.
• 28.05. Aigar Piho viibis Aluksne Arenguosakonna kutsel Lätis, Aluksnes, kus osales CREDO projekti arutelul.
• 28.07. Aigar Piho viibis Lätis, Apes, kus osales CREDO projekti arutelul.
• 05.08. Aigar Piho viibis Lätis, Aluksnes, kus osales CREDO projekti arutelul.
• 18-19.08. Aigar Piho osales Soome Kaubandus ja Tööstuskoda kutsel Soomes, Helsingis Agenda 21 töökoosolekul.
• 01.09. Aigar Piho viibis Lätis, Aluksnes, kus osales CREDO projekti arutelul.
• 12.-14.09. Aigar Piho viibis Venemaal, kus ta otsis ja leidis partnereid projektile Jääaja jäljed.
• 17.09. Aigar Piho viibis Lätis, Veclaicenes, kus osales CREDO projekti arutelul.
• 04.10. Aigar Piho viibis Lätis, Apes, kus osales CREDO projekti arutelul.
• 13.-15.12. Enn Kasak viibis Soome seltsi Skepsis kutsel seltsi aastakonverentsil Helsingis

5. Instituudi korraldatud teadusüritused.

• 22.03. Rahvusvaheline keeleseminar Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. Tallinnas (koostöös Tall. Pedagoogikaülikooliga). 90 osavõtjat Eestist ja Soomest, peeti 12 ettekannet. Koostamisel on kogumik 22.03. ja 09.08. keeleseminaridest.
• 08.05.-10.05. Filosoofiaseminar Tõde filosoofias ja loogikas. Võrumaal, Järvekülas (koostöös Eesti Analüütilise Filosoofia Seltsiga). 47 osavõtjat Võrust, Tartust ja Tallinnast, peeti 18 ettekannet. Seminarikogumik ilmub 1998.a.
• 08.-10.08. IX Kaika suveülikool Räpinä kihelkonnas Vilustes (koostöös Võru Keele ja Kultuuri Fondiga), umb. 200 osavõtjat. Peeti 18 ettekannet. Koostamisel on kogumik IX Kaika suvõülikuul 1997.
• 09.08. Rahvusvaheline keeleseminar Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest. IX Kaika suveülikooli raames. 120 osavõtjat Eestist, Soomest ja Lätist, peeti 13 ettekannet.
• 16.10. Rahvusvaheline Liivi-Võru konverents Liivi-Võro istjädseq. (koostöös sihtasutusega Fennougria). Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. 50 osavõtjat. Peeti 9 ettekannet.
• 21.10. Ajaloo alane teaduskonverents Rindelinn Võru - Võrumaa aastatel 1987-1988. (koostöös Võrumaa Muuseumiga). Võrus, 45 osavõtjat. Peeti 6 ettekannet. Käsitleti Võrumaa lähiajaloo küsimusi.
• 23.-25.10. Rahvusvaheline teaduskonverents Läänemeresoome väikesed keeled (koostöös TÜ filosoofiateaduskonna ja Emakeele Seltsiga). Võrumaal Kurgjärvel. 71 osavõtjat Eestist, Soomest ja Lätist. Peeti 26 ettekannet. Käsitleti keele- ja rahvaluule probleeme. Konverentsikogumik ilmub 1998.a.
• 03.-04.11. Kaika suveülikool II sügissessioon Kanepis Ajaloolise Võrumaa rahvapärimuse, keel ja kirjanduse õpetamise võimalused koolis. (koostöös Võru Keele ja Kultuuri Fondiga), 50 osavõtjat. Peeti 9 ettekannet.
• 27.-28.11. Rahvusvaheline seminar Jääaeg Haanjamaa pinnamoe kujundajana (koostöös Rõugõ-Haani Tiidüsseltsiga Võrumaal) Rõuges; 28 osavõtjat Eestist ja Lätist, peeti 12 ettekannet.

6. Ettekanded konverentsidel, seminaridel jt. teadusüritustel.

• Eichenbaum K. Glatsiaalsed pinnavormid Haanja kõrgustiku geomorfoloogias. - Rahvusvahelisel seminaril Jääaeg Haanjamaa pinnamoe kujundajana 27.11. Võrumaal, Rõuges.
• Eichenbaum K. Setomaa kujunemine ja rahvastiku muutused. TÜ Geograafia Instituudi seminaril 29.10. Tartus.
• Elleri Kallõ, Hõrna Aare, Pulga Jaan. LE keele ja selle õpetamise hetkeseis. - Rahvusvahelisel keeleseminaril Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. 22.03. Tallinnas.
• Help T. Keele ennistamine. - IX Kaika Suvõülikooli keeleseminaril Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest. 09.08. Vilustes.
• Hõrna Aare. Kodu-uurimise vajadusest Setomaal. - Obinitsa kodu-uurimispäeval 18.03.
• Hõrna Aare. Setomaa olõvik ja tulõvik.- Rahvusvahelisel konverentsil Liivi-võro istjädseq. 16.10. Tartus.
• Hõrna Aare. Võro Instituudi seto osakonna tegevus ning võimalik areng. - Anne Vabarna 120 sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Värskas 28.11.
• Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Reimann N. Võro-Seto aabitsaeksperimendist. - Rahvusvahelisel keeleseminaril Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. 22.03. Tallinnas.
• Jüvä Sullõv. Võru-eesti ja eesti-võru sõnaraamat. - IX Kaika Suvõülikooli keeleseminaril Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest. 09.08. Vilustes.
• Jüvä Sullõv. Lõunaeesti kiräviisiq. - Rahvusvahelisel keelekonverentsil Läänemersoome väikesed keed. 25.10. Kurgjärvel.
• Jüvä Sullõv, Kasak, E., Pulga Jaan. Viilkõrd õgapäävädsest võro keelest. - Kaika Suvõülikooli süküssessioon Kanepin. Aoluulidse Võromaa rahvaperimüse, keele ja kirändüse oppamise võimalusõq koolin. 04.11.
• Kasak E. Antiikastroloogiast. - XXVII Eesti füüsikapäevadel. 28.01. Tartus.
• Kasak E. Inimene ja Universum. - õpilastele korraldatud konverentsil Tallinna 49. Keskkoolis 15.03..
• Kasak E. Võru keele õpetamise strateegiast 1997-1998. - Rahvusvahelisel keeleseminaril Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. 22.03. Tallinnas.
• Kasak E. Viru ja võro. - Võrumaa päeval. 16.04. Tartus.
• Kasak E. Võru kirjakeelest ja selle perspektiividest. - Võru mk koolidirektorite ettekandekoosolekul Võru Kesklinna koolis, 23.04.
• Kasak E. Filosoofia võimalikkusest Võrumaal. - Võru maakonna TÜ vilistlaskogu koosolekul Kreutzwaldi Muuseumis Võrus, 24.04.
• Kasak E. Egäpäävätsest võro keelest. - Emakeele päev Pikäkannu põhikoolis. 02.05.
• Kasak E. Loogika ja lõpmatus. - Filosoofiaseminaril Tõde filosoofias ja loogikas. 09.05. Järvekülas.
• Kasak E. Võru keele õpetamisest kooliõpetajatele. - Hollandi Ida-ja Kesk-Euroopa fondide ühenduse korraldatud nende poolt toetust saanute konverentsil 13.05. Tartus.
• Kasak E. Võro ja Viru, Võro ja Põlva. - Uma keele ja kultuuri päiv Põlvas. 15.05.
• Kasak E. Kolklus ja kord Universumis. - METROO seminaril 01.07. Kurgjärvel.
• Kasak E. Teadusterminoloogiast võru keeles. - IX Kaika Suvõülikooli keeleseminaril Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest. 09.08. Vilustes.
• Kasak E. Võrumaa identiteedist. - Konverentsil Arengustrateegia ja võtmeprogrammid.. 25.09. Varstus.
• Kasak E. Võru keele võimalusõq? - Miniseminaril Võru Instituudis Põlva maakonna eesti keele ja kirjanduse õpetajate 4.10.
• Kasak E. Õigustõduq kolklus. - Rahvusvahelisel konverentsil Liivi-võro istjädseq. 16.10. Tartus.
• Kasak E. Võru murre ja võru keel. - Rahvusvahelisel keelekonverentsil Läänemersoome väikesed keeled. 23.10. Kurgjärvel.
• Kasak E. Ilma alostus ja ots. - Võro keele päev Haani põhikoolis. 30.10.
• Kasak E. Egäpääväne võro kiil. - Kaika Suvõülikooli süküssessioon Kanepin. Aoluulidse Võromaa rahvaperimüse, keele ja kirändüse oppamise võimalusõq koolin. 04.11.
• Kasak E. Võru võimalikkusest - Miniseminaril Võru Instituudis eesti ajakirjanikele. 29.11.
• Kasak E. Astroloogia Eestis - Soome skeptikute aastakonverentsil Helsingis 13.12.
• Kõivupuu M. Rahvakultuuri õpetamisest (mitte ainult Võrumaa) koolides. - Rahvusvahelisel keeleseminaril Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. 22.03. Tallinnas.
• Kõivupuu M. Võromaa rahvapärimusest ja kuis tuud parembide kor'ada. - Imäkeele päiv Pikäkannu põhikoolis. 02.05.
• Kõivupuu M. "Sauna taga tiigi ääres...." vendade Schmalzide laululoomingust ja selle folkloriseerumisest. - IX Kaika suveülikoolis Räpinä kihelkonnas Vilustes, 09.08.
• Kõivupuu M. Archaic Relics in the Contemporary Burying Rituals of South-Eastern Estonia.- Rahvusvahelisel konverentsil Christian Folk Religion, 04.10.
• Kõivupuu M. Pikäst Kannust Korgõhe Saardõ. - Akadeemilises Rahvaluule Seltsis, 30.10.
• Kõivupuu M. Oma ja võõras meie perekultuuris. - Kaika Suvõülikooli süküssessioon Kanepin. Aoluulidse Võromaa rahvaperimüse, keele ja kirändüse oppamise võimalusõq koolin. 04.11.
• Kõivupuu M. On Food and a "Beautiful" Funeral Custom on the Way to the Cemetery in Võrumaa".- Rahvusvahelisel konverentsil Media, Folklore, Mythology,13.11.
• Piho A. Ökoturismi arendamise kogemused koostöös kohalike omavalitsustega. - WTO konverentsil Ökoturismi arendamise strateegiad Novgorodis 18.-20. 02. 97.
• Piho A. Rahvakultuuri ja ökoturismi ütitseq võimalusõq. - Uma keele ja kultuuri päiv Põlvas. 15.05.
• Piho A. Maaturismi roll ja tootearendus. - Piiriäärsete alade turismialane koostööseminar Vastseliinas 20.06.
• Piho A. Innovaatika turismis. - Innovaatika päeval Räpinas 20.09.
• Piho A. Reaalne regionaalpoliitika Võrus. - Miniseminaril VI-s eesti ajakirjanikele 29.11.
• Reimann N. Võru keele õpetamise võimalustest tänapäeva kooliõpilastele. - Rahvusvahelisel keeleseminaril Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. 22.03. Tallinnas.
• Reimann N. Võru keele õpetamisest koolis. - Imäkeele päiv Pikakannu põhikoolis. 02.05.
• Reimann N. Kohaliguq perimusõq rahva keeleh ni meeleh. - IX Kaika suvõülikuul Vilustes.
• Reimann N. Võrokiilse kooliharidusõ ja ABC-kiräoppusõ edimädseq sammuq. - Uma keele ja kultuuri päiv Põlvas. 15.05.
• Reimann N. Võru keele õpetamine ja kohalik kool. - Võro keele päiv Haanja põhikoolis, 30.10.
• Reimann N. Kuulmeistride koolitusõst , võrokiilsest lugõmikust ja aabitsa-pruuvmise tulõmuisist. - Miniseminaril Võru Instituudis Põlva maakonna eesti keele ja kirjanduse õpetajate 4.10.
• Saar E. Võrumaa kohanimedest. - Rahvusvahelisel keeleseminaril Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. Tallinnas, 22.03.
• Saar E. Kotussõnimmi kiil, kirotamine ja eesti põhikaart. - Uma keele ja kultuuri päiv Põlvas. 15.05.
• Saar E. Põhikaardi kasutamisest koolioppusõ man. - Miniseminaril Võru Instituudis Põlva maakonna eesti keele ja kirjanduse õpetajate 4.10.
• Saar E. Võrumaa kohanimedest. - Võro keele päiv Haani põhikoolis. 30.10.
• Saar E. Võrumaa kohanimed eesti põhikaardil. - Miniseminaril VI-s eesti ajakirjanikele 29.11.

