Salmid

1. Hällüpääväsalmi’
2. Leinäsalmi’
3. Salmi’ latsõ sünnü puhul
4. Siist ja säält nukast

Kaldkriipsõ vaihõl om keeletoimõndaja pakut võroperätsemb sõnastus.

Hällüpääväsalmi’

Üts ruus uma häitsme valla lei
ja sullõ aasta manu tõi.
Ei tuust es juhtu midägi –
kuun häitsege’ elun edesi!

Annika Anton

***

Kooni’ paistus kinä päiv,
pito pitä’olõ-i vaiv,
midä hingest tahat Sa’,
tulku Sullõ kuhaga.

Vaino Linnus

***

Mi Sullõ õnnõ soovimi
ja võro keelen laulami.
Valgit ruusõ toomi Sullõ üsätävve,
jakkugu’ õks lämmind leibä lavva pääle!
Häid sõpru istku’ ümber lavva –
olõ’ terve’, elä’ kavva-kavva!

***

Hällüpäävä lavva pääl
ei olõma piä’ eurovärki –
Võrumaal om kraami hääd,
mis uma, ehtsä, Võru marki.
Et elun sa ei läbi põrus,
võiss nõsta klaasi, millen „Võru mõru“!

Külli Kolodinskaja

***

Elokevväi kordumatu kaunis /ainulinõ illos/
lillirohkõ /lillilidse/ rohilidsõ muro pääl.
Nuur hing, täüs hüvvi mõttid,
õigõ tii lövvä’ üles
ja mõttõ’ täüde vii’.

***

Ku eloh astut lugõmalda’ sammõ
ja mitmõ verstäposti sälä taadõ jäänü,
viil är võtku’ huugu maaha,
um hääd ja huvitavat küländ iih.

Õie Laanekivi

***

Tahas, et su silmä helkäs –
müüdälännü aasti peräst,
ka et Sinnu hoias taivas
ja tervüski ei tiis sul vaiva!

Ene Alop

***

Täämbä om üts illos päiv,
lats saa …-aastadsõs.
Korgõmbalt käü taivan päiv,
lats saa …-aastadsõs

***

Tsill′okõnõ latsõkõnõ,
tulõ’, ma tii pai.
Tsill′okõnõ latsõkõnõ,
…-aastadsõs sa sait!

Maris Mägi

***

Kas välän om talv, suvi, kevväi vai süküs,
vannusõnummõr iks edesi tüküs.
Är peläku’ nummõrd, ei saisma Sul jää’ tuu,
hoobis kogot tarkusõl saat laskõ’ paistu.

Maike-Liis Piirits

***

Sul om täämbä hällüpäiv,
…kümnes sünnüpäiv.
Pall′u õnnõ soovimi,
kõvva tervüst lisami /jakkami/!

***

Paistku’ Sullõ pääväkene,
toogu’ tervüst tuulõkõnõ,
pall′u õnnõ, sõbrakõnõ!

***

Egä päiv om imeline,
täämbä Sinu-nimeline.
Om jo Sinu sünnüpäiv,
õigõ õnnõsoovi aig!

***

Tervüs Sullõ kõvva tulku,
õnnõsoovi täüde minku!

Maimu Kindma

***

Õnnõ sullõ ma ei soovi’,
õnn om kipõ kadoma.
Soovi sullõ ravvast tahtmist
elotormin võidõlda’.

***

Nuurust är sa takan ikõ’
nii, et silmä’ omma’ likõ’.
Es tä kao’ jo kohegi –
sullõ puuhu (põue) pagõsi.

***

Tei ma põrssal vahtsõ sulu.
Tsiga väega vihanõ:
„Olõt põrss ja põrssas jäät,
ku kõrd vanas tsias sa saat!“

***

Täämbä su ümbre omma’ lõhnava’ /hõngava’/ roosi’,
Su tervüses joomi –
ja hõikami proosit.

***

Nii pall′o õnnõ soovi sul,
ku kikkal hannasulgi.
Nii pall′o puhast armastust,
ku kassipojal kannatust.

***

Nuurusõst või kirota’ raamadu
selle, et meile tä kättesaamadu.
Olla’ või vanadus ka vuurus –
om tä ku tõsõ tasandi nuurus.

***

Pall′o õnnõ soovi sul,
õnnõst hallõ olõ-i mul.
Rõõmu tunnõ sõbrast hääst –
tedä kas vai kaksas pääst.

