Kinnitatud Võru Instituudi
teadusnõukogu otsusega
26. märtsil 1999

Sissejuhatus.

1998. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Võru Instituudi uue põhimääruse (määrus nr 203, 22. septembrist 1998), millega instituudi tegevus viidi kooskõlla uue Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega (vastu võetud 26. märtsil 1997). Seejärel sai võimalikuks ka Võru Instituudi registreerimine Haridusministeeriumi juures peetavas teadus- ja arendusasutuste registris, ilma milleta pole võimalik taotleda teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelist sihtfinantseerimist. Kultuuriministri käskkirjaga (käskkiri nr. 153, 01.septembrist 1998) kinnitati Võru Instituudi teadusnõukogu uus koosseis, kuna eelmise koosseisu volituste 3-aastane tähtaeg oli möödunud.

Teadustegevuse riigieelarvelise sihtfinantseerimiseni Võru Instituut 1998. aastal siiski ei jõudnud. Sellest hoolimata õnnestus oluliselt suurendada eelarvevälise finantseerimise mahtu, seda eelkõige Eesti Kultuurkapitali, Kagu-Eesti Regionaalarengu (KERA) Programmi ja Hasartmängumaksu Nõukogu poolsete eraldiste arvel. Vähemal määral toetasid Võru Instituudi projekte ka Avatud Eesti Fond, Eesti Kultuurifond ja erasponsorid. 1999. aasta eelarve formeerimise käigus suurendati instituudi finantseerimist 400 000 kroonilt 805 000 kroonini (sellest 105 000 krooni investeeringuteks), mis võimaldab 1999. aastal asuda instituudi struktuuri korrastamisele ning teadustöötajate ametikohtade vormikohasele täitmisele. 1998. aasta "Vabariigi Valitsuse tegevuskavas riigi kultuuripoliitika elluviimisel lähiaastatel" on Võru Instituuti nimetatud eelisjärjekorras väljaarendamist vajavaks institutsiooniks.

Võru Instituudi initsiatiivil moodustas Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni Lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise riikliku programmi väljatöötamiseks (korraldus nr. 1186-k, 08. detsembrist 1998), mis peab oma töö tulemused esitama valitsusele 1999. aasta 1. juuniks. Eesmärgiks on lülitada loodava programmi rahastamine 2000. aasta riigieelarvesse.

Tähtsamateks tegevusvaldkondadeks 1998. aastal olid sõnaraamatu koostamine, kohanimeuuringu jätkumine, võru keele õpetuse sisseviimine üldhariduskoolidesse koos õpetajate koolitamise ja õppematerjalide väljaandmisega ning mitmed regionaalsed uuringud. Tööd alustasid Võru Instituudi teadusnõukogu poolt moodustatud kirjastuskolleegium ja keeletoimkond. Sõnaraamatu töögrupi ja keeletoimkonna poolt jätkati tööd võru keele õigekirja täiendamisel ja viimistlemisel.

1998. aasta tööplaani täitmine sõltus paljuski sellest, kas ühe või teise projekti tegemiseks õnnestus leida täiendavaid rahastamisvõimalusi või mitte. Sellest tulenevalt on täitmata või jäänud venima mõnedki tööd, mis olid tööplaaniga ette nähtud. Samal ajal tekkis finantsvõimalusi selliste ettevõtmiste jaoks, mida aasta alul polnud võimalik ette näha.

1. Teadusuuringud ja -projektid.

1.1. Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamatute koostamine (Eesti Kultuurkapitali stipendium 60 000 krooni). 1998. aasta jooksul koostati täpsustatud eesti ja võru keele sõnastud, loodi käänd- ja pöördsõnade tüübistikud, leiti sõnadele esialgsed tõlkevasted, määrati sõnatüübid, alustati tõlkevastete täpsustamise ja kontrollimisega. Sisuliselt on valminud algkäsikiri. 1999. aastal jätkub töö tõlkevastete ja sõnatüüpide kontrollimise ja täiendamisega. Projekti juht Jüvä Sullõv, juhendab Karl Pajusalu, rühmatöös osalevad Nele Reimann, Salme Nigol, Erich Kukk, Enn Kasak, Kalle Eller, Kaido Kama, Jaan Pulk, Evar Saar, Piret Paal jt.

1.2. Ajaloolise Võromaa ja Setomaa kohanimeuuring (Hasartmängumaksu Nõukogu 40 000 krooni, Põlva kultuurkapital 6000 krooni). Sõltuvalt Eesti Kaardikeskuse ettevalmistavatest töödest koguti ja kontrolliti põhikaardile kantavaid kohanimesid 3 kaardilehe ulatuses (Põlva, Veriora ja Ihamaru), neist 2 on praeguseks trükis ilmunud. Alustati tööd varem kogutud kohanimede andmebaasi kandmiseks, selleks soetati arvutiprogramm MapInfo Professional 4.0. Seoses probleemidega arvutiprogrammi töölerakendamisel jõuti 1998.aasta jooksul andmebaasi kanda vaid umbes pooled Räpina kihelkonna kohanimedest (3000 nime). Projekti juht Evar Saar.