7. Konsultatsioonid, koolitus- ja nõustamistegevus.

Koolitustegevusest on olulisimad lõunaeesti (võro-seto) kirjakeele ja võru kirjanduse õpetamine õpetajatele ja ökoturismi alane koolitus.. VI jätkas lõunaeesti kirjakeele arendamist, mis tugineb rahvusvahelise keelekomisjoni poolt 31.10.1995.a. soovitatud võro-seto keele kirjaviisi põhimõtetele. 14.01. toimus õppepäev ajaloolise Võrumaa õpetajatele Võrus, 02.05 Imäkeele päiv Pikäkannu põhikoolis, 15.05 Uma keele ja kultuuri päiv Põlvas ja 30.10 Võro keele päiv Haani põhikoolis. 08-10.08 peeti IX Kaika Suvõülikooli raames ka võru probleemide ja keele õpetamise teemalisi ettekandeid ning 03.-04.11. toimus Kanepis Kaika ülikooli sügissessioon Aoluulidse Võromaa rahvaperimüse, keele ja kirändüse oppamise võimalusõq koolin. Neil üritustel koolitati ajaloolise Võrumaa õpetajaid kasutama ja õpetama võro-seto kirjakeelt ning võru kirjandust. Tutvustati VI ning Võro Keele ja Kultuuri Fondi (VKKF) poolt ette valmistatud õppematerjale ja metoodikat. Ajaloolise Võrumaaga seotud kirjandus ning kirjanduslugu oli siiani teenimatult vähe arvesse võetud eesti kirjanduses ja kirjandusloos. On käigus koostöö Tartu Ülikooli kirjanduse õppetooliga olukorra parandamiseks. Aasta esimesel poolel kasutasid 8 Võru maakonna kooli Võru Instituudi elektronposti serverit.

Järgnevalt anname ülevaate tehtust kalendaarses järjekorras. Täielikuma ülevaate saamiseks VI tegevusest on kalendrisse lisatud ka teadusüritused koos ettekannete pealkirjadega, sest meie olukorras on teadustegevus alati ka koolitustegevus.