***

Hällüpääväs pall′o õnnõ –
õnnõlik om olla’ põnnõv.
Tuugi õnn, ku hing viil seen,
mõistva’ toda naanõ, miis.

***

Elä’ ilman Manniga,
keedä’ putro panniga.
Sõs võit olla’ õnnõlik –
nigu kapsta kallal sikk.

***

Hällüpääväs sullõ „pappi“
mi ei kingi – tuu tiip tsappi…
Ostami sul aśa kingis –
jääse mälehtüs sõs mingi.

Enno Säinast

***

Sünnüpäävälats, sa kallis mullõ,
pall′o õnnõ soovi sullõ.
Pikkä ikä, hulga miildejäävit päivi viil,
hüvvä tervüst, jõudu elotiil.

Lea Seim

Üles

Leinasalmi’

Üts künnel kistu, vakka helü jäi.
Ei inämb timä jalg siin tarõn käü’.
Kõik sõbra’, tutva’ – võtkõ’ mälestüses pits!
Mi süämen tä edesi jo eläs iks.

Annika Anton

***

Velekene, tsipa tõrukõnõ
tahtsõ kassu’ suurõs puus.
Tormituul tä ärä murdsõ
keset elokeväjät.

****

Maamulda ku imä üskä
lätś latsõkõnõ magama.
Ilmaelo rõõmu’, murrõ’
nägemäldä’ jäi’.

***

Pühä kodomulla rüppü
hiidä unõlõ.
Säält ilmaelo vaiv ja valo
ei lövvä’ kunagi.

***

Eloh saadu’ valuhaava’
minejäl üts aohetk kaotas,
A jääjide mälehtüse’
kestvä’ üle havvagi.

Õie Laanekivi

***

Täämbä om sul väega vallus,
kuiki surm käü elu manu,
lohutusõs jääs sul lootus,
igävädse vahtsõ oodus…

Ene Alop

***

Üts väsünü hing om löüdnü rahu,
tä tüümehepõli om otsa saanu.
Nüüt aigu om puhada’ kõgõst ja kõigist
ni jäiä’ viil kavvast mi süämehe.

***

Om inemise elo ku kündletuli,
mis kõrd läüdet – tuu lõpuni palas.

Riina Koido

***

Üle murrõ ja silmävii
lätt kuldnõ mälehtüisi tii.
Säält püvvä’ leüdä’ lohutust /trüüsti/.

Maimu Kindma

Üles

Salmi’ latsõ sünnü puhul

Om täämbäne päiv väega illus.
Kuigi mõnõlõ tää veidü vallus.
Sündü maailma üts väiku tsirts.
Õnnõ soovimi tuul puhul törts.

Annika Anton

***

Õnnõ latsõ sünnü puhus,
hurraa, hurraa ja pall′o õnnõ
ja tulõvikun viil mano põnnõ,
sis täüs saa rahvast Eestimaa
ja kõik mi rõõmsa’ olla’ saa.

Kaja-Riina Plumann

***

(Passis edimädse latsõ sündümise puhul, suurõ perre õnnõlikõlõ vanõmbilõ, a kõgõ rohkõmb latsõlast uutjilõ vanavanõmbilõ.)

Üskä-hällü oodõtulõ
üten andas naarunälg.
pia tä teid jo põsõst purõ,
katõst hambast jären jälg.

Milvi Panga

***

Väiko latsõkõ liigutas varbit,
silmiga kaes veidüke ümbre.
Imäle-esäle rõõmust ja rahust,
kül tä kunagi suurõs jo kasus.

Riina Koido

***

Lats ku ilmalõ om tulnu,
timäst pall′o rõõmu olnu.
Tedä vaia meile siiä’,
ello edesi et viiä’.

***

Ku ilma sünnüs inime,
sõs om tä ull′ ja uninõ.
A ildampa, ku suurõs saa,
kõik ilma aśa’ kõrda aas.

***

Olõt tibi-tsillokõ,
tsirgu sulõ suurunõ.
Äiu-äiu-äiu-ää,
tudulõ sa varsti jää’!

***

Kiriväl tsiidsul kellä kaalan,
latsõkõsõl suka jalan.
Imäkene helde-lahkõ
kudi latsõl suka’ vahtsõ’.

***

Laula’, laula’, latsõkõnõ,
latsõl kerge keelekene…
Laula’, laula’ egäl juhul
uma sünnüpäävä puhul.