1.3. Võru murde vokalismi analüüs (ETF grant nr. 3262, jätkuv projekt). Võru keele vokaalide foneetilise omapära eksperimentaalne uurimine koostöös Tartu Ülikooli võru keele foneetika töörühmaga Karl Pajusalu juhtimisel. 1998. aastal on projekti raames ilmunud (Võro Instituudi toimõtiseq ja Linguistica Uralica) 7 artiklit. Võru Instituudi poolt osaleb töörühma töös Jüvä Sullõv.

1.4. Surnukultuse muutumine ajas. Lõuna-Eesti matusekombestik. Perekonnatavandite dünaamika. Projekti raames on 1998. aastal valminud ja konverentsikogumikes avaldamiseks üle antud 3 artiklit. Projekti juht Marju Kõivupuu.

1.5. Kagueestlase keel, kombestik, identiteet 1998. aastal (KERA Programmi finantseerimine - 133 000 krooni, Karula Rahvuspark - 20 000 krooni). Etnosotsioloogiline uuring Võru, Valga ja Põlva maakonnas fikseerib keeleoskuse ja traditsioonilise kultuuri säilimise hetkeseisu ning inimeste suhtumise lõunaeesti keele ja kultuuri säilitamise vajadusse. Kolmes maakonnas küsitletakse 600 inimest vanuses 25-64 aastat. Lisaks sellele viiakse läbi põhjalikum küsitlus Karula Rahvuspargi territooriumil, kus küsitletakse kogu rahvuspargi maa-alal üht esindajat igast leibkonnast, kokku 66 inimest. 1998 aastal valmistati ette 16-leheküljeline ankeet, koostati küsitletavate nimekiri ja alustati intervjuude läbiviimisega. Projekt jätkub 1999. aastal. Projekti juht Jan Rahman, juhendab Külli Eichenbaum.

1.6. Tiijuht ABC-kiräoppusõ manoq (KERA Programmi finantseerimisel). Võru keele õpetamise metoodika võrukeelse aabitsa "ABC-kiräoppus" juurde. Metoodiline juhend algkooliõpetajatele, mis sisaldab ülevaate võru keele ja kultuuri ajaloost ning tänasest olukorrast, annab nõuandeid ja soovitusi võrukeelsete aabitsatundide läbiviimiseks, pakub mitmesuguseid lisaülesandeid, küsimusi, mänge jms võrukeelse aabitsa iga peatüki kohta. Metoodika valmis 1998. aastal käsikirjalisena ning on kasutusel koolides, kus aabitsaõpet praktikas läbi viiakse. Edaspidi on kavas metoodiline juhend trükituna välja anda. Projekti juht Nele Reimann.

1.7. Setomaa arheoloogilised uuringud (Eesti Kultuurkapitali finantseerimisel). Koostöös Ajaloo Instituudiga korraldati 1998. aastal arheoloogilist luuret ja proovikaevamisi Obinitsa, Tääglova, Kõõru, Härmä ja Tsirgu külades. Proovikaevamisi teostasid Obinitsa ja Värska kooliõpilased Ajaloo Instituudi teadustöötajate Arvis Kiristaja ja Mare Auna juhendamisel. Uuringute põhjal koostati Obinitsa ümbruse asustuskaart (I aastatuhat) ning Obinitsa koolile muistse keraamika näidiskogu. Projekti Võru Instituudi poolne juht Aare Hõrn.

1.8. Tööjõu- ja koolitusvajaduse uuring ning rahvastikuprognoos (KERA Pogrammi finantseerimine - 162 000 krooni). Sotsioloogiline uuring Võru, Valga ja Põlva maakonnas, mille põhieesmärk on tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoosimine. Uuringu metoodika põhineb tööjõu nõudluse ja pakkumise vastandamisel ning kirjeldamisel. Rahvastikuprognoosi eesmärgiks on koostada Kagu-Eesti maakondadele rahvastiku prognoos aastani 2020 maakondade ja maa-linn lõikes. 1998. aastal valmistati ette küsitlusjuhendid ja intervjuude plaanid, koostati küsitletavate isikute ja institutsioonide nimekirjad, viidi läbi kontentanalüüs ajalehekuulutuste põhjal ning alustati intervjuude läbiviimisega. Projekt jätkub 1999. aastal, projekti juht Külli Eichenbaum.