• 4.01. Omanäolise Kooli projektiarutelu VI-s. N. Reimann
• 6.-24.01. Setomaa ja Võrumaa laste rahvapillikooli ettevalmistamine. A. Hõrn.
• 8.01. TÜ päev Võrus. (Regionaalprojekti juht Katri Raik, rektor Peeter Tulviste ja filosoofiateaduskonna dekaan Jaan Ross). Töökoosolek Võru Instituudis. E. Kasak, K. Eichenbaum, M. Kõivupuu.
• 13.-15.01. Vahtsõliina laada seminarikava ettevalmistustööd ja rahataotluse vormistamine. A. Piho.
• 14.01. Võru keele õpetajate õppepäev - Omanäolise kooli projekti ettevalmistamine ja Võrukeelse aabitsaeksperimendi tutvustamine. N Reimann.
• 14.jaan.-6.juuni. Võrukeelse aabitsa eksperiment koostöös Võru Keele ja Kultuuri Fondi, Võrumaa Haridusosakonna ja kuue ajaloolise Võrumaa kooliga. N. Reimann.
• 17.01. Mõtteilu konkursi zürii töökoosolek Võru MV saalis. K. Eichenbaum
• 17.-18.01. TÜ-s regionaalprojekti tööpäev maakondade esindajatele. K. Eichenbaum.
• 20.-21.01. VI, TÜ ja VMV koostöökokkuleppe projekti ettevalmistustööd ja kooskõlastused. E. Kasak, K. Eichenbaum.
• 21. 01. Arutelu korraldamine Setomaa rahvamajade, raamatukogude ja koolide esindajatele. Valmistati ette ning kooskõlastati Värska, Mikitamäe, Obinitsa ja Meremäe projekte omakultuurialase tegevuse rahastamiseks. Osalejate arv 15-20 inimest. A. Hõrn.
• 22. 01. Mõtteilu konkursi zürii töökoosolek. K. Eichenbaum.
• 24.01 II Võrumaa koolinoorte mõtteilu konkursi lõppvooru läbiviimine Võru Ühispanga saalis - õpilased esitavad oma nägemuse Võrumaa tulevikust, zürii valib välja parimad, kes sõidavad preemiareisile. Korraldajad: VI ja Võru Maavalitsus. (K. Eichenbaum zürii esimees, E. Kasak, N. Reimann).
• 24.-26.01. Setomaa ja Võrumaa lastele rahvapillikooli korraldamine Meremäel. Koostööpartneriteks Viljandi Kultuurikolledzi õppejõud Tuule Kann, Pille Karras - kannel, Raido Koppel - lõõts. Osalejate arv 20 - 30 inimest, sellest teatud kogemuse omandanuid 4-5. Järgnevalt valmistatakse ette lõõtspillide ost kõikidesse Setomaa valdadesse selleks, et anda huvilistele võimalus pidevalt harjutada. A. Hõrn.
• 28.01. E. Kasak esines ettekandega Antiikastroloogiast XXVII Eesti füüsikapäevadel Tartus.
• 29.01. TÜ, VI ja Võru MV vahelise koostöölepingu sõlmimine ja VI arenguvõimaluste arutelu TÜ Ajaloomuuseumis (E. Kasak, K. Eichenbaum, M. Kõivupuu).
• 29.01 Aabitsaeksperimendis osalevate õpetajate ( V. Peebu - Naha Algk, M. Mägi, H. Aidma - Lepistu Pk, M. Mähar - Pikakannu Pk, M. Henning -Võru I Kk, A. Koobakene - Võru I Pk ) ühisnõupidamise korraldamine. Aabitsaeksperimendi eesmärk on õpetada võrukeelse aabitsakäsikirja alusel erinevate Võrumaa koolide algklassiõpilasi ja praktilise töö käigus välja selgitada, kas aabits on lastele jõukohane ja huvitav. N. Reimann
• 30.-31.01. Võru MV Arendusnõukogu tööseminaril osalemine. K. Eichenbaum, E. Kasak.
• 31. 01. Teine arutelu Setomaa rahvamajade, raamatukogude ja koolide esindajatele. Valmistati ette ning kooskõlastati Värska, Mikitamäe, Obinitsa ja Meremäe projekte omakultuurialase tegevuse rahastamiseks. Osalejate arv 15-20 inimest. A. Hõrn.
• Veebr.-märts. Mõtteilu konkursi töödest ( - 1500 tööd ) valiku tegemine ja kogumiku esialgse käsikirja koostamine. Kogumik ilmus juunis. N. Reimann.
• 3.-7.02. TÜ regionaalprojekti Võrumaa ürituste ettevalmistustööd. (töö Innovaatikamess  97 ekspositsiooni eskiisprojektiga, Võrumaa keskkoolides infopäeva ettevalmistus, artiklite koostamine kohalikule pressile, infokirjad asutustele.) K. Eichenbaum.
• 5.02. Kolmas arutelu Setomaa rahvamajade, raamatukogude ja koolide esindajatele. Valmistati ette Värska, Mikitamäe, Obinitsa ja Meremäe projekte omakultuurialase tegevuse rahastamiseks. Osalejate arv 15-20 inimest. A. Hõrn.
• 12.02 TÜ infopäev Kagu-Eesti maakondade esindajatele. Maakondlike arengukavade koostamise metoodiline õppeseminar. K. Eichenbaum.
• 14.02 Töökoosolek Võru linnapea juures Võru keel võru linnas. E. Kasak.
• 14.02 Mõtteilu konkursi züriiliikmete ja korraldajate nõupidamine. N. Reimanni ettekanne Huvi-pakkuvamatest tähelepanekutest ja ideedest õpilaste konkursitöödes. K. Eichenbaum, N. Reimann.
• 17.02. Osavõtt riigi kohanimekomisjoni tööst Tallinnas. Sõnavõtt võrukeelsete kohanimede teemal. E. Kasak.
• 18.-20.02. Osavõtt regionaalsest seminarist Ökoturismi tehnoloogiatest Novgorodis. A. Piho.
• 21.02. Neljas arutelu Setomaa rahvamajade, raamatukogude ja koolide esindajatele. Valmistati ette Värska, Mikitamäe, Obinitsa ja Meremäe projekte omakultuurialase tegevuse rahastamiseks. Osalejate arv 15-20 inimest. A. Hõrn.
• 25.02. Viies arutelu Setomaa rahvamajade, raamatukogude ja koolide esindajatele. Kooskõlastati Värska, Mikitamäe, Obinitsa ja Meremäe projekte omakultuurialase tegevuse rahastamiseks. Osalejate arv 15-20 inimest. A. Hõrn.
• 25.-27.02 Eeltööd uuringuks Setomaa põlisasustuse säilitamise võimalused. Projekti lähtealuse koostamine. K. Eichenbaum
• 26.02 Aabitsaeksperimendist osavõtjate nõupidamise (info ja õppematerjalide vahetus, edaspidine tegevuskava jms ) korraldamine. N. Reimann.
• 28.02. Setomaa valdade ökoturismi teabepäev. A. Piho, A. Hõrn.
• 1.03. Algas Rõuges giidide koolitus (kuus 4 korda, märts, aprill, mai). A. Piho.
• 3.03. Loeng Kõrgemas kommertskoolis teemal Inimene Universumis. E. Kasak
• 3.-12.03. Töö uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused võimalike koostööpartnerite väljaselgitamiseks. K. Eichenbaum.
• Vastseliina Rahvusvaheline Maarahvalaat. Seminari Säästlik maaturism kogumiku ettevalmistamine. A. Piho.
• 5.03. Võrumaa päev Ülikoolis - ettevalmistava toimkonna töökoosolek. K. Eichenbaum.
• 8.03. Eesti noorsooseaduse arutelu Pärnus. A. Piho.
• 10.03. Kütioru probleemide arutelu Lasva vallamajas. A. Piho.
• 11.03. Kuues arutelu Setomaa rahvamajade, raamatukogude ja koolide esindajatele. Valmistati ette ning kooskõlastati Värska, Mikitamäe, Obinitsa ja Meremäe projekte omakultuurialase tegevuse rahastamiseks. Osalejate arv 15-20 inimest. A. Hõrn.
• 13.-14.03. TÜ regionaalprojekti tööpäevad Võrumaal. K. Eichenbaum.
• 13.03. Kell 10.00 Antsla Keskkoolis info + testide lahendamine, kell 15.00. Võru I Keskkoolis testide lahendamine õpilastele, lisaks Parksepa ja Varstu Keskkool. Kell 17.30. Võru I Keskkoolis Võrumaa vilistlaste kogunemine ja kohtumine TÜ vilistlaskogu asutava kogu esindajatega.
• 14.03. Kell 10.00 Vastseliina Keskkoolis info + testide lahendamine, lisaks Misso ja Meremäe Keskkoolid. Kell 14.30. Võru Keskraamatukogus TÜ raamatunäituse avamine.
• 15.03. Ettekanne õpilastele korraldatud konverentsil Tallinna 49. Keskkoolis teemal Inimene ja Universum. E. Kasak.
• 17.-19.03. Innovaatikamess - 97 ettevalmistustööd. K. Eichenbaum, E Kasak, N. Reimann.
• 18.03. Osavõtt Obinitsa kodu-uurimispäevast, ettekanne Kodu-uurimise vajadusest Setomaal. A. Hõrn.
• 20.-22.03 Osalemine Innovaatikamessil. K. Eichenbaum, A. Piho, M. Kõivupuu, Jüvä Sullõv, N. Reimann.
• 22.03. Rahvusvaheline keeleseminar Lõunaeesti keel tänapäeva koolis. Tallinna Pedagoogikaülikoolis (Võru Instituut ja Tallinna Pedagoogikaülikool). Põhikorraldajad E. Kasak ja M. Hint. 90 osavõtjat Eestist ja Soomest, sh 9 Võru ja Põlva maakonna õpetajat. Ettekanded: Mati Hint. Lõunaeesti morfoloogia eripärast; Karl Pajusalu. Lõunaeesti keeleruum; Ago Künnap. Lõunaeesti ja Uurali; Kalevi Wiik. Murrete õpetamisest ülikoolis; Oskar Kruus. LE kirjandusest; Ülo Tonts. Põhja-Võru kirjandusest; Janika Kronberg. Lõuna-Võru kirjandusest; Aarne Merilai. LE kirjanduse õpetamise hetkeseis; Elleri Kallõ, Hõrna Aare, Pulga Jaan. LE keele ja selle õpetamise hetkeseis; Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Nele Reimann. Võro-Seto aabitsaeksperimendist; Enn Kasak. Võru keele õpetamise strateegiast 1997-1998;
• 24.03. Ettevalmistav nõupidamine maavalitsuse osakondade juhatajatega korraldamaks Võrumaa päeva Tartu Ülikoolis. K. Eichenbaum.
• 25.-26.03. Haanjamaa (Võru, Haanja, Rõugõ, Varstu vallad) turismiarengukava II etapp Arusaamade ühtlustamine ja piirkonna arengustrateegia kujundamine. A. Piho.
• 24.-27.03. Maaturismi uuringuprojekti laiendamine. Ettevalmistused rahvusvaheliseks koostööks säästva arengu programmis Venemaa ja Lätiga. Finantseerimistaotluste ettevalmistamine ja kooskõlastused. A. Piho.
• Apr. Töö Säästliku maaturismi arenguvõimaluste uuringu lähteandmetega. Andmete analüüs. A. Piho.
• 1.-15.04. Võrumaa päev Ülikoolis ettevalmistav töö. K. Eichenbaum.
• 2.-3.04. Osavõtt seminarist Euroopa Liit Kütiorus. A Piho.
• 3.04. Mõtteilu konkursi zürii ja parimate osalejate ühisnõupidamine. N. Reimanni ettekanne Täiendavalt mõtteilu konkursil osalenud õpilaste huvipakkuvamatest ideedest K. Eichenbaum, N. Reimann.
• 4.-5.04. TÜ regionaalprojekti töökoosolek Tallinnas TÜ Tallinna esinduses. K. Eichenbaum.
• 8.04. Avatud Ülikooli teabepäev Võru maakonna asutustele ja ettevõtetele. K. Eichenbaum.
• 9.04. Setomaa valdade esindajate õppepäev. Õppereis Haanjasse, Rõugesse ja Otepääle. Kohtumine Otepää linnapea A. Nigoliga. Igast Setomaa vallast osales kaks esindajat. A. Piho, A. Hõrn.
• 09.04 Aabitsaeksperimendist osavõtjate nõupidamine - senised tulemused, õppematerjalide vahetus jms. N. Reimann.
• 10.04. Töökoosolek VI-s võru-eesti sõnaraamatute ja grammatikaraamatu koostamiseks. E. Kasak, Jüvä Sullõv.
• 10.04. Haanimaa (Võru, Haanja, Rõugõ Varstu vallad) turismiarengukava III etapp Ülevaade ressurssidest ja võimalustest Tööarutelu Rõuge Rahvamajas. A. Piho.
• 14.-18.04. Seminar - õppus Taanis: Regionaalne areng ja maaturism. A. Piho.
• 16.04. Võrumaa päev Tartu Ülikoolis. K. Eichenbaum, E. Kasak.
• 18.04. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused ettevalmistustööd (eellepingud, programmi koostamine, info kogumine.). Uuringu töörühma nõupidamine Võru Instituudis. K. Eichenbaum, K. Koreinik, A. Hõrn , E. Kasak.