***

Illos aig om latsõpõlv –
sinine om taivavõlv.
Ku saa haigõt latsõ põlv –
must om murrõst taivavõlv.

***

Ku tuli panti palama –
lats ilmalõ sai tulõma.
Nii ilmavalgust näie lats,
täl hällüpõhja tetti plats.

***

Tsiapõrss ja lambatall,
kaagutaja kana ka
tibudõga aknõ all
latsõl õnnõ suuvva.

***

Võro liinast löüdse ma
armastusõ massina.
Naksi tedä uurma –
latsõ naksi sündümä.

***

Latsõ sünd om imeline,
õkvalt ku taiva minemine.
Kõik om pühälik ja ehtne –
iin näet valgõt puhast lehte.

Enno Säinast

Üles

Siist ja säält nukast

Mis tetä’ viil, om vaia ärä tetä’,
ei saa’ sa terve elo hinnäst pettä’.
Kõik aig üts tüü om takan aanu tõist,
hää, et ka uma pää nüüt toda mõist.

***

Trööstis sõbralõ

1. Mis lännü om, tuu lännü om,
tuud inämb tagasi ei saa’.
Mis tettü om, tuu tettü om,
tuud kül vast praavita’ viil saa.

2. Om tervüs kõgõ tähtsämp elon,
sis siplõma ei piä’ sa võlon.
Ku raha „rohtõ” pääle lätt,
sis uma eit su maaha jätt.

***

Ei lää’ valima

1. Võta’ üts ja viska’ tõist,
egäüts meist toda mõist,
et ei parõmbas lää’ siin,
uma helü är ma vii.

2. Sissesõitnu’ siimnit söövä,
nikani ku ütstõist löövä,
eläjäaian süvväs kaaru,
peetäs peenikeist sääl naaru.

***

Jõulusalmi

Teil soovi kallist jõulurahu
ja tuu, mis tarrõ är ei mahu’,
puistada’ võis üle maa,
et maailm parõmbas meil saas.

***

(Umatettü kaardi pääle.)

Ma salmi tei ja jõulukaardi
ja vahtsõt aastat teile soovi.
Ma ooda nüüt, et jälki minnä’,
mu süä om Võrro jäänü sinnä’,
kon latsõpõlv ja mino juurõ’
ja aasta sündmüse nii suurõ’.

Lepütüses

Minkperäst piät sa muka tüllü kiskma,
sul kausi’ satasõ’, ma kruusi’ katski viska
ja sõnno terävit nii pall′o õhun lindas,
tükk aigu müüdä lätt, ku jälki saami hindäs.

Kaja-Riina Plumann

***

Ütlemise’ üten latsiga
Imä om illos,
imä om hää.
Lats pand imäle
üskä uma pää.

***

Üts ja kats,
astus lats.
Samm lätt
kõrrast kipõmbas.

***

Tulõ’, tulõ’ tarrõ, kass,
ma tii sullõ pai.
Tulõ’, tulõ’ tarrõ, kass,
esi’ olõ’ pai.

***

Kirota’ kõrd tahtsõ ma
kuis käü E vai kuis käü A?
Tuud es mõista’ üteldä’.
Kuuli lätsi opma ma.

***

Kiä tuu om
ossa pääl?
Tsirgukõnõ ossa pääl.
Kiä tuu om
lumbiviin?
Kunnakõnõ lumbiviin.
Kiä tuu om
mulla seen?
Vaglakõnõ mulla seen …

***

Massinaga tahtsõ ma
peris liina minnä’.
A viil väiku olõ ma,
kuis ma jõvva sinnä’?

***

Pimps-pimps piimä juuma,
limps-limps leemekeist süümä.
Egä lats toda tiid,
et suurõs kasut õnnõ nii.

***

Tarõ pääle linnaś tsirk,
sullõ uma laulu kink.
Laulsõ nii ja laulsõ naa,
laulsõ lats ja imä ka.

Maris Mägi

***

Härgütämises

Teemi egät sorti sporti,
selle mi ei süüki torti.
Kapstalehti jürämi,
maadlõmi ja mürrämi.

***

Olõ kõva spordimiis –
nõsta üle rinna.
Klaasikõisi kõlinal
saa uhkõ avvohinna.

***

Mille kipõstõ ma plaka –
esä piniga ai takan,
sõs ku latsõohtu olli,
koerustükü pääle tulli’.

Enno Säinast

Üles