1.9. Kagu-Eesti majanduse mitmekesistamise ja alternatiivse tööhõive loomise projekt (KERA Programmi finantseerimine - 1 500 000 krooni). Alternatiivsete äriideede genereerimine ning nende baasil konkreetsete ärikavade koostamine Võru, Valga ja Põlva maakonnas. 1998. aastal alustati ettevalmistavate töödega, projekt jätkub 1999. aastal. Projekti juht Marek Strandberg.

2. Trükised ning audio-visuaalsed väljaanded.

2.1. Ku kavvas Setomaale seto rahvast jakkus/ Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused, Võru Instituudi toimetised nr 2. Võru Instituudi poolt 1997. aastal Setomaal läbiviidud uuringu tulemused. Raamat anti välja Setomaa Arendusseltsi tellimusel. Toimetanud Külli Eichenbaum.

2.2. Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest, Võru Instituudi toimetised nr 3. Kahe keeleseminari ettekannete kogumik, - Lõunaeesti keel tänapäeva koolis koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooliga (22.03.97. Tallinnas) ja Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest koostöös Emakeele Seltsiga (09.08.97. Vilustes). Raamat anti välja Eesti Kultuurkapitali rahalisel toetusel ning Emakeele Seltsi abiga. Toimetanud Nele Reiman ja Tõnu Tender.

2.3. Õdagumeresoomõ väikuq keeleq/ Läänemeresoome väikesed keeled, Võru Instituudi toimetised nr. 4. Kurgjärvel 23.-25. oktoobril 1997 toimunud keelekonverentsi ettekannete kogumik. Ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel. Toimetanud Jüvä Sullõv ja Karl Pajusalu.

2.4. Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi/ Arutlusi teadusest ja tõest, Võru Instituudi toimetised nr. 5. Võru Instituudi ja Eesti Analüütilise Filosoofia Seltsi poolt korraldatud kahe filosoofiaseminari ettekannete kogumik, - Teadus, pseudoteadus, ebateadus 29.02.-02.03.1996. Kütiorus ja Tõde filosoofias ja loogikas 08.05.-10.05.1997. Järvekülas. Toimetanud Jaan Kangilaski ja Enn Kasak.

2.5. ABC Kiräoppus ja lugõmik algkoolilatsilõ. Võru Instituudi ja Võro Seltsi VKKF poolt välja antud võrukeelne aabits. Ilmunud Jakob von Uexkuell'i, Eesti Kultuurkapitali, Haridusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja KERA Programmi toetusel. Toimetanud Kauksi Ülle.

2.6. Pini hind, Pulga Jaani mõnusa jutuq. Võru Instituudi helikassettide sarja neljas väljaanne. Jaan Pulga võrukeelne autorilooming autori esituses. Ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

1998. aasta jooksul valmistati ette ka 1999. aasta alul ilmunud ingliskeelne tutvustav broshüür Võro-seto language (Kalle Eller), Madis Kõivu mälestusteraamat Studia Memoriae II (Jüvä Sullõv) ning Juhan Jaigi sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud raamat Valgõ kivi ja helikassett Naksikõsõq (Kauksi Ülle).
Alustati töödega kahe interneti kodulehekülje, - Võru Instituut ja Lõunaeesti kirjandus, valmimiseks.

3. Mitmesugused üritused.

3.1. Võrukeelsete algupäraste näidendite konkurss (veebruar-august). Esimene võrukeelne näidendivõistlus, mille eesmärgiks oli uute algupärandite saamine võrukeelse näitekunsti tarvis. Rahastas AS Hansatee Grupp, projekti juht Marju Kõivupuu.

3.2. Kaika suveülikool Põlgastes (07.-09. augustil, koostöös Võro Seltsiga VKKF). Võru Instituudi korraldusel toimus suveülikooli raames keeleseminar Lõunaeesti kiil' egäpäävädsen tarvitusõn. Finantseeris Eesti Kultuurkapital. Projekti juht Jüva Sullõv.

3.3.Filosoofiaseminar Müüt ja müütilisus (28.-30. augustil Kiidil, koostöös Eesti Analüütilise Filosoofia Seltsiga). Seminari teemad käsitlesid müüdi olemust ja määratlemist, tänapäevaseid müüdi käsitlusi teaduses ja müüti kui uurimisobjekti. Projekti juht Enn Kasak.

3.4. Konverents Tiijuht'/ Teejuht (22. oktoobril Lüllemäel). Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamiseks peetud konverents, kus käsitleti tema elu ja tegevust erinevatest aspektidest, - Jaan Lattik kui kirikuõpetaja, riigimees ja kirjanik. Finantseeris Eesti Kultuurkapital. Projekti juht Marju Kõivupuu.