• 23.04 Võru keele tunni külastamine Pikakannu Pk-s, arutelu koos õpetaja M. Mähariga ( 4 kl ). N. Reimann.
• 23.04. Ettekanne Võru maakonna koolidirektorite nõupidamisel Võru Kesklinna põhikoolis teemal Võru kirjakeelest ja selle perspektiividest. E. Kasak.
• 23.-24.04. Koostöövõimaluste arutelu Leedu Keskkonnaministeeriumi esindajate ja Leedu kaitsealade juhtidega Võru Instituudis. A. Piho.
• 24.04. Kultuuriminister Jaak Allik külastas Võru instituut, kus toimus töökoosolek.
• 24.04. Ettekanne Võru maakonna TÜ vilistlaskogu koosolekul Filosoofia võimalikkusest Võrumaal. E. Kasak.
• 25.04 Võru keele tunni külastamine Võru I Kk-s ( õpetaja M. Henning, 2c kl ), arutelu. N. Reimann.
• 25.04. Haanimaa (Võru, Haanja, Rõugõ, Varstu vallad) turismiarengukava IV - V etapp Arengukava tehniline teostamine. Tööarutelu Rõuge Seltsimajas. A. Piho.
• 28.04. Setomaa uuringu töörühma nõupidamine Tartus. K. Eichenbaum, M. Ainsaar, K. Koreinik.
• 30.04. Setomaa uuringu töörühma nõupidamine Tartus. K. Eichenbaum, M. Ainsaar, K. Koreinik.
• Mai. Loengud Väimela PT-s. A. Piho.
• Haanimaa (Võru, Haanja, Rõugõ, Varstu vallad) turismiarengukava projekti esitlemine ja korrigeerimine. A. Piho.
• Säästliku maaturismi arenguvõimaluste uuringu andmeanalüüs. A. Piho.
• Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused läbiviimise ettevalmistav etapp (ankeetide koostamine, kvalitatiivuuringu ettevalmistustöö, küsitlejate grupi komplekteerimine). K. Eichenbaum, M. Ainsaar, K. Koreinik.
• Mai-juuni. Suviste Võrumaa-ekspeditsioonide ettevalmistus - rahataotlused, kokkulepped koolidega etc. M. Kõivupuu.
• 2.05.. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused töörühma seminari Võru Instituudis. K. Eichenbaum, A. Hõrn, K. Koreinik.
• 2.05. Võro keele päiv Pikäkannu Põhikoolis maakonna huvilistele õpetajatele. N. Reimann (kava koostamine, info edastamine, läbiviimine koos kohaliku kooli õpetajatega ). Ettekanded: A. Hurt- Pikäkannu kooliaolugu, täämbäne päiv ja hummõnidseq tsihiq. M. Mähar- Võro keele oppamisest Pikäkannu kooli algklassilatsilõ. M. Kõivupuu- Võromaa rahvaperimusõst ja kuis tuud kokko korata? T. Tender- Lõunaeestikeelse kirjasõna tähtsamad tunnusmärgid. N. Reimann- Võrokiilse aabitsaeksperimendi iismärgiq ja õgapääväne koolitüü. E. Kasak- Õgapääväne võro kiil. Kultuuriprogramm - õpilaste võrukeelsed etteasted
• 7.05 Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamaturühma töökoosolek VI-s. E. Kasak, Jüvä Sullõv.
• 8.05 Võru keele tundide (õpetajad M. Mägi- 1 kl ja H.Aidma-5 kl ) külastamine Lepistü Põhikoolis ja ühisarutelu koos õpetajatega. N. Reimann.
• 8.05.-10.05. Filosoofiaseminar Tõde filosoofias ja loogikas Võrumaal, Järvekülas (koostöös Eesti Analüütilise Filosoofia Seltsiga). 47 osavõtjat Võrust, Tartust ja Tallinnast. Peakorraldaja E. Kasak. Ettekanded: Linnar Priimägi (TPÜ). Filosoofiaajalooline tõde; Jaan Kangilaski (ajakiri "Akadeemia" ). Frege ja tõde; Arne Merilai (TÜ Eesti kirjanduse õppetool). Väljamõeldise tõde; Aune Unt (TÜ ajakirjandusosakond). Tõde filmis; Bruno Mölder (TÜ üliõpilane). Vaimu tõeväärtustamine; Andres Luure (TPÜ). Tõde ja tõelus; Mart Jaanson. Muusikalisest loogikast; Piret Kuusk (Füüsika Instituut). Tõde ja loogika teoreetilises füüsikas; Tõnu Tamme (TÜ matemaatikateaduskond). Deduktsioon ja induktsioon; Jüri Eintalu (Eesti Humanitaarinstituut, TTÜ). Läbipaistmatu loogika; Anto Unt (TÜ filosoofiamagistrand). Tõde hoiakuloogikas;. Mare Kõiva (Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum). Tõde traditsioonis; Enn Kasak. Loogika ja lõpmatus; Ago Künnap (TÜ keelte osakond). Müüt müüdi vastu; Margo Laasberg (Helsingi Ülikool). Tõde, teadmine ja jutumärgitustamine; Jaan Kivistik (TÜ usuteaduskond). Tõde kui tunne, tõetunne.
• 9.05. Kohtumine Helsingin Sanomat ajakirjanikega ja Setomaa tutvustamine. A. Piho, A. Hõrn.
• 11.-12.05. Pärnu Maavalitsuse töötajatele maaturismi alane õppepäev Võrumaal. A. Piho.
• 12.05. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused töörühma nõupidamine Tartus. K. Eichenbaum, K. Koreinik, M. Ainsaar.
• 13.05. E Kasaku ettekanne Hollandi Ida-ja Kesk-Euroopa fondide ühenduse korraldatud toetuse saanute konverentsil teemal Võru keele õpetamisest kooliõpetajatele.
• 14.05. Koostöövõimaluste arutelu Pihkva oblasti ja Petseri rajooni omavalitsusjuhtidega Vastseliinas. A. Piho.
• 15.05. Võru keele tunni külastamine Naha Algkoolis ( õpetaja V. Peebu, 3 ja 4 kl ). N. Reimann.
• 15.05 Uma keele ja kultuuri päävä korraldamine Põlva Kesk-raamatukogus koostöös Põlva Kultuuriosakonnaga. Eesmärgiks VI senise tegevuse tutvustamine naabermaakonna kultuuritöötajatele, raamatukoguhoidjatele jt. Ettekanded: E. Kasak- Võro ja Viru, Võro ja Põlva. E. Saar- Kotussõnimmi kiil, kirotamine ja Eesti põhikaart. A. Piho- Rahvakultuuri ja ökoturismi ütitseq võimalusõq. Kauksi Ülle- Võromaa kirändüsluust. N. Reimann- Võrokiilse kooliharidusõ ja ABC-kiräoppusõ edimädseq sammuq. N. Reimann, E. Kasak.
• 16.-17.05 Preemiareisi organiseerimine Hiiumaale Mõtteilu konkursi maakonnavoorust osavõtjatele (Käina- Hiiumaa muuseum- Kassari- A. Alavainu näitetrupi etendus- Kärdla). N. Reimann.
• 24.05 Osavõtt Kaika külalaadast, ettekanded - M. Kõivupuu, K. Eller. Korraldada aitas N. Reimann.
• 25.05. Ettekanne Võrumaa õpetajate täienduskursusel Eesti omakultuuri iseärasustest sajandite lõikes. M. Kõivupuu.
• 28.05. CREDO projekti arutelu Lätimaal. A. Piho.
• 29.05. Eesti turismi arengustrateegia arutelu Tallinna Majandusministeeriumis. A. Piho.
• 30.05. Koguteose Võrumaa töörühma koosolek VI-s. J. Jagomägi, E. Kasak.
• 30.05. Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamaturühma töökoosolek VI-s. E. Kasak, Jüvä Sullõv.
• Juuni. Haanjamaa (Võru, Haanja, Rõuge, Varstu vallad) turismiarengukava esitamine valdadele. A. Piho.
• Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused. ettevalmistav etapp. K. Eichenbaum.
• Juuni-juuli. IX Kaika Suveülikooli ettevalmistamine Põlva maakonnas kunagises Räpina kihelkonnas Viluste Põhikoolis (koostöös Võru Keele ja Kultuuri Fondiga). N. Reimann.
• 2.06. Ühisprojektide arutelu Läti arendusjuhtidega Võru Maavalitsuses ja Võru Instituudis. A. Piho, K. Eichenbaum.
• 6.06. Venemaa omavalitsusjuhtidega töökoosolek Vastseliinas. A. Piho.
• 6.06 Aabitsaeksperimendist osavõtjate nõupidamine ja eksperimendi lõpetamine - kokkuvõte eksperimendist, aruannete esitamine, töötasude maksmine. N. Reimann.
• 6.06 Koguteose Võrumaa töörühma koosolek VI-s. J. Jagomägi, E. Kasak.
• 11.06. Turismiseminar Võru Maavalitsuses. A. Piho ettekanne.
• 16.-18.06. Näituse Nädal Võrumaal ettevalmistamine. A. Piho.
• 19.06. Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamaturühma töökoosolek VI-s. E. Kasak, Jüvä Sullõv.
• 19.-20.06. Rahvusvaheline Maarahva Laat Vastseliinas. Kontaktseminari Turism ja maaelu korraldamine. A. Piho.
• 28.06. Koosolek lõunaeesti keelse piibli väljaandmise töörühma moodustamiseks Tartus, Kõrgemas Usuteaduste Seminaris. E. Kasak, K. Pajusalu.
• Juuli. Võrumaa maaturismiprojekti välitööd Setomaal (võimalike matkaradade ja tähistuse kontroll maastikul). A. Piho.
• Juuli-nov. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused välitööd. K. Eichenbaum, N. Reimann, A. Piho, T. Onno.
• 1.07. E. Kasaku ettekanne väliseesti suveülikoolis METROO teemal Kolklus ja kord Universumis., Kurgjärvel.
• 1.-9.07. Parimate võru keeles kirjutavate kooliõpilaste juttude valik soomeugri õpilaste muinasjutukogumiku jaoks. Maakonna parimate K. Ots (Ruusmäe PK) ja E. Otsus (Lepistü Pk) lähetamine 09.-16.07 Soomes toimuvale soomeugri laste laagrisse (koostöös Sihtasutusega Fenno-Ugria). N. Reimann.
• 19.-20.07. Udmurdi laulukoori külaskäigu korraldamine Setomaale. A. Hõrn.
• 24.-26.07. Ökoturismi arengustrateegia koostamine Hiiumaal. A. Piho.
• 26.07. ETV "Kommentaare eesti mütoloogiale" tarbeks saadete salvestamine. "Viruskundra" ja "Palunõid" - kaks ainult Võrumaale omast mütoloogilist tegelast. M. Kõivupuu.
• 28.07. CREDO projekti arutelu Lätis (Ape). A. Piho.
• 30.-31.07. PHARE konsulentidele Rõugu-Haani Tiidüsseltsi projektide tutvustus. A. Piho.
• 5.08. CREDO projekti arutelu Lätimaal (Aluksnes). A. Piho.
• 7.08. CREDO projekti arutelu Võru Instituudis ja Võru Taluliidus. A. Piho, K. Eichenbaum.
• 8.-10.08 IX Kaika Suveülikooli korraldamine Vilustes. Korraldajad: Võru Instituut, Võro Keele ja Kultuuri Fond ja Emakeele Selts. Ettekanded: Nele Reimann Kohaliguq perimusõq rahva keeleh ni meeleh. Regina Lilleorg (Räpina Linnamuuseum) Räpina kihelkond - ajalugu ja tänane päev. Arvis Kiristaja (Arheoloogia Instituut) Kohapäälne muinasasustus ja arheoloogilidseq mälestiseq. Ago Ainelo Jaan Vahtra ku kunstnik ja inemine. Enn Pirrus (Geoloogia Instituut) Ilumõtsa meteoriidikraatrid. Janhard Kaldoja Palopriit Voolaine elo ja kogomistüüq. Jan Rahman (Võro Keele ja Kultuuri Fond) Jaan Sibbul vai Ivan Narodny. Kiä tuu oll? Milvi Hirvlaane Kohalikõ mõisnikõ von Ruthõ tuntuq ja vähämb tuntuq liikmõq. Vaike Sarv (Eesti Keele Instituut) Võrokõsõ läbisaamine uma lähembidõ naabritõga. Kauksi Ülle (Sihtasutis Fenno-Ugria) Võrokiilse kiränduse muutmine- vahtsõnõ um häste unõhtõt vana Peeter Aas (Põlva Maavalitsuse kultuuriosakond) Kohaliku kultuuri kaitseks. Lui Niilo (Võru Maavalitsuse arenguosakond) Kagu-Eesti ja 2010. Priit Kalev Parts Pennti Linkola väärtusfilosoofia. Uus eetika inimese ja looduse suhetes. Indrek Pauts. Vale tööriistaga ei saa teha õiget asja. Agu Vissel (Rõugõ I-punkt) Raha, elu, tulõvadsõq põlvõq... Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum) Vana jutt, kos ütski syna õigõ ei olõq. Aili Kogerman Puhas vesi tervüsline süük ja aokotsinõ rõivas.
• 9.-10.08. Keeleseminar Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest IX Kaika suvõülikooli raames. Korraldajad Võru Instituut, TÜ filoloogia osakond ja Emakeele Selts. Ettekanded: Ago Künnap (Tartu Ülikool) Eesti piir ja piiritus. Karl Pajusalu (Tartu Ülikool, VI?) Lõunaeesti põhi. Toomas Help (Võru Instituut) Keele ennistamine. Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikool) Liivi kirjaviisidest. Tõnu Tender (Emakeele Selts) Lõunaeesti keele tähtsamad tunnusmärgid. Helmi Neetar (Eesti Keele Instituut) Võru keel eesti kirjakeele rikastajana. Peeter Päll (Eesti Keele Instituut) Võru keel kohanimedes. Enn Kasak (Võru Instituut) Teadusterminoloogiast Võru keeles. Renate Pajusalu (Tartu Ülikool) Sjoo-taa-tuu. Salme Nigol (Eesti Keele Instituut) Haruldlastest võru keele verbidest. Ervin Org (Tartu Ülikool) Unustatud võru keel. Kalle Eller (Võro Keele ja Kultuuri Fond) Keeleuuendustest võru keeles. Jüvä Sullõv Võru-eesti ja eesti-võru sõnaraamat.
• 14.08. Töökoosolek Lätimaa omavalitsusjuhtidega Rõuges. A. Piho.
• 18.-19.08. Helsingis Agenda 21 töökoosolek A. Piho.
• 22.08. CREDO projekti kooskõlastus Läti partneritega. A. Piho.
• Sept. Arendusprogramm Jääaja jäljed koostöös Rõuge Haani Tiidüsseltsiga. A. Piho.
• Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused. andmebaasi loomine, töö varasemate andmetega. K. Eichenbaum, K. Koreinik, T. Vissel, T. Pedastsaar, R. Krigul-Tobias.
• 1.09. Töökoosolek CREDO projekti raames Aluksnes. A. Piho.
• 9.09. CREDO projekti arutelu Lätimaa OV juhtidega Võru Instituudis. A. Piho
• 12.09. Vabariigi Valitsuse komisjoni istung Mikitamäe Vallavalitsuses. K. Eichenbaum : Ettekanne Setomaa uuringutest.
• 12.-14.09. Jääaja jäljed projektile partnerite leidmine Venemaal. A. Piho.
• 16.09. Setomaa uuringugrupi töökoosolek Tartus. K. Eichenbaum.
• 17.09. CREDO projekti koosolek Veclaicenes. A. Piho.
• 20. 09. Räpinas Innovaatika päeval Aigar Piho ettekanne Innovaatika turismis. A. Piho.
• 22.-23.09. Pärnu Ökoturismi Rahvusvaheline seminar. A. Piho.
• 27.09. VI, EKI ja TÜ ühisseminar võru sõnaraamatute ja grammatika koostamiseks, Tallinnas, EKI murdekartoteegi ruumes. E. Kasak, Jüvä Sullõv, N. Reimann, E. Saar.
• 30.09. Seto uuringugrupi töökoosolek Tartus. K. Eichenbaum, M. Ainsaar.
• 30.09. Koostöö TÜ regionaalprojektiga regionaaltöö metoodika koostamisel. K. Eichenbaum.
• Okt. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused andmetöötlus ja analüüs. K. Eichenbaum, M. Ainsaar, N. Reimann, T. Onno.
• Säästliku maaturismi arenguvõimaluste uuringu järgmise etapi käivitamine. (1997.a.suvehooaja andmete kogumine) A. Piho.
• 3.10. Rahvaõpistute koostööseminar Rabasaares. A. Piho.
• 4.10. CREDO projekti arutelu Lätimaal. A. Piho.
• 4.10. Põlva maakonna eesti keele ja kirjanduse õpetajate õppeekskursiooni korraldamine Võru maakonna kultuuriloolistesse paikadesse (juhendaja V. Raudvassar). Tutvumine VI-ga. Miniseminar. Ettekanded: E. Kasak- Võro keele võimalusõq?, N. Reimann- Kuulmeistride koolitusõst , võrokiilsest lugõmikust ja aabitsa-pruuvmise tulõmuisist, E. Saar - Põhikaardi kasutamisest koolioppusõ man. N. Reimann.
• 7.10. Seto uuringugrupi töökoosolek Tartus. K. Eichenbaum, A. Raudoja, M. Ainsaar.
• 9.10. Tartus Setomaa Arendusseltsi koosolek. A. Hõrn.
• 13.-20.10. Lokaalkultuure (sealhulgas Võru Instituudis tehtavat) tutvustav ja väikerahvaste omakultuuri väärtustav loengusari hõimunädala (13.-20 okt.) raames 6 Lõuna-Eesti (mitte Võrumaa) koolis. M Kõivupuu.
• 14.10. Seto uuringugrupi töökoosolek Tartus. K. Eichenbaum, M. Ainsaar.
• 16.10. Rahvusvaheline Liivi-Võru konverents Liivi-Võro istjädseq. (koostöös sihtasutusega Fennougria). Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. 50 osavõtjat. Ettekanded: Ago Künnap Liivi tulevikust; Karl Pajusalu Võro tulevik; Tiit-Rein Viitso Liivi olevikust; Zoja Sile Liivi keele praktilise omandamise perspektiivid; Edgars Silis Läti Riiklik programm nr. 09.01. Liivi rand. A. Hõrn Setomaa olõvik ja tulõvik; E. Kasak Õigustõduq kolklus.
• 16.-17.10. Kolta-saamide külaskäigu korraldamine Setomaale. A. Hõrn.
• 21.10. Seto uuringugrupi töökoosolek Tartus. K. Eichenbaum.
• 21.10. Ettevalmistatud ja läbi viidud koostöös Võrumaa Muuseumiga konverents Rindelinn Võru - Võrumaa aastatel 1987-1988. Ettekannete arv 6, osalejaid 45 inimest. Ettekanded: Ants Pindis. Muinsuskaitse ja sellega seonduv Võrus; Kaja Tullus. Kolonn nr.1., selle tekkimine, areng, tegevus ja tähtsus; Aare Urm. 21. oktoobri sündmused ja selles osalejad; Mart Laar. Rindelinn Võru; Valdur Raudvassar. Võrumaa osa Eesti rahva ajaloos nõukogude impeeriumi lagunemise ajal. Mälestusi ja mõtisklusi; Kalle Eller. Võromaa Eesti kaardil läbi aegade. Ettekannetest on koostamisel kogumik. A. Hõrn.
• 22.10. TÜ Raamatukogu maakaartide näituse avamine Võrumaa Keskraamatukogus. K. Eichenbaum.
• 23.-25.10. Rahvusvaheline teaduskonverents Läänemeresoome väikesed keeled (koostöös TÜ filosoofiateaduskonna ja Emakeele Seltsiga). Võrumaal Kurgjärvel. 71 osavõtjat Eestist, Soomest ja Lätist. Ettekanded: Karl Pajusalu. Väikeste keelte suurusest; Kalevi Wiik. Mõtteid lõunaeesti tekkeloost; Eino Koponen. Tundmatu päritoluga lõunaeesti sõnu; Enn Kasak. Võru murre ja võru keel; Mauno Koski. Leksikaalsete struktuuride vahekorrast liivi ja eesti keeles; Petri Lauerma. Vatja ja (etelä)viro: eräitä paralleeleja; Liena Muizniece. Lõunaeesti ja latgali ühisjoontest; Pulga Jaan Ainenimetuste mitmuse kadu kui kultuuri allakäigu tunnus. Kirsti Toivainen. Itämerensuomen hoivakielestä; Ago Künnap. Läänemeresoome ja slaavi ühisused; Jouko Koivisto. Paradigmojen marginaaleista ja limittymistä; Marje Joalaid. Vepslaste piiridest minevikus ja tänapäeval; Helena Sulkala. Pohjoisen periferian "pienet kielet" ; Jorma Toivainen. Lapset ja pienen kielen elämä; Jüri Valge. Eesti keel Piirissaarel; Ervin Org, Karl Pajusalu. Luhamaa setude (keele)identiteedist; Paul Hagu. Mis keeleh kynõldaq jumalaga? (Seto palvõ); Mare Kõiva. Ööitketaja ning ööema eesti ja lähemate naabrite pärimuses; Arvo Krikmann. Süntaktilis-modaalsed põhimallid eesti ja soome vanasõnades; Kristi Salve. Eesti regivärsside mütoloogia; Ergo-Hart Västrik. Vadjalaste kohalood;; Madis Arukask. Surm ja pärast seda (vadja ainese põhjal); Tiit-Rein Viitso. Liivi keele vokaalisüsteem; Pire Teras. Võru murde pikad vokaalid; Merike Rist, Karl Pajusalu. Võru murde vokaalharmooniast; Jüvä Sullõv. Lõunaeesti kiräviisiq.
• 29.10. K. Eichenbaumi ettekanne teemal Setomaa kujunemine ja rahvastiku muutused TÜ Geograafia Instituudi seminaril.
• 30.10. M. Kõivupuu ettekanne Akadeemilises Rahvaluule Seltsis Pikäst Kannust Korgõhe Saardõ - suviste ekspeditsiooni(materjali)de tulemustest.
• 30.10. Võro keele päävä korraldamine Haani Põhikoolis koostöös õp. K. Leitiga. Ettekanded: E. Saar- Võromaa kotussõnimeq. Haani kandi esisugumaidsi kotussõnimmi, J. Rahman - Mynõst tuntu ni tundmata võro keeli kirotajast, Jüvä Sullõv- Võrokiilseq jutussõq ni mänguq (3,4. kl.); Haani ja Ruusmäe põhikooli õpilaste võrukeelsed ettekanded. Enn Kasak- Ilma alostus ja ots koos kosmoseslaidide vaatamisega. N. Reimann.
• Nov. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimlused andmetöötlus ja analüüs, tulemuste ettevalmistamine aruandeks. K. Eichenbaum, N. Reimann, K. Koreinik, I. Hiielaan.
• Uuringu Säästliku maaturismi arenguvõimalused andmete korrastamine ja analüüs. A. Piho.
• 1.11. Eesti Ökoturismi Ühenduse koosolek Kõrvemaal Sinisalus. A. Piho.
• 03.-04.11 II Kaika süküsoppusõ korraldamine teemal Aoluulidse Võromaa rahvaperimüse, keele ja kirändüsluu oppamise võimalusõq koolin Kanepi keskkoolis. Korraldasid VI ja VKKF, peakorraldaja N. Reimann. Osavõtjad: Võru ja Põlva mk õpetajad. Ettekanded: Võromaalasõ pereelost. Uma ja võõras. Marju Kõivupuu; Võromaa latsi tuntuq-tiidäq mänguq. Pille Pikker; Võro keelest ni kiräkeelest tõisi läänemeresoomõ kiili sian. Viilkõrd õgapäävädsest võro keelest. Kiräviisi ja õigõkirä oppus. Enn Kasak, Jüvä Sullõv ja Jaan Pulk; Viimätse võro-seto tähtraamadu ja noortõ võro keeli kirotajitõ tutvustus. Jan Rahman; Vanim lõunaeesti kirjandus. Uudo Kolk; Sugulasrahvaste omakeelne kooliharidus ja omakultuuripärandi tutvustamise võimalused. Jaak Prozes; B. Kangro, V. Uibopuu, K. Rumor-Ast jt. lõunaeestläisist kirämeheq. Janika Kronberg; Kanepi kultuuriluuliidsi kotussit pite. M. Hirvlaane ( Kanepi kultuurimaja ja kerik- tuntuq kalmuq Kanepi surnuaian- Erästvere park ja Gerhardi kapõl (innembä Maria-kerik).
• 4.11.Seto uuringugrupi töökoosolek Tartus. K. Eichenbaum, M. Ainsaar.
• 12.11. Koosolek Riigi Turismiametis. PM ministeeriumis projekti Kohaliku elanikkonna arvutikasutajate võrk tutvustus. A. Piho.
• 13.-14.11. TÜ infopäevad Võrumaal. K. Eichenbaum.
• 21.11. TÜ üliõpilased M. Kõivupuu juhendamisel Pikäkannu Põhikoolis. Toimub kohtumisõhtu õpilaste ja õpetajatega omakultuuri väärtustamise teemadel ja võru keele õpimise-õpetamise võimalikkusest. M. Kõivupuu.
• 27.-28.11. Seminar Jääaeg Haanjamaa pinnamoe kujundajana Võrumaal, Rõuges. A. Piho ja K. Eichenbaum. K. Eichenbaumi ettekanne Glatsiaalsed pinnavormid Haanja kõrgustiku geomorfoloogias.
• 28.11. Aare Hõrna ettekanne Võro Instituudi seto osakonna tegevus ning võimalik areng Anne Vabarna 120 sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Värskas.
• 29.11. Eesti ajakirjanike delegatsioon (30 ajakirjanikku) Võrumaa programmi raames külastamas VI-d. Miniseminar. Ettekanded. E. Kasak Võru võimalikkusest, A. Piho Reaalne regionaalpoliitika Võrus; E. Saar Võrumaa kohanimed eesti põhikaardil. E. Kasak.
• Dets. Uuringu Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused andmetöötlus ja kokkuvõte. K. Eichenbaum, N. Reimann.
• Säästliku maaturismi arenguvõimaluste uuringu aruande koostamine. A. Piho.
• 13.12. E. Kasaku ettekanne skeptikute aastakonverentsil Soomes, Helsingis teemal Astroloogia Eestis.