3.5. Rahvusvaheline konverents Läänemeresoome perifeeriad (29.-31. oktoobril Kurgjärvel, koostöös Tartu Ülikooli Eesti keele õppetooliga). Traditsiooniliseks kujunenud interdistsiplinaarne teaduskonverents, kus osalesid lingvistid, folkloristid, arheoloogid ning etnoloogid Eestist, Soomest, Lätist, Saksamaalt ja Karjalast. Rahastas Avatud Eesti Fond, projekti juhid Karl Pajusalu ja Marju Kõivupuu.

4. Koolitus- ja nõustamistegevus.

4.1. Kaika suveülikooli talveõppus (13.-15. veebruaril Obinitsas, koostöös Setomaa Arendusseltsiga). Pillikooliga (vt. p.4.2.) paralleelselt läbiviidud traditsiooniline üritus, kus osalejatele anti teoreetilisi ja praktilisi teadmisi rahvamuusikast, seto käsitööst, kalendritähtpäevadest ja traditsioonilisest toiduvalmistamisest. Finantseerisid Eesti Kultuurkapital ja Setomaa Arendusselts. Projekti juhid Aare Hõrn ja Nele Reimann.

4.2. Setomaa koolitusüritused (pillikool 13.-15. veebruaril ja Setomaa süküspääväq 30. oktoobrist 02. novembrini Obinitsas). Teoreetiline ja praktiline õpetus seto identiteedist, rahvamuusikast, rahvakultuurist. Rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Setomaa Arendusselts, projekti juht Aare Hõrn.

4.3. Seminar kinnistunimedest (20. veebruaril Võrus, koostöös Võru Maakatastriga). Maamõõtjatele, maakorraldajatele, katastriametnikele ja kinnistussekretäridele mõeldud seminar kinnistunimede korraldamisest. Evar Saar.

4.4. Keele ja omakultuuri päevad ajaloolise Võrumaa ja Setomaa koolides (19. märtsil Pikäkannus, 22. aprillil Haanjas, 24. aprillil Nahal, 20. oktoobril Meremäel, 26. oktoobril Mõnistes ja Varstus). Nele Reiman.

4.5. Vahtsõliina kohanimepäev (15. aprillil Vahtsõliinas). Seminar kohanimede kujunemisest ja nimekorraldusest tänapäeval. Evar Saar.

4.6. Kaika suveülikooli kevadõppus (17.-19. aprill Kiidil). Eelkõige kooliõpetajatele mõeldud õppepäevad, mille teemaks oli õpilaste suulise keelekasutuse arendamine ja Võru kirjanduse aasta tähistamine koolides (luulekavad, dramatiseeringud, Võrumaa kirjanike proosa- ja luulelooming). Finantseeris Eesti Kultuurkapital. Projekti juht Nele Reiman.

4.7. Aabitsakursus (03.-05. juunil Võrus). Ajaloolise Võrumaa koolide algklassiõpetajate ettevalmistamine tööks võrukeelse aabitsaga. Rahastas Eesti Kultuurkapital, projekti juht Nele Reiman.

4.8. Kaika suveülikooli sügisõppus (27.-28. novembril Võrus). Osalejatele tutvustati võrukeelset aabitsat, Võrumaa rahvalaule ja talutöid. Rahastas Eesti Kultuurkapital, projekti juht Nele Reiman.

4.9. Omavalitsuste jt. nõustamine kohanimede ja külade taastamise küsimustes (pidev töö). Asustusjaotuse muutmise soovitusi anti Mõniste, Varstu, Vahtsõliina, Karula, Antsla, Urvaste, Orava ja Veriora vallale. Kontrolliti ja täpsustati Regio teedeatlase, Haani looduspargi kaardi ja Loode-Võrumaa kaardi kohanimesid. Evar Saar.

4.10. Aabitsaeksperimendi jätkamine (pidev töö). 1997-1998 õppeaastal toimusid võru keele tunnid järjepidevalt ainult Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. 1998-1999 õppeaasta sügisest algasid võru keele tunnid 12 koolis (neist neljas toimub õppetöö kahes erinevas algklassis): Haanjas, Varstus, Kääpäl, Krabil, Ruusmäel, Meremäel, Pikäkannus, Mõnistes, Võrus (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium ja Võru I Põhikool), Nahal ja Mammastes (viimased kaks praeguses Põlva maakonnas).. Töö käigus toimus lisaks suurematele koolitusüritustele pidev infovahetus koolidega, ühisnõupidamised õpetajatega, õppematerjalide ettevalmistamine ja võru keele tundide külastamine. Nele Reimann.

4.11. Tsirr-virr lõukõsõ eelnev tutvustamine kooliõpetajatele ning nende metoodiline juhendamine. Loengusari ajaloolise Võrumaa muusikaõpetajatele rahvalaulude õpetamisest koolitundides (13. veebruaril Võrus, 26. märtsil Põlvas, 20. novembril Põlvas, Kaika Suveülikooli talve-, kevad- ja sügisõppusel ning koolide omakultuuri päevadel). Marju Kõivupuu.