8. Ekspeditsioonitegevus.

• 21.01. Ekspeditsioon Viljandi Kultuurikolledzi ja TÜ üliõpilastega Võrumaa meeslaulikute lindistamine Udsali külas Urvastõ kihelkonnas. Juhendaja Marju Kõivpuu.
• Veebr.-nov. Kohanimede kogumine ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Evar Saar.
• 16.02. Rõuge murraku lindistamine foneetiliseks uurimiseks. K. Pajusalu, E. Org, E. Saar, R. Pajusalu.
• 4.-6. 07. Ekspeditsioon Setomaale Lobodka, Pankjavitsa ja Petsri valda Ali Kikka (Võru Instituut) eeluuringute täpsustamiseks ja kontrolliks. Põhikorraldaja Ajaloo Instituut (Mare Aun, Kersti Kihno ja Arvi Kiristaja), koostööpartnerid Võru Instituut (Are Hõrn, Ali Kikas) ja Eesti Rahva Muuseum (Mare Piho). Külastati 30 objekti, avastati 16 uut asulakohta ja 7 keraamika leiukohta. Ekspeditsiooni rahastas Setu kultuurifond.
• 7.-14.07. Murde talletamine ja sotsiolingvistilised uuringud Luhamaal koostöös Tartu Ülikooliga. K. Pajusalu, E. Org.
• 21.-25. 07. Ekspeditsioon VI ja Eesti Keele Instituudi Hargla murraku uurimise ühisprojekti raames tänapäevase Hargla murraku talletamiseks Hargla kihelkonnas. Juhendaja Marju Kõivupuu.
• 28.07.-7.08. Ekspeditsioon VI ja TÜ ühisprojekti raames pärimuskultuuri talletamise ekspeditsiooni Rõuge kihelkonnas Pindi mõisavallas. Juhendaja Marju Kõivpuu (Eesti Kunstiülikool 2; TÜ 15 üliõpilast).
• 14.09. Setomaa arheoloogiline luure. Uuritud maa-ala Piusa jõe ääres Tudernast Piusani 6 km ulatuses. Avastatud kaks kultuurikihiga ala. A. Kikas, A. Hõrn.
• 20.-21.09. 97 Arheoloogiline luure Setomaal. Piusa jõe ääres, Obinitsas, Tsirgul, Navigõs, Tiirhannas, Meremäel, Miikses. Avastatud muinasaja asulakoht Obinitsas kultuurikihiga 25-30cm, Tsirgul kultuurikihiga 40cm, pelgupaik või väike linnus Obinitsas. Ali Kikka poolt avastatud kiviaja asulakoht Värskas. A Kikas, A Hõrn. Teostatud koostöös Võru maakonna muinsuskaitse inspektori A. Undi ja tegevarheoloogidega (Mare Aun, Arvis Kiristaja) ning etnoloog Mare Pihoga (Eesti Rahva Muuseum). Ekspeditsiooni rahastas Setu kultuurifond.

9. Rakendusuuringute tähtsamad tulemused.

9.1. Võro-seto kirjakeele koostamine; kirjakeele ja võru kirjanduse õpetamise metoodika väljatöötamine ning õppevahendite loomine. VI jätkas võro-seto kirjakeele arendamist, mis tugineb rahvusvahelise keelekomisjoni poolt 31.10.1995.a. soovitatud võro-seto keele kirjaviisi põhimõtetele. Võrukeelset aabitsat katsetati kuues ajaloolise Võrumaa koolis. Võru Instituudi ja VKKF-i Aabidsakogo täiendasid aabitsakäsikirja arvestades eksperimendi tulemusi. On koostatud ka metoodika aabitsa kasutamiseks. Instituut aitas kaasa võru keele õpiku trükki andmisele (autor Hella Keem, ilmus 1997.a. suvel) ning jätkas eesti-võru ja võru-eesti õppesõnaraamatu koostamist (umbes 5000+5000 märksõna).

9.2. Võrukeelsete kohanimede taastamine. Eesti Kaardikeskus andis 1997. a. välja 19 lehte eesti põhikaarti, kus VI kohanimede töörühma tegevuse tulemusena on kantud võrukeelsed kohanimed. Koostöös Riigi Kaardikeskusega, Riigi Kohanimekomisjoniga ja kohalike omavalitsustega toimus andmete kogumine ning ettevalmistamine kõikide ajaloolist Võrumaad haaravate kaartide jaoks. Põhikaardi nimeosa saab rakendada asustusjaotuse reformimisel, bürokraatlike kinnistunimede ja muude objektide nimede asendamisel rahvapärastega, uutele kinnistutele ja muudele objektidele nimede leidmisel, põlvkondadevahelise kultuurisideme taasloomisel omavalitsuses, koolis ja perekonnas. Nimematerjal ja taustaandmed võimaldavad luua Võrumaa kohanimede esindusliku andmebaasi ning asuda edaspidi süvendatud uurimisele onomastika eri valdkondades. Nõukogude okupatsiooni aegse külade liitmisega ebanormaalseks muudetud asutusjaotuse reformimiseks on abistatud Põlva maakonna Orava, Värska ja Mikitamäe valda ning Võru maakonna Sõmerpalu, Lasva, Rõuge, Haanja ja Meremäe valda. Põhitäitja on Evar Saar.

9.3.Uuring Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused. Uuringu eesmärgiks oli uurida Setomaal 1997. aastaks kujunenud rahvastikusituatsiooni, selgitada välja piirkonna majanduslik ja kultuuriline hetkeolukord ning arengupotensiaal. Samuti uurida elanikkonna vajadusi ja piirkonna omapärast tulenevaid probleeme, migratsiooniga kaasnevaid mõjusid piirkonna edasisele eluolule.

Uuringuülesande püstitamisel lähtusime eeldusest, et Setomaal toimivad teiste Eesti ääreregioonidega sarnased protsessid, ainult et uuritava piirkonna puhul on tegemist kultuuriliselt omanäolise paikkonnaga, mis ajaloolises lähiminevikus oli omaette tervik. Setomaal ilmnenud probleemide lahendamiseks ei piisa piirkonna sisemistest ressurssidest. Inimesekesksed regionaalsed probleemid on Eestis tervikuna lahendamata.

Uurimisobjektiks ehk üldkogumiks oli ajaloolise Setomaa elanikkond (Eesti Vabariigi territooriumile jääval setode asualal elanikkond vanuses 15 - 74 eluaastat ja Vene Föderatsiooni territooriumile jääval setode asualal praegu elavad 15 - 74 aastased eestlased). Kõikse uuringu meetodil uuriti 15-18 aastasi kooliõpilasi (9-12 klass) nii Eesti kui Vene poolel. Valikuuringu meetodil uuriti 18-74 aasta vanust elanikkonda Eesti poolele jääval setode asualal. Samal meetodil kavandatud uuring Vene poolel ebaõnnestus eelkõige Petseri rajooni administratsioonilt taotletud uuringuloa mittesaamise tõttu. Samuti oli keeruline määratleda sealset üldkogumit usaldusväärse andmebaasi puudumise tõttu.

Setomaal 1997. aastaks kujunenud hetkesituatsioon ja selle võimalikke arengusuundi lähitulevikus käsitleti järgnevates uurimislõikudes: elanikkonna sotsiaal - demograafiline iseloomustus; elanikkonna majanduslik aktiivsus ja toimetulek; elanikkonna seotus elukohaga; tööhõivega seotud probleemid; piiriga seotud problemaatika; kohaliku kultuuri järjepidevus; maakoolinoorte tulevikukavatsused; Setomaa koolinoorte seotus oma kodukohaga ja paikkonna kultuuritraditsioonidega.

Uuringu tulemuste kokkuvõte ilmub 1998. a. alguses. Mõned olulised järeldused, mis uurimiskokkuvõttes on tehtud Setomaa lähituleviku arengusuundumuste kohta:

Migratsiooni mõju põlisasustusele. Setomaa elanikkonna vanusstruktuur võib lähitulevikus liikuda järsult vananemise suunas seoses jätkuva noorte väljarändega ning tööealise elanikkonna noorema osa lahkumisega piirkonnast tööpuuduse tagajärjel.

Setomaa majanduslik areng. Uuring näitas, et maapiirkonda sobivate alternatiivsete tegevusaladega ei tegelda ega kavatseta tegelema hakata. Piirkonna majanduselu võivad hakata mõjutama väljastpoolt piirkonda tulevad/toodavad investeeringud. Sellise arengustsenaariumi puhul tuleks silmas pidada, et ei muudetaks järsult piirkonnale omast elulaadi ning ei tekitataks kahju Setomaa teisele suuremale väärtusele - loodusele.

Kohalik elulaad. Praeguseks ajaks on Setomaa elanikkonnas setodele omase rahvakultuuri kandjaid pool täiskasvanud elanikkonnast, enamasti vanemad inimesed. Vanem põlvkond peab traditsioonidest paremini kinni kui noored, pikemat aega säilib surnuaia- ja (kiriku)pühadega seonduv kombestik. Seto keele kasutus kaob põlvkondade noorenemisega. Kultuuritraditsioonide ja keelekasutuse säilitamist peetakse enamiku elanikkonna arvates vajalikuks, vaid viiendik praegu 15 - 30 aastaste põlvkonnast kannab tegelikult edasi seto kultuuritraditsioone.

Noorte tulevikukavatsused. Enamus Setomaa koolinoortest kavatseb oma kodukohast lahkuda õpingute jätkamise eesmärgil. Lahkujatest vaid kümnendik arvab end kindlasti tagasi tulevat, neljandik tuleks teatud tingimustel.

Võimalik on ka arenguvariant, kus muutunud maamajandus, inimeste suurenenud liikumisvõimalused ja mälestused lapsepõlvekodust võimaldavad maale jääda ka konkurentsivõimelisematel noortel.

Setomaal toimunud uuring oli eelkõige teabe kogumine praeguse tegeliku situatsiooni kohta ja esmatähtsate probleemide esiletoomine andmete analüüsi kaudu.

9.4. Uuring Keskkonda säästva taluturismi olemusest ja arenguvõimalustest Võrumaal ja Setomaal. Turismiressursi taluvusvõimes võib eristada kolme aspekti: ökoloogiline taluvusvõime, sotsiaalne taluvusvõime (tase, mida ületamata turism ei tekita pahameelt kohalike elanike seas ega mõjuta negatiivselt kohalikku eluviisi) ning kvalitatiivne taluvusvõime, mida ületades turismielamuse väärtus turistide silmis langeb nende endi rohkuse tõttu. Uuringust on läbi viidud algetapp - info kogumine. Uuriti turismi eri valdkondi Haanjamaal (Haanja kõrgustik s.o. Rõuge-, Haanja- ja Võru vald) ja Setomaal (Meremäe vald). Uuriti maaturismi toote elemente (piirkonna loodusväärsused, rajatised, majutus, toit, tegevused, teenused), saamaks ülevaadet praegusest olukorrast eesmärgiga luua tegevusettepanekuid, mis oleksid odavad ja väikeettevõtjatele sobivat ja tõstaks nende konkurentsivõimet. Uuringu käigus on informatsiooni kogumise eesmärgil külastatud ja küsitletud kõiki piirkonnas turismiga seotud ettevõtteid, talusid ja omavalitsusasutusi, on korraldatud neli rühmatöö päeva, on küsitletud piirkondlike i-punktide külastajaid ühe töönädala ulatuses, on osaletud viiel selleteemalisel seminaril (neist kaks rahvusvahelist),

Mõnedest esialgsetest tulemustest: Keskkond on suhteliselt puhas, keskonnateadlikkus kohalike elanike seas suhteliselt kõrge. Paljud vaatamisväärsused paiknevad keskkonnatundlikes piirkondades. Enamus vaatamisväärsusi on pigem teema- kui turukesksed, nende töötajate marketingialased teadmised on napid, koosseisuline marketingitöötaja puudub, ning vastav eelarve väike. Kollektsioone eksponeerivad vaatamisväärsused paiknevad tihti sobimatutes ruumides. Probleeme: kohalike ettevõtete nõrk konkurentsivõime (toitlustus, kaubandus, majutus), koostöö nõrkus, vanad legendid vajavad elustamist, vajalik on eristumine konkurentidest, kultuuri eksponeerimisel on vajalik originaalsus ja ehedus (nt tegutsev Seto talu), vajalik on ettevõtjate koolitus.

Uurimistegevuse algetapp lõppes 1997.a. detsembris, selle tulemuste analüüs viiakse läbi jaanuarist-märtsini 1998.a. Uurimustöö üheks peaeesmärgiks on anda ka ülavaade maaturismi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude laiaulatuslikkusest ning esitada põhimõttelisi seisukohti turismi otsestest, kaudsetest ja indutseeritud mõjudest. Käesoleva uurimuse tulemused leiavad rakendust piirkondlike turismi arengu strateegiate väljatöötamisel, täienduskoolituses ja nõuandetegevuses.

10. Koostöö arendusorganisatsioonide ja ettevõtetega.

10.1. Koostöö Eestis.

• Eesti Kaardikeskus. Ravapäraste kohanimede kandmine eesti põhikaardile.
• AS Regio. Võru kohanimede kandmine kaartidele.
• Peipsi järve projekt. Elukeskonna ja majandusuuringud Setomaal.
• Setomaa Valdade Liit. Setomaa omakultuuri uurimine.

10.2.-10.3 Koostöö välisriikidega. Ei ole arvestataval määral käivitunud.

11. Leiundusalane tegevus.

Leiundusega pole Võru Instituut tegelenud.

12. Teadusaparatuuri uuendamine.

Osteti printer HP-5L ning kolmest terminaalist ehitati kolm 486 arvutit. 1997.a. õnnestus määratleda VI staatus ja seisund ning see on muutnud selgemaks ka vahendite hankimise perspektiivid.

13. Teadustegevuse korraldamine.

Võru Instituudi rajamisega seotud asjaolud, instituudi väiksus ja noorus pole meile veel andnud võimalust osaleda teadustegevuse korraldamisega seotud nõukogude, komisjonide, kolleegiumide jms. tegevuses.

14. Hinnang teadustegevusele.

1997.a. on Võru Instituut on suutnud rahapuudusest hoolimata käigus hoida kõik oma tegevussuunad. Väikeste rahaliste võimaluste tõttu on instituut tegelenud vähe kulutusi nõudvate kuid piirkonnas hädavajalike uuringute ja rakendustega, mida ükski teine asutus ei tee. VI saab teha teadust ainult koostöös teiste teadusasutustega ning eriti oluline on koostöö Tartu Ülikooliga. Tõsisemaks teadustegevuseks on vaja oluliselt rohkem rahalisi vahendeid, mida jällegi on väga raske taotleda omaette. Kuna ka kõikidel teistel teadusasutustel on vaja leida täiendavaid finantseerimise allikaid, on vaja teha senisest rohkem ühiseid rahataotlusi ning käivitada ühiseid projekte. Aruandeaastal pandi Instituudis alus rahvusvaheliste konverentside korraldamise traditsioonile ja Võru Instituudi toimetiste ilmumisele. Objektiivseid asjaolusid arvestades võib VI teadustegevusega rahule jääda.

15. Publikatsioonid.

(Vaata ka lisa 1.)

Kokku on Võru Instituudi poolt välja antud 50 artiklit või kogumikku. Enamus neist on teaduslikus mõttes kergekaalulised. Rahapuudusel ootab ilmumisjärge filosoofiaseminari kogumik Arutlusi teadusest ja tõest.

ARTIKLID

III

• 1. Jüvä Sullõv. Q käü võro kiilde ku kulak silmämulku. - Õdagumeresoomõ lõunapiir. Võru Instituudi toimõtisõq. 1. Võro, 135-138.
• 2. Kama K. Kanada põlisrahvaste õiguslik seisund ja nende organisatsioonid. - Akadeemia, 8, 1722-1752.
• 3. Kama K. Indiaani, mansi ja võro rahvide hummenine päiv. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 157-161.
• 4. Kasak E. Tuvikene T. Planeedid. - Universum. Tallinn, 202-264.
• 5. Kasak E. Kosmoloogilised paradoksid ja antroopsusprintsiip. - Universum. Tallinn, 325-330.
• 6. Kasak E. Ilmaluumisoppusõ vastaossusõq. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 15-21.
• 7. Kasak E. Võrokiilsest tiidüssynavarast. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 27-28.
• 8. Kasak E. Võrokõisi keeletapmine. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 98-99.
• 9. Kasak E. Võrumaa identideedist. - Arendusstrateegia ja võtmeprogrammid. Teeside kogumik. Võru, 53-55.
• 10. Kasak E. Astrologiasta kansanuskonto Virossa. - Skeptikko, 4, Helsinki, 25-26.
• 11. Kõiv M. Tarkusõ armastus. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 8-14.
• 12. Kõivupuu M. Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus - Akadeemia, 1, 35-61.
• 13. Kõivupuu M. Võromaa Pygmalionist ni latsõst hällün. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 33-36.
• 14. Kõivupuu M. IV Kaika Suvõülikuul Harglõ Kihlkunnan Mõnistõ vallan. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. 66-69.
• 15. Kõivupuu M. Ütte ni tõist Võromaa rahvaarstõst. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 93-98.
• 16. Kõivupuu M. Ütest Euroopa suurilmadaamist - Madame Krüdenerist, Rõugõ kihlkunna rahvapärimusõn. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 165-167.
• 17. Kõivupuu M. Archaic Relics in the Contemporary Burying Rituals of South-Eastern Estonia. -Christian Folk Religion, Teeside kogumik, Tartu, 17-18.
• 18. Kõivupuu M. On Food and a "Beautiful" Funeral Custom on the Way to the Cemetery in Võrumaa. - Media, Folklore, Mythology, Teeside kogumik, Tartu, , ühel leheküljel.
• 19. Pajusalu K. Lõunaeesti keelelidse alguperä käsitlemisest. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 124-127.
• 20. Pajusalu K., Muizniece L. Mineviku partitsiibi grammatikaliseerumisest lõunaeesti murretes. - Õdagumeresoomõ lõunapiir. Võru Instituudi toimõtisõq. 1. Võro, 96-101.
• 21. Saarõ Evar. Poeetiline vorm Võromaa kotusõnimmin. - Kaika Suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro, 167-168.

IV

• 22. Eichenbaum K. Tartu Ülikool tihendab sidemeid Võru maakonna ja Võru Instituudiga. Võrumaa Teataja, 16, 08.02.
• 23. Eichenbaum K. Võrumaa päev Tartu Ülikoolis. -Võrumaa Teataja, 03.05.
• 24. Eichenbaum K. Milline on olnud Võrumaa läbi aegade maakaardil? - Elu, 37, 18.10.
• 25. Kasak E., Tuvikene T. Merkuur - planeet, kus päevas on kaks aastat. Horisont, 4, 14-15.
• 26. Kasak E., Tuvikene T. Veenus - kõige tulisem planeet. Horisont, 4, 16-18.
• 27. Kasak E., Tuvikene T. Maa - koduplaneet. Horisont, 4, 20-21.
• 28. Kasak E., Tuvikene T. Marss - planeet, kus võiks olla elu. Horisont, 4, 26-29.
• 29. Kasak E., Tuvikene T. Asteroidid - kah planeedid. Horisont, 4, 33-35.
• 30. Kasak E., Tuvikene T. Jupiter - suurim planeet. Horisont, 4, 43-47.
• 31. Kasak E., Tuvikene T. Saturn - planeet, mis on hõredam kui vesi. Horisont, 4, 48-51.
• 32. Kasak E., Tuvikene T. Uraan - esimene uusaegne planeet. Horisont, 4, 52-53.
• 33. Kasak E., Tuvikene T. Neptuun - kaugeim teadaolev hiidplaneet. Horisont, 4, 54-56.
• 34. Kasak E., Tuvikene T. Pluuto - kõige kaugem planeet. Horisont, 4, 57-58.
• 35. Kasak E. Võrumaa päev ülikoolis. - Sirp, 02.05.
• 36. Kasak E. Kurgjärvel kirvega kurge püüdmas. - Kultuurimaa, 05.11.
• 37. Kasak E. Võro Instituudi üte aasta tegemiisist. - Võru Teataja, 24.04.
• 38. Kasak E. Tõsõ aastatuhandõ lõpu suuravastus - võro kiil. - Võru Teataja, 24.04.
• 39. Kasak E. Võru keele päev Tallinnas. - Võru Teataja, .05.
• 40. Kõivupuu M. Rahvakultuuri õpetamisest (mitte ainult Võrumaa) koolides. - Fenno-Ugria Infoleht, 1997/2(11), 4-6.
• 41. Kõivupuu M. Kagu-Eesti pärimuskultuurist suvel 1997. - Sirp, 05.09.
• 42. Kõivupuu M. Võrumaa suvi. - Elu. 13.09.
• 43. Reimann, N. Koolinoorte mõtteilu konkursi tulemustest. Viruskundra, 04.04
• 44. Reimann N. Võrukeelse aabitsaeksperimendi esimesed sammud. - Koit, 18.02; Võru Teataja, 24.04.
• 45. Reimann N. Tulkõ IX Kaika Suvõülikuuli Vilustõhe - Koit, 26.07.
• 46. Reimann N. Kaika ülikooli süküsoppus Kanepin Võru Teataja, 30.10
• 47. Saar E. Umavalitsus ja külänimeq - rassõ, a syski võimalik. - Võru Teataja, 24.04.

ÜKSIKVÄLJAANDED

III

• 48. Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. / Toim: Kattel P. Võro, 185 lk.
• 49. Õdagumeresoomõ lõunapiir. Võro Instituudi toimõtisõq 1. / Toim. Pajusalu K, Jüvä Sullõv. Võro, 158 lk.

IV

• 50. Võrumaa mõtteilu 1996. Võru Maavalitsus. Võru Instituut. Võru 1997 Toim. Reimann N. lk. 71

16. Personali koosseis.

Vaata lisa 2.

17. Teadustegevuse finantseerimine.

Vaata lisa 3.

Enn Kasak

Võru Instituudi direktor 1997.